Etendus õnnestunult seljataga

Nüüd toibun. Esinemine kurnab mind emotsionaalselt kohutavalt ära, pärast olen tükk aega tuim ja uimane, energiast tühi.

Aga laval iseenesest tundsin ma end oma tekstidega hästi, kõik see nukkude ja lillede ja kipspeaga jahmerdamine liitus ikkagi väga loomulikult sõnalise osaga, kuigi tunnike enne etendust hakkas mulle tunduma vastupidi. Õnneks oli liiga hilja lavastust muuta, ja tundega, et läheb, nagu läheb, kõndisin lavale.

Ka see teine kole tunne, et äkki inimesi üldse ei tulegi, osutus alusetuks ja petlikuks. Haapsalu tingimustes 30 inimest luuleetendusele saada ei olegi nii paha.

Siis ma kartsin veel, et üritus venib liiga pikale. Koos muusikaliste vaheosade (Indreku laulud minu tekstidele) ja vaheajaga kujuneski see ligemale kahetunniseks, kuid saal oli lõpuni haudvaikne ja minuga koos pingul nagu pillikeel. Ma olen tegelikult päris hämmastunud.

Pärast läksime mõne sõbraga veel edasi tähistama, aga ega ma kaua jaksanudki. Ühe õlle jao istusin koos teistega, siis oli tunne, et kohe hakkan kokku kukkuma, kui koju magama ei saa. Koju kõndisin Oti käevangus, silmad kinni, ning siis varisesin ka peaaegu kohe.

Nüüd läheb küll kena tükk aega mööda, enne kui mind uuesti luuletustega lava peale õnnestub meelitada. Muidu ju isegi võiks, ma ei saa nimelt öelda, et mulle esinemine ei meeldiks,  aga energia mõttes lüpsab see mu ikka täiesti tühjaks. Mina ei tea, kuhu see sealt lava pealt saab.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: