Tervis kõigil halb ja närvid läbi

Ma olen ikka veel nii nõmedalt haige, et püsin praktiliselt töövõimetu.  Kallan kurgust alla liitrite kaupa pärnaõieteed meega; kontrollin okserefleksi jätkuvat olemasolu, lastes kõrri astelpaju-saialille õli (kodumaine, öko, aga realiseerimisel uskumatult jõle asi), mässin ennast sallidesse ja püsin püüdlikult toas. Võiks ju nagu juba paremaks minna? Vahepeal juba tegelikult natuke läkski, aga see oli korraks, siis tuli nagu uus laine jälle peale. Ja ka plika jäi jälle haigeks, nii et meil on siin tõeline laatsaret. Eriti kui arvestada, et Hermann saab jätkuvalt seljaravi ja et Ellil algas eile jooksuka tippaeg, mille tulemusena on siin juba nimetatud vanamees muutunud ähkivaks, ilastavaks ja lõõtsutavaks seksmaniakiks. Muidugi ma lahutasin nad ära, aga see tähendab jälle seda, et Hermann viriseb, vingub, ulub ja haugub, et oma südamedaami ligidusse pääseda. Daam ise aga on kiiduväärselt rahulik, ilmselt loomult pipar, peab Hermanni liginemiskatseid tüütuks ja nähvab talle urinal, kui see Casanova liig pealetükkivalt talle peadpidi saba alla üritab pugeda. Täna öösel oli Hermann minu juures magamistoas, Elli aiatoas ja uks oli vahelt lukus, mis tähendas, et meil kõigil oli halb öö. Vähemalt sada korda ajas Hermann mu üles, sest ta vaeseke ei saanud põrmugi rahu,  muudku käis jälle ust katsumas, linki lõgistamas, kiunus, ronis vaheldumisi minu kaissu ja siis jälle oma asemele tagasi, ohkis ja virises.  Otil on närvid läbi ja ta kolis maja teise otsa töötuppa diivanile magama, et vähemalt öösel sündmuste keskpunktist eemal olla. Ma ei saa ka Hermanni mõnda teise tuppa kupatada või ööseks kuhugi eraldi jätta, sest ta ei talu üksiolemist ning sellest tuleks veel suurem lament. Ma olen muide proovinud. Siis ulub ja kraabib ta niimoodi, et terves majas ei saa keegi magada ning pärast peab uued siseuksed panema või vähemalt neid põhjalikult remontima.

Aga mina oma seisukohast ei tagane – ei mingeid segaverelisi kutsikaid selles majas. Koeri on maailmas isegi palju, minge vaadake, kõik varjupaigad täis.

Advertisements

1 kommentaar

  1. sehkendaja said,

    19. veebr. 2009 kell 17:17

    Jõudu paranemiseks!
    Praegu, paistab, on kõigil tervisega nõrgad lood. Aga varsti läheb paremaks:) Ja unistuste aed on juba kraadi võrra materialiseerunud – internetis, sõnades. Edasi on veel võimalik paberil, raamatus… ja siis ei ole päris realiseerumine enam kaugel. Ma küll ei tea, mis vaheetapid võiksid olla…;)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: