Veel emakeeletundidest, statistiliselt

Raadiost vilksamisi kuulsin eile kellegi targa kõneleja väidet (jutt käis ikka taas vähendatavatest emakeeletundidest, aga kõneleja nime ma kinni ei püüdnud), et meil on nagunii märksa rohkem emakeeletunde koolis, kui on teistel EL liikmesriikidel. Nonii. Kas tegemist on sihiliku valetamisega või info absoluutse mittevaldamisega?

Ma loodan, et Külliki Kask (Eesti Emakeeleõpetajate Selts) ei pahanda, kui kopin siia ühes tema ettekandes välja toodud konkreetsed arvandmed. NB! Tegemist on keeleõpetuse äärmiselt hea asjatundjaga nii teoorias kui praktikas.

Mitu emakeeletundi on ELi riikidel ja ELi kandidaatriikidel?

Keskkooli lõikes moodustab emakeele õpet. kohustuslikust õppekavast protsentuaalselt järgmise osa:
Belgia: prantsuse keel: 25%  saksa keel: pisut üle 20%
Taani: 25%
Saksa: pisut alla 20%
Kreeka: ~23%
Hispaania: 15%
Prantsuse: ~23%
Iiri: ~22%
Austria: pisut alla 20%
Soome: pisut alla 20%
Rootsi: üle 20%
Inglismaa: kuni 20%
Tðehhi: kuni 25%
Küpros: pisut üle 30%
Ungari: pisut üle 20%
Malta: kuni 18%
Poola: ~15%
Sloveenia: pisut alla 20%
Slovakkia: ~23%
Läti: üle 20%
Leedu: pisut üle 20%
Eesti: pisut üle 15%, 2009/2010 PGSi eelnõu järgi pisut üle 14%

Algkooli lõikes on emakeele osa kohustuslikust õppekavast järgmine:
Belgia: prantsuse keel: pisut alla 30%
saksa keel: ~ 23%
Taani: pisut alla 30%
Saksa: pisut üle 25%
Kreeka: pisut üle 30%
Hispaania: pisut alla 20%
Prantsuse: pisut üle 30%
Iiri: peaaegu 40%
Austria: 30%
Soome: ~23%
Rootsi: 22%
Inglismaa: ~20%
Tðehhi: kuni 38%
Küpros: ~36%
Ungari: ~36%
Malta: ~22%
Poola: ~14%
Sloveenia: ~22%
Slovakkia: kuni 40%
Läti: ~36%
Leedu: ~32%
Eesti: pisut üle 22%, 2009/2010  PGSi eelnõu järgi 20%.
/Allikas: Key Data on Education in Europe 2002. European Commission, 2002./

Seega: Eesti koolide emakeeleõpetuse maht on juba praegu üks Euroopa väiksemaid, eriti keskkooliosas. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumise järel  oleme me Euroopa Liidus  kõige väiksema emakeeleõpetuse mahuga riik. Tasub muide võrrelda suurriik Prantsusmaaga, kus teadupärast ei tohiks olla ühtegi muret prantsuse keele edasise saatuse ja mõjukuse pärast. Ja vaadakem seejärel korraks ka teisi meiesarnaseid pisiriike, kel meiega sarnased mured keele ja kultuuri kestvuse pärast: Lätit, Leedut, Slovakkiat, Ungarit.

Me ei vajagi Vene sõjamasinat, katku või veeuputust – me saame ise ju oma rahvuse ja -kultuuri väljasuretamisega nii hästi hakkama. Ja veel kui märkamatult. Keegi ei saa arugi, et see toimub.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: