Külvid idanevad, töö saab tehtud, viin ära joodud

Täna hommikul olid külvikastis nina välja pistnud mauri malve ja kuldlakk, mõlemad 2-aastased lilled, mida mina kasvatan ettekülvi abil üheaastastena. Kuldlakk nimelt ei kipu meil eriti talvituma, või on mind tema talvitamisega lihtsalt saatnud erakordne ebaõnn. Kuid kui noor taim õnnestub ületalve pidada, on ta tänuväärne kevadine õitseja. Sellistes ülesannetes soojem osa Euroopast teda kasvatabki, pannakse amplitesse ja rõdukastidesse koos võõrasemade, nartsisside, tulpide ja muude kevadiste kenakestega. Aga 1-aastasena kasvatades on ta hiline õitseja: alustab alles augustis. Ja siis laseb kogu sügise edasi, alles tõsised külmad teevad ta õitsemisele lõpu. Mina olen kuldlakka isegi veel detsembris aiast vaasi lõiganud.

Mauri malvega panin selles mõttes mööda, et… Noh, ka tema hakkab õitsema alles päris hilissuvel, kui otse avamaale külvata. Sellepärast torkasin seemned nüüd toas kasti, et äkki saaks ikka varem ilu näha… Aga nüüd ma juba sutike kahetsen seda otsust: see taimetitt, kes mulle hetkel kastist vastu vaatab, tundub peletislikult tugevakasvuline. Eile polnud ainsatki märki temast, aga täna hommikul, ole lahke, tervelt 2 cm noort taime. Kui ta samas tempos jätkab, siis on mul maikuuks seda põõsast terve aken täis.

Õues on päike ja neli kraadi sooja. Jah, see on kevad!

Eile oli veidike uskumatu õhtu, nimelt kella seitsme paiku helistati naabriperest ja küsiti, kas mul keldris hapukurki on. Ja kutsusid mu koos kurkidega enda poole valget viina jooma. Mis siis ikka, väike käik keldrisse, kurgipurk, marineeritud lehter-kukeseened ja paar pudelit õunamahla kotti, ning minekut. Mari küsis: “Kus sa lähed?” “Naabrite poole viina jooma,” vastas emme. “Ahah, siis on hästi.”

Istusime küdeva pliidi juures ja jõime neljakesi kenasti härmas viina. Mõistlikult ikka. Nelja peale üks poolene. Enam kui mõistlik. Aga sarv läks soojaks ikka, sest ma juhtusin eile nii… no mitte eriti sööma. Naabri-Mari emal Üllel oli kindel plaani Aafrika pubisse Jörpa kontserdile minna, Mari ja Reigo moosisid mu kaasa ja nii ma avastasingi end täiesti jubedas kohas täiesti kohutaval kontserdil, kuhu ma iseseisvalt ilmselt eales sattunud ei oleks. Muusika ning ka Jörpa laulu taasesitamisega tegeles arvuti ja arvuti taga pimeduses tantsis imelike liigutustega Jörpa ise. Pimedas pidi ta vist olema selleks, et keegi aru ei saaks, et ta ise ei laulagi. Aga ma oleks tema asemel veel kardina kah ette tõmmanud ja laulude vahepeal poleks mikrofoni puutunudki, sest iga kord, kui ta seda tegi, sai väga selgeks, milline vahe on heli stuudiokvaliteedil ja pubi-laivi-kvaliteedil. Rääkimata sellest, et ühe korra mingi rikke tõttu katkes lugu arvutis ära ja mikrofoni kaudu kostis sekundike niisama kaasa undamist, sest Jörpa ei suutnud nii kiiresti reageerida.

Mis oli masendav, oli see, et valdav enamik neid inimesi, kes olid enda arust tulnud Jörpat kuulama, kuulasidki enda arust Jörpat, kes ainult hämaruses puusahööritamise eest kasseeris sisse selle esinemise tulu, laulmata ühtegi laulu. Lihtsalt lollitas inimesi. Neid valdavalt 60-aastaseid inimesi, kelle puhul oli selgelt näha, kui üliharva nad kodunt kuhugi välja käima tulevad. Ma ei tea, kui paljud nende hulgast aru said, et tegelikult lastakse neile stuudiolindistust plaadi pealt, kui paljudel oli kõrva, et seda vahet teha. Huvitav oli neid inimesi jälgida, ja natuke kurb meel ka. Nende jaoks oli see sündmus, nad olid pidulikud ja oma võimaluste kohaselt üles sätitud, nad tulid kuulama ja vaatama artisti, kes nende jaoks midagi tähendab – ja sel artistil pole oma publiku ja iseenda töö suhtes isegi niipalju lugupidamist, et neile lihtsalt laulda, nagu talt oodati, et neile ennast näidata, et artikuleerida mikrofoni sisse selgelt jne. Värdjalik suhtumine. Vaheajal käis see mees lauast lauda ja pakkus saja krooniga oma plaate müüda. Me suutsime Üllet veenda, et tal ei ole Jörpa plaati vaja.

Me olimegi seal pubis ainult umbes pool tundi, siis õnnestus meil Mari ja Reigoga Ülle sealt ära vedada ja läksime edasi hoopis teise, hoopis paremasse õllekasse, kus on Haapsalu parim köök ja sisekujundus. Otil oli bändiproov selleks ajaks lõppenud ka, tulid teiste pillimeestega proovikast ka sinna, lisaks Ivar ja veel mõni tore inimene –  ja täiesti hea rockiklassika ausalt plaadi pealt. Ohh, ma armastan seda õllekat. Sügisel, kui olud vähe lahkemad olid, käisime seal alatasa. Nüüd talvel jäi seltsielu kuidagi hõredamaks. Aga selle koha nimi on Gambrino, asub täpselt peatänava käänakukohas, kus Posti tn muutub Karja tänavaks. Soovitan soojalt. Kõige hullem, mis seal võib juhtuda, on see, et kui on palju rahvast, siis läheb toiduga kaua, sest neil on ainult üks kokk. Aga see toit on ootamist väärt.

Mis eilsest veel… õnnestus teha päris palju tööd ära. Tegin Päevalehele ühe arvamusloo (ma ei tea, kas ja millal nad avaldavad), KesKusile ammu lubatud loo enda tegemiste kohta, Lullamilla luuletuse, vastasin mitmele jupp aega mu arvutis seisnud meilile, milles sooviti mu arvamust või soovitusi teatud kirjatööde kohta, ajasin asju raamatupidaja ja e-maksuametiga… Ühesõnaga, täie ette läinud päev hommikust õhtuni.

2 kommentaari

  1. sehkendaja said,

    21. märts 2009 kell 18:27

    Nagu Haapsalu peabki olema 🙂 Kange igatsus tuli kohe peale. Ja kusjuures ma ei mäletagi konkreetset puppi oma ajast (Gambrinus tekkiski alles sellisel kujul kuskil 2000). See on meeldiv, et Haapsalus käib pool pidu ikkagi kellegi köögis. http://www.hot.ee/puhvet1/ Lillede kohta: mauri malve ei leia kuidagi netist üles, et pilti näha:)

  2. aidivallik said,

    22. märts 2009 kell 10:07

    Panin lillenimede taha lingid, nii et nüüd saab pilti kah näha. Mauri malve on malva mauritiana ehk mauri kassinaeris (see viimane siis korrektne eestikeelne nimi).


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: