Töönädal läks käima otsekui püssist lastult

Jälle on käimas veidike tihedam töönädal, kui mulle meeldiks… Täna hommikupoolikul “tegin kirjanikku” Nõva põhikooli toredale rahvale, näitasin raamatuid ja ajasin kirjanikujuttu. Pärast käisin Cargobusis pakki toomas – saadeti plaat Harry Egipti integreerivate tantsusaadete salvestustega. Peaksin sellest reedeks midagi kirjutama, sest see on ju hea ja tänuväärne üritus ja selle mõte on tegelikult veel palju laiem kui pelgalt eesti ja vene koolinoorte lähendamine.

Aga enne seda pean täie auruga pühenduma Iloni Imedemaa hooaja avaürituse näidendi lõpetamisele. Homme õhtuni on veel aega. Põhimõtteliselt oleks küll isegi lausa reedeni, aga et ma kolmapäeval olen Tartus, esinen seal Raatuse kooli õpilastele, siis ei julge ma nädala teise poolde enam suurt midagi planeerida peale Saladuste ja selle tantsusaate-artikli.

Ometi lasin end nüüd vahepeal interneedusel eksitada ja veetsin kena tunnikese nõukaaegsete multikate seltskonnas Youtube’is. Panin Orkutisse rea linke ka. Enda suureks rõõmuks leidsin üles oma lapsepõlveaegse erilise lemmiku, “Taevakarva kutsu”, jagatuna 1. ja 2. osaks. Eriliselt fännasin ma lapsena saekala, see on ikka tõeline punk! Lugu väärib täiesti tänapäevaseks punk-kaveriks tegemist. Kassi ja piraadi joomalaul on ka äge.

Külvide edenemisest: täna hommikul olid tärganud võsa-raudrohi ja amuuri nelk. Tore!

Ah jaa – homses Päevalehes tuleb üks mu arvamuslugu, mille alguses taas kord blogi jaoks kirjutasin (reedel), aga siis otsustasin mõnda ajalehte sokutada.

Aga ma torman siis nüüd tagasi näidendi juurde.

2 kommentaari

  1. Ülla said,

    25. märts 2009 kell 20:30

    Õhtut! Olen kodus kinni (köhime ja tatistame siin mõlemad) ja tänu sinu blogile on mul vaid mingi aim, mis Koidula tänaval toimub. Tubli oled! Ei väsi kiitmast.
    Praegu telekas Foorum. Jälle räägitakse haridusest. Ma seda haridusteemat ei valda absoluutselt, aga see on nagu fooniks muutunud, millest kogu aeg vahetpidamata räägitakse. Juba aastaid, et mitte öelda aastakümneid. Kogu aeg on mulje, et mingi katastroofi eelne seisund. On siis või? Ja mis see katastroof siis on, kui see kätte peaks jõudma. Ole nii kena ja ütle lihtsale inimesele lihtsate sõnadega.
    Lillekestele ja kõigile sinu potsikutes sirguvatele vidinatele hüva kasvu!

  2. aidivallik said,

    30. märts 2009 kell 18:19

    Eks ma püüan lihtsalt öelda, aga lihtne see asi iseeenesest ei ole.
    Ühesõnaga, katastroofi ilmselt oodata ei ole, aga probleem umbes viimased 10 või veidi rohkem aastat on see, et ei õpilastel ega õpetajatel ole koolis hea olla, mille väljendus on järjest massilisemaks muutuv kooli poolelijätmine õpilaste poolt (ca 3000 põhikooliõpilast õppeaastas) ja õpetajate poolt siis koolist töölt lahkumine või tahtmatus kooli tööle tulla üldse. Väga vähe on noori õpetajaid, eriti kesk- ja gümnaasiumiastmes, mis paneb küsima, kes läheb klassi ette siis, kui tegelikult pensioniealised õpetajad (keda praegu Eesti koolides on ligemale 20 % õpetajate koguhulgast, ja mitte sellepärast, et nad ise nii väga tahaksid, vaid sellepärast, et ei ole kedagi teist tundi andma saata) lihtsalt ära surevad. Samamoodi on kool muutunud igasuguste käitumis- ja psüühiliste häirete avaldumiskohaks õpilaste poolelt.
    See kõik viitab väga halvale mikrokliimale ja väga halvale töökeskkonnale koolides.
    Miks see siis on nii halb, ja mille poolest on halb?
    Vat sellest püütaksegi kogu haridusteemalise poleemikaga aru saada ja reformidega parandada, kusjuures arvamused ja nägemused on erinevad.
    Probleemide juur minu arust on selles, et pärast taasiseseisvumist 1991.a käis Eesti hariduselu edasi nõukaaegse haridusmudeli (aluseks 1950-ndate keskel tehtud üleliidulised haridusdirektiivid, metoodikad ja õppekavad) järgi vanas vaimus. Alguses kõik sujuski ja midagi nagu ei muutunud halvemaks. Probleemid hakkasid ilmnema 1990-ndate teisel poolel seoses sellega, et nii õpilased, lapsevanemad kui õpetajad äkki adusid, et neil on kodanikuõigused ja meie riigis on demokraatia.
    Nõukogudeaegse kooli tõhusus oli suuresti üles ehitatud hirmu printsiibile: lapsevanemate mõjutamine nende töökoha kaudu ja rahaliselt, etteteatamiskohustuseta kodukülastused, erikoolide süsteem (näiteks 3. klassiks olid igalt poolt tavakoolidest vaimse alaarenguga ja psüühiliste häiretega lapsed välja nopitud ja erikoolidesse suunatud, vanemate nõusolek ei olnud vajalik; samuti ilmselt mäletad sinagi, et keskkoolis võidi põhjuseta puudumise eest ka Kaagverre saata, teinekord piisas vähemastki, nt tavapäratust elustiilist).
    Demokraatlikus ühiskonnas on sellised jõuvõtted lubamatud ja lausa seadusega keelatud, aga midagi uut pole ka välja mõeldud. Nii puuduvadki koolil seaduslikud vahendid ja kindel protseduurireeglistik huligaanide, põhjuseta puudujate ja psühholoogi või psühhiaatri abi vajavate õpilastega toimetulemiseks.
    Umbes sama segadus toimub õppekavade pinnal. Kui võrrelda N.Liidu üldist õppekava, mille baasil Eesti kool edasi töötas/b, Lääne-Euroopa ja Põhjamaade koolide õppekavadega, siis iseloomustas/b meie kooli vastandina nende kvalitatiivsele õppekavale (vähem ja individuaalselt, aga paremini ja kestvamalt) hoopis kvantitatiivne õppekava: palju materjali, palju teemasid, palju detailsust, mis põhjustab lastel paraja ülekoormatuse. Mida aeg edasi, seda rohkem ju omandatavaid teadmisi juurde tekib, nt praegu juba õpitakse ajalootunnis ka 11. septembri kaksiktornide langemist. Aga Madisepäeva lahingut ja Jüriööd ju ära jätta ei saa, eks ole. Analoogne küsimus kummitab ka teistes ainetes õppekavade koostajaid, sest ka ülejäänud teadusaladel on viimase 50 aastaga väga palju uut ja olulist ilmnenud, mida nagu koolis õpetamata jätta ei saaks kuidagi.
    Selleltki aluselt lähtub palju vaidlusi ja eriarvamusi.

    Ühesõnaga: praeguseks on selge, et samaviisi edasi lastes meie kooli probleemid aina süvenevad. Midagi väga põhjapanevat, lausa printsiipide tasandil, on vaja muuta, aga mida just ja kuidas, selles ei suudeta kuidagi ühele meelele jõuda.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: