Ilusad ja koledad pildid

3. mai 2009 kell 22:14 (Aed, Muiduelu)

Õnnestuski plika käest fotoka laadija kätte saada!

Igatahes Kaufmanni tulbid on ära õitsenud, nii et ei jõudnud pildistadagi. Selle asemel, palun väga, täna puhkenud tarda tulbid:

Ja forsüütia õitseb:

Õitseb esimest korda ka varretu priimula Rosie Yellow F1, ainus taim, mis eelmisel aastal viiest pakis olnud seemnest tärkas:

Majaesises peenras on veel palju tulbilehti, tutike kollaseid ülaseid, harilikke sillasid ja eemal nartsissid Ice Follies:

Ja minu arust on see Hansa roosipõõsa ümber koondunud kollane vaht päris armas:

Aga nartsissid on lähemalt vaadates sellised, ka üldse mitte pahad:

Üks vahva tegelane on veel metsvits Alexander, kes tärkab iseäranis värvilisena. Roosa kahjuks kaob tal kasvamise käigus küll küljest ära, jääb valgekirju lehestik, mida suve teisel poolel kroonivad erekollased õied. Aga praegu on tal niisugused vahvad kirjud nupsud:

No ja minu mees tegi mu köögiviljapeenrale kastikese ümber, et koerad sellest väga lopelt läbi ei jookseks, niisugune punane äär äratab natukenegi neis ettevaatuse:

Seal idaneb hetkel tutike varast porgandit, spinatit, erinevaid salateid, tilli ja rukolat, aed-harakputke, salatsibulat, ja isegi paar lattuba. Vana roostes grilli sisse läks varsti pärast selle pildi tegemist varane hernes. Murulaugu- ja melissipuhmas on kännu taga peidus. Ja valge kastikese sees on märtsis toas külvatud salat ning rukola, sealt olen esimesed noosid juba noppinud.

Punase kastikese taga võite näha natukest täiesti äratrambitud murust. Aga hullem pilt avaneb koerte talvisele kahjutööle hoopis siitpoolt (koos ühe pahareti endaga):

Ja siin võite näha, mida need kaabakad on teinud mu roomava kadakaga:

Teda vist pole enam võimalik päästa. Aga muru suhtes on minus siiski mõnevõrra optimismi… no jaanipäevaks ehk saab pildi jälle roheliseks?

Ah jaa, Ott palub kirjutada, et ta on suremas kohutavasse “tiifusesse”. Me pole nimelt ikka veel päris terved, eriti tema on lausa murtud mees, ja ma sundisin teda veel täna endale uut ürdikasti meisterdama ka… Nimelt kui ma vanas kastis mulda vahetama hakkasin, selgus, et nelja aastaga on see toredasti läbi mädanenud ja ei peagi mulda enam kinni. Nii et ma võtan kiuslikkuse patu omaks, aga et ta suremas on, seda ma ei usu.