Ei saa rõõmusõnumit kohe enda teada hoida: talve kuuris veetnud ja kevade tulles õue idanema viidud külvikarpidest on esimesena nina välja pistnud penstemonid e. peekerlilled: penstemon strictus e. tihe peekerlill “Bandera”, penstemon pinifolius e. männilehine peekerlill ning penstemon alpinus e. alpi peekerlill!
Kolme liiki penstemonid pole veel nägu näindanud, loodan, et nad ikka tulevad. Ehk võtab neil aega lihtsalt.
Iseasi on, kuidas mul neid talvitada õnnestub, nad on ju nii õrnakesed meie kliimas. Kindlasti talvekate, ja see peab ilmselt vettpidav ka olema. Aga küll ma midagi välja mõtlen.
On teatud lilled, mida ma narruseni armastan: peekerlilled, igasugused kellukesed, kukekannused… ja millegipärast just need mu aias vigurdavad, küll on neil üks häda ja teine häda, või pissib kass neile peale, igatahes ei vea eriti nendega. Siiski sureb lootus viimasena – seda enam, et üks peekerlill on mu aias mitu talve täiesti edukalt ilma igasuguse katteta üle elanud ja ka loomad on ta elusse jätnud: penstemon digitalis ‘Huskers Red’.
Aidi Vallik avalikult 
Lisa kommentaar