Aasta vanem ja üks lühinäidend ka valmis

Esmaspäeval oli mul sünnipäev, sihuke kummaline sel aastal. Et olin lubanud sel päeval ära saata ühe lühikese lastenäidendi teksti, aga nädalavahetus läks rohevahetuse ja emadepäeva ja sugulastega-sünnipäeva tähe all, siis paratamatult oli nii, et vaheldumisi võtsin vastu külalisi ja telefonikõnesid ja kirjutasin kõige selle vahepeal näidendit. Täitsa huvitav seis. Õnneks oli mul näidendi jaoks kogu eeltöö tehtud ja asi n.ö valmis komponeeritud, ainult see tehniline kirjutamine. Ja valmis ma ta lõpuks ka sain, isegi enne tööpäeva lõppu, kuigi külalisi käis mitu satsi. Rihma aga julgesin lõdvaks lasta alles õhtul pärast päevatööd, kui vana armas sõbranna, kellega tubli pool aastat ei olnud saanud pikemalt koos olla, tuli õnne soovima, ja siis me leidsime pärast ühe veini ammendamist, et hästi tore oleks üle pika aja kahe peale näiteks pudel džinni ära juua. Ja kui me olime selle tegevusega umbes kolmveerandi peal ja kell oli üks öösel, tuli meile meeldi hulganisti toredaid laule, st põhiliselt esimesi salme. Aga selle peale tõusis Ott, kes vahepeal oli magama läinud, uuesti üles, prõmmis uksi ja saatis meid kuhugi mujale “lõugama”. Nii võtsimegi oma joogid kaasa ja läksime istusime maja ette kõnniteele ja laulsime seal edasi neid esimesi salme. Siiski mitte kaua, sest publikut ei ilmunud, ainult ülejärgmise naabri koer hakkas ulguma ja külm hakkas ka. Kolisime õige pea tagasi tuppa, kus päevakorda tekkis küsimus, kas meie koerad üleüldse uluda oskavadki. Tundus, et ei oska, ja siis me õpetasime neid ja näitasime ise mitu korda ette. Aga seepeale tuli ülakorruselt Kuri Teismeline ja lõi korra majja, põhjapanevalt. Märkis, et erinevalt meist muudest tolgustest peab tema homme kooli minema ja enne seda magada saama, mis oli sulatõsi. Nii  me siis itsitasime edasi juba sordiini all, džinn sai otsa, tuju oli ikka naljakas. Miski kella kolme ajal läks sõbranna koju, mina koristasin köögi ära, toppisin nõud masinasse ja lugesin sünnipäeva edukalt lõppenuks. Suuremat tähistamist sel aastal ma nagunii ei plaaninud, majanduslik olukord on selle jaoks suti pingeline… ja eks neid suure seltskonnaga, möllukaid ja legendaarseid sünnipäevi ole mu elus olnud juba küll.

Aga eks ma annan teada, kui ma ümber mõtlen.

Ja ma arvan, et see palagan sobiks selle sünnipäevateema lõpetuseks hästi.

4 kommentaari

  1. Köögikata said,

    13. mai 2009 kell 04:41

    Oi, palju õnne! :o)

  2. Köögikata said,

    13. mai 2009 kell 04:41

    :):):) nii ikka

  3. Anu said,

    13. mai 2009 kell 06:20

    mul on õnnestunud oma koer ulguma õpetada 🙂 näitasin ka ette, tempo peab olema intensiivne ja hääl kõrge või isegi kiledamapoolne ning vali (no midagi niimoodi: au-au-au-auuuu!)

  4. 13. mai 2009 kell 15:22

    Palju õnne tagantjärele ka minu poolt!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: