Ikka külalised… ja roosid

Kiired teated vahepeal siit majast: meil on ikka veel külalised, needsamad, maja on rahvast ning kola täis ja elu käib. Vahelduseks mulle täitsa meeldib, kuigi pärast nende lahkumist teeks ühe pikema pausi taas ja koguks ennast. Majapidamine seitsme inimesega kolme asemel on harjumatu; samuti vaikuse ja rahu puudumine. Aga tore on sellegi poolest, nii palju on rääkida. Loeme Evaga koos raamatuid, nagu me kunagi ammu tegime: vahepeal teist parema kohatud lausega kostitades. Joome veini. Käime kaltsukatrettidel. Laulame Tepandi “Kirja kodukandist”, teate, seda, kus loetletakse üles kõik surnud inimesed, kus rauapood on suuremaks ehitatud ja kus vana viljapuuaia asemele on tehtud tootmiskoondis ning bensiinijaam. Mina olen paljudel hetkedel päris rõõmus, et mul on ainult üks laps ja see ka juba suur (sest külalised on kahe tviiniga: üheksane ja üheteistkümnene). Ja siis ma olen veel väga rõõmus selle üle, et oma maja pööningu arvelt suuremaks tegime. Ja selle üle, et ülakorrusel on olemas maja teine WC.

Eva ja Janno käivad pea iga õhtu vanamuusikafestivali kontsertidel. Mina see aasta mitte: eelarve on sel aastal pingeline ja otsustasin, et lähen ainult tänasele lõppkontserdile Händeli “Jeftat” kuulama. Kõiki kontserte lihtsalt ei ole seekord võimalik endale kinkida.

Praegu on ilus hommik, oleme Jannoga kahekesi üleval, kõik teised magavad – iseäranis lapsed, mis teeb mulle võimalikuks pääseda oma isiklikku arvutisse roosipilte üles panema, nagu viimati lubasin. Nii et palun!

Ashram:

VII 7. Ashram

Aspirin:

VII 7. Aspirin

Athena:

VII 7. Athena

Miski tundmatu potiroos, kes mulle kunagi sünnipäevaks kingiti:

VII 7. Chrystal Palace

Clamis Castle, kes tundub olevat tõeliseks moeroosiks muutunud: olen teda kohanud paljude aiablogide lehekülgedel:

VII 7. Clamis Castle

Nostalgie oli paari aasta eest samuti äärmiselt populaarne roos:

VII 7. Nostalgie

Red Leonardo, lihtsalt suurepärane floribund (kuigi Ott ei salli seda värvi):

VII 7. Red Leonardo

Regensberg, väga armas madalam roos. Tugev ja külmakindel. Alustab õitsemist tunduvalt varem kui teised.

Vii 7. Regensberg

Sexi Rexy, kah üks populaarsetest roosidest. Tugev ja jõuline, ei karda haigusi. Ilusa konkreetse vormiga õis pealekauba.

VII 7. Sexy Rexy

Sole Mio, kõrge teehübriid. Minu erilie lemmik. Aga selel pildil kahjuks ei tule tema õige värv eriti välja: tegelikult on ta sügav kreem. Oranžikat või lõhekarva varjundit on temas palju rohkem, ja see paraku pildile ei jäänud.

VII 7. Sole Mio

Trelleborg, kah üks kreemikas-oranžikas vana õietüübiga roos. Aga minu meelest lahutavad teda täiuslikkusest liiga nõrgad varred ja ebamäärane põõsakuju.

VII 7. Trelleborg

See on mulle mõni aasta tagasi kingitud tundmatu potiroos. Erakordselt mõnus punane värv.VII 7. üks potiroos

Mõni roos on nüüd ikkagi pildistamata, aga küll jõuab. Küll jõuab. Suve on ees veel oma kaks kuud. Aga tegelikult hiilib juba hinge see jaanipäevajärgne nukrus, et nüüd veereb kõik paratamatult taas sügise poole. Ei taha sellele mõelda, ja tegelikult pole ju põhjust, sest teine pool hooajast on siiski ju veel kõik ees – aga ikkagi. Varane floks teeb mul juba õiepungi, ja alati kui ma teda vaatan, tuleb mulle meelde mu tädi, kes floksi nähes 100 % juhtumitest ohkab: “Floksid õitsevad, ja ongi suvi läbi.” Tahaks karjuda, et ei ole tõsi, ei ole tõsi, aga see kurvakstegev lause kõlab mu peas sellest hoolimata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: