Täitsa asjalik iiriseraamat

Näe, millise väikese toreda käsiraamatu ma Krisostomusest ükspäev postiga sain: Sidney Linnegari ja Jennifer Hewitti “Irises”. Nojah, ise ju tellisin. Tegelikult tellisin ühe suure ja kalli ja ilmselt ka põhjalikuma iiristeraamatu veel, aga see pole seni tulnud. Ja siis tellisin ühe raamatu chow-chowdest, arvates, et äkki annab see mulle Elli pidamise kohta mingeid väärtuslikke lisateadmisi, aga tegelikult osutus kogu selles sisaldunud info uudisvääärtus suhteliselt madalaks. Lobedat juttu muidugi oli küll, aga see raamat oleks võinud sisuliselt märksa tõukesksem olla: enamus selle raamatu sisust käib vabalt ka igasuguse teise tõu pidamise kohta. Nii et olen veidi pettunud. Kurioosumina jäi meelde muidugi see koht, kus autor kahtlustab hoopis karusid chowde ürgses esivanemluses, mitte just lausa otsesõnu, aga toon jätab sellise tunde.

Iiriseraamat on aga täitsa tore, kusjuures mulle meeldis iseäranis see, et samavõrd kui kuulsate kõrgete aediiristega (TB), tegeleb see ka kõikvõimalike looduslike liikide ja liikidevaheliste aretistega. Eesti keeles ma pole taolist põhjalikku ülevaadet neist näinudki. Kokkuvõtlikult on iiriste süstematiseerimisest juttu Iluaianduse käsiraamatus, aga sealse artikli maht loomulikult paneb oma piirid ette. See raamat süveneb liikidesse ja rühmadesse märksa jõulisemalt ja konkreetsemalt, täpsete kasvatusjuhisteni välja. Iseasi muidugi, kas meil siin nendega väga palju peale hakata on – meie kliima on Inglismaa omast erinev üksjagu, eriti sisemaal. Mingid suunad aga annab see info siiski ette.

Egas midagi, ootan pikisilmi järgmise iiriseraamatu kohalejõudmist. Asendagu siis need raamatud mulle sel aastal elavaid taimi. Ma pean endale pai tegema, hambad ristis, – ma ei ostnud sel suvel ainsatki iirisejuurikat. Vahepeal läksid küll korra põlved nõrgaks, kui Muhedik orgunnis ühistellimust, aga õnneks jäin hiljaks. Õnneks. Mul ei ole ju aias enam üldse ruumi. Mul ei mahuks ainsatki uut iirist enam kuhugi ära. Vahepeal küll mõtlesin, et teeks omale täiendava peenra kuhugi tuttava aeda, aga… see ei ole hea mõte.

Kunagi, kunagi. Kunagi, kui ma endale maa saan, siis teen ka iirisepõllu. Ausõna.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: