Kirjake minevikust

Kallile katule! Lugemiseks, meeldejätmiseks, teada võtmiseks.
Talongid:
A005 1 pudel alkoholi (jaanuar)
A006 1 kg suhkrut (I kvartal)
A007 1 kg jahu (I kvartal)
A008 1 pakk makarone (I kvartal)
A009 1 kg tangaineid
A010 5 pakki suitsu (jaanuar)
A011 5 toosi tikku (jaanuar)
A012 1 pesuese (I poolaasta)
A013 2 paari sukkpükse või sokke (I kvartal)
Kirjuta pliiatsiga talongile taha, mida saab, lõika välja ja pane rahakotti, siis on sul alati kaasas ja kui peale juhtud, saad osta.
Kui aega saan, astun läbi kas täna või homme. Panen sulle ühe kena riivi, saad porknasalatit teha. Kui raha otsas on, siis astu läbi, ma ehk saan aidata.
Kalli-kalli. Sinu memm.
P.S. Kahju, et polnud punast pliiatsit, oleksin punase raami ka numbritele ümber tõmmanud.
Sa mõtle vaid, mis nad teevad – algul näljutavad ja siis toovad punased, st mustad baretid püssidega kallale! Ma kohe ei tea, kuhu see meie poiss peita. Ega sul pole juhuslikult nurgakest vennakese jaoks juhul, kui taga ajama hakatakse. Ta lubas juba labidaga seenele minema hakata.
Vene poes oli must-valgeid telekaid, ei tea, kas meitele müüakse või on ainult valgete inimeste jaoks. Mis sa arvad? Muidu kena oleks vaadata küll ja memme rahakotis on ka juhuslikult selline raha olemas. Kui liigud ringi, uuri asja, eks ole! Anna teada ka.

Leidsin selle kirja keldrit koristades oma vana kolu hulgast. Armas. Ja nüüd nii täiesti uskumatu. See aeg oleks olnud nagu mingis teises elus. Aga ei – kõigest umbes 20 aastat tagasi.

Advertisements

5 kommentaari

  1. lagrits said,

    16. sept. 2009 kell 16:30

    Nagu polekski päriselt olnud, ainult raamatus.

  2. Köögikata said,

    17. sept. 2009 kell 05:14

    Ohjahh, mulle tuli neid numbreid lugedes see asi kohe üsna täpselt meelde. No vaata nüüd selle pilguga, et kui Sa oled väikese lapsega noor mittesuitsetav pere, siis saad ühes kuus pudeli viina ja 5! pakki suitsu, aga kvartalis ühe kilo suhkrut, paki makarone ja jahu…ok, talongig olid iga pereliikme peale, seega lausa 15 pk suitsu ja 3 kilo suhkrut. :oP
    o tempora o mores

  3. aidivallik said,

    17. sept. 2009 kell 17:02

    Praegu vaatan ja on kole mõelda kohe. Aga siis ei tunnetanud ma seda sugugi nii traagilisena, ma nagu ei põdenudki selle pärast. Lihtsalt see oli elu ja olustik ja… kaheksateistaastaselt on “hullemaidki” muresid. 🙂
    Ärevus ja hirm olid õhus küll nagu lakkamatu valmisolek viimnepäevaks. Seda ma mäletan hästi. Aga mingid talongid, mingi manna ja jahu huvitasid mind vähe. Vahetasin oma suhkru- ja kuivainetalonge naabrimuttide sukkpüksi- ja suitsutalongide vastu.

  4. 'ganna said,

    17. sept. 2009 kell 18:20

    ‘Elada tuleb nii, et surres ei olex piinavalt valus kasutamata jäänud talongide pärast,’ ytles hääl minevikust, lakkus puhtax kylmkapist leitud margariinipaberi, keeras köömnetest peaaegu tõmmatava pläru & tapetseeris terve ajastu uxe kinni plakatiga PUHKA RAHUS!

  5. kaarnake said,

    23. sept. 2009 kell 14:11

    Mäletan-mäletan. Ganna kommentaar – muhhahhaa! Aint, minu lapsepõlvesuved möödusid põllul kyyrutades, et olex talvel kaalikat lehmadele ette anda ning sigadele kartulit. Seetõttu mingit muud puudust ei mäletagi – oh õnnis orjus… muidugi, isakene korraldas vahepeal kohutavaid kodusõdasid, kui viina- või suitsutalongid piisavalt kiiresti tema kätte ei jõudnud. Lõbus kõigil… puhaku rahus jah!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: