… sest nüüd näen oma kevadiste tööde tulemust.
Tiimi režissöörid on puhas kuld, täpsemalt selles formaadis puhas kuld, laiemalt ja nende muid töid ma ju ei tea ega saa otsustada. Aga see, mida nad “Saladustes” minu materjaliga teinud on, ületab mu ootusi jätkuvalt.
Eile vaatasin ära ka loo, millega kevadel tükk aega vaeva nägin,sest see oli emotsionaalselt ja ka karakterite kohapealt nii raske. Mõne looga, millesse töö käigus väga sisse elan, on jah nii, et nad panevad mulle endale korraliku emotsionaalse litaka kirja ja neist on pärast raske välja tulla. Unenäod, kinnismõtted, närvisüsteemi viskab mitmeks päevaks hästi labiilseks… Siis läheb tükk aega, enne kui ma jälle inimeseks saan. Seda enam ju tahaks, et asjal oleks tulemus, et mu närvide kulutamine oleks ikka asja eest, eks. “Saladuste” puhul ongi alati olnud, ja ma olen ülejäänud tiimile hästi tänulik selle eest.
Selle konkreetse loo kirjutamisesest tegelikult on juba juttu olnud ka ühes mu veebruarikuises blogipostituses.
Ja üllatuslikult ning erandlikult on ta oma täispikkuses ka netis täiesti olemas ja vaadatav.
“Saladused” hoiavad taas mind põnevil…
22. sept. 2009 kell 09:48 (Töised asjad)
Ralf said,
22. sept. 2009 kell 13:56
Kuuldavasti avaldas see lugu vaadanutele väga suurt mõju. Kommentaarid on igal pool äärmiselt positiivsed. Juhtusin ise ka viivuks nägema, aga kuna olen meessoost, siis vast polnud mõju nii suur kui olla võinuks. Mina saan rahuga juua, vaevalt keegi ka kõige joogisema peaga mu päraku vastu suuremat huvi tunneks ja noh ega suhu ka ei pistaks kuna täis peaga poleks minust selles asjas niikuinii eriti tolku. Igatahes tubli töö.
Lucy said,
22. sept. 2009 kell 15:48
Vaatan seda saadet üsna tihti, kuid pole selle peale tulnud, et seal näidatakse ka nö väljamõeldud lugusid. Iseenesest on nad väga õpetlikud ning toovad reaalsusesse tagasi, elu polegi nii roosiline..
aidivallik said,
22. sept. 2009 kell 16:39
Lood põhinevadki tõsielujuhtumustel, millest inimesed meile kirjutavad. Vaata mu postituse eelviimast viidet: selle loo aluseks oli neli kirja samasisulist kirja, st ühised kõigil olid teatud võtmekohad: noor neiu joob end purju, vägistatakse poolteadvusetuna “hea tuttava” poolt, järgnevalt pööravad justkui kõik senised sõbrad-tuttavad neiule selja ja poiss-sõber jätab ka maha, neiuga jäävad hirm, häbi ja meeleheide. Muud asjaolud ja detailid on küll üks ühest, teine teisest kirjast ja tõsi, ka juurde mõeldud.
Ülla said,
22. sept. 2009 kell 18:44
Õhtut! Eile nägin ainult viimast lugu, aga see oli ikka karm lugu küll. Olen ilmselt peaaegu kõiki Saladuste saateid vaadanud. Ma ei mäleta, et oleks mõni ülemängitud olnud. Väga ehedad ja nagu dokina jäädvustatud. Ma ei tea küll, kust nad need noored välja võluvad, kes nii hästi oma rolle mängivad. Ja ikka hea, et see saade ei ole jututoaga show, nagu Aunaste oma. Nii kui on Aunaste, on ilmtingimata midagi ülevõimendatud ja kohal ka kohe edevuse laat. Saladustes on esikohal ikka lood ise, mitte kõiketeadvad onud ja tädid.
aidivallik said,
23. sept. 2009 kell 09:01
Nojah, see praegune Aunaste saate formaat oli meil kõige esimese ideena kaalumisel, olen sellest juba varem ka blogis kirjutanud: https://aidivallik.wordpress.com/2009/01/20/vaade-distantsilt/
Aga et olime kohe kõik ühel nõul selles, et need tõsielusündmustel põhinevad klipid peaksid olema HÄSTI tehtud, st nii stsenaariumi kui režii kui näitlejate poole pealt, ning peaksid olema siiski saate põhiosa, siis tuli välja, et koos stuudioepisoodidega läheks see saade umbes pooleteisetunniseks ja selle formaadiga ei olnud telekanalid, kuhu Tuuli seda saadet pakkus, enam nõus. Ja ongi hea, et nii läks, sest nüüd saabki keskenduda just lugudele endile, seda nii tegemise kui vaatamise osas. Aunaste saate pealt näen, et see vahepealne arutelu paratamatult hajutab tähelepanu ning kaasaelamist, lõhub emotsiooni. Ja arvata võib, et saate ettevalmistamise järguski läheb pool auru selle stuudiovooru organiseerimise peale. Nii et meil vedas.
Maire said,
23. sept. 2009 kell 09:25
Mulle “Saladused” meeldib. Väga õpetlikud lood ja kindlasti kasulik paljudel vaadata, ehk julgustab nii mõndagi vägivallatsejaid üles andma või oma elu muutma. Arusaamatuks jääb aga saate algus, ka reklaamidejärgne algus – Tuuli puusanõksutused ja kerglasevõitu tantsuke, ülimalt mukitud nägu ja sätendavad riided/ripsmed/juuksed ei sobi selle saate tõsiduse juurde kohe mitte. See sobiks kui oleks tegemist mingi simpel klatshisaatega, aga teemad, mida seal näidatakse, on enamjaolt ülitõsised. Selline kerglane algus jätab saatest kohe alguses vale mulje ja ma ei imestaks kui mõni pole seepärast seda kunagi vaatama hakanudki ja kohe kanalit vahetab. Kahju.
arts said,
24. sept. 2009 kell 19:01
meil abikaasaga ja 10 a. tütrel olid silamd märjad,selle loo lõpus.
tüdruk jooksis kuni lindude varjud tõusid lendu,siis jõudis kohale,et maailm on koos kuni klassi steen tõestas seda.
meenus film Ilja4Ever ,peale mida mul mitu segaste pidevate ärkamistega täidetud ööd oli.