Valimistest kah, kui juba kuulutamiseks läks

Mul endal on küll juba valimas käidud, nagu veel veidi rohkem kui 100 000 inimesel üle Eesti. Ja selles suhtes olen ma ilmselt selle blogisissekandega selgelt hilinenud. Aga et tegelikult on päris valimiste päev ikkagi veel ees ja et ausalt öeldes tunnen ma väikest süümepiina sellepärast, et ei ole oma kandidatuuri promomise pärast eriti võimelnud (et mismoodi jätan oma muud asjad kõik tegemata ja pühendun mitmeks nädalaks valimisreklaamile?), siis üht-teist võiks veel viimasel minutil üles panna. (Ohh, miks ma ei suuda teha asju ilusti natukesehaaval järjest ja süsteemselt, miks ma olen sihuke viimase-minuti-suure-arapi-vend?)
Tegelikult kirjutasin juba umbes kuu aega tagasi selle loo valmis, mille nüüd siia riputan. Olin parajasti metsas seenel, kui Andres Ammas helistas ja ütles, et ma peaksin mingi loo ikka ka kirjutama, sellest, miks ma üldse kandideerin. Õhtul siis võtsingi selle käsile, ja kahjuks avastasin, et ma pole sugugi võimeline 1000 tähemärgi sisse ära mahtuma. Ma ei ole ju karjääripoliitik, ma nagu ei oska hästi enda jaoks mitmetahulist ja mahukat infot ühe konkreetse mulli sisse puhuda. Nii läksidki igasugustesse voldikutesse ja ajalehte sellest ainult tükikesed.

Ma kandideerin jälle kohaliku omavalitsuse valimistel, nüüd juba kolmandat korda, just nagu oleks see mingi hirmus lõbus asi. Kuid ma pean tunnistama: teen seda kohuse- ja vastutustundest. Haapsalu on minu linn, minu kultuur, minu kodu, minu inimesed. Töötada Haapsalu volikogu koosseisus ning juhtida selle kultuurikomisjoni tähendab minu jaoks, et saan oma teadmised lastest, noortest, haridusest, kultuurist, kultuurielu toimimisest rakendada oma linna hüvanguks. Kui mina olen just see, kel neis valdkondades on keskmisest väheke suurem pädevus, ja kui ma tunnen, et minust on ebaaus piirduda ainult maksumaksja rolliga – sest kellele rohkem antud, see peab ka ise rohkem andma, eks ole, – siis on loomulik, et võtan endale linna hüvanguks lisatööd. See on mu kodanikukohus. Mul on, mida linnale anda, ja ma annan. Sest Haapsalu on minu kodu. Ma elan siin. Kõik, mis toimub Haapsalus, puudutab mind kohe ja otseselt.
Lapsed, noored, kultuur… Mul on nii hea meel, et viimased seitse aastat on Haapsalul olnud niisugune linnavalitsus, kes mõistab niisuguste „pehmete väärtuste“ tähtsust kogu kohalikus olmes ja linna arengus. Ma olen südamest rahul, et nende aastatega on remonditud meie lasteaiad, rajatud mitu tänapäevast väga tasemel mänguväljakut, spordirajatisi, lastekeskus vanalinnas, et on tõusnud ellu Iloni Imedemaa, ja et lõpuks ometi pärast mitmeteistkümneaastast ootamist sai meie lasteraamatukogu end sisse seada täielikult renoveeritud hoones. Ma olen nii rõõmus, et nende aastate jooksul on professionaalseks arenenud suur osa meie linna haljastust, mis enne oli juhuslik ja selline…. asjaarmastajalik. Mulle meeldib, et ennast on täielikult õigustanud piiskopilinnuse halduskorra muutmine – sest selle tulemusena on linnus muutunud kauniks, valgustatud, korrastatud vaba aja veetmise kohaks. Oh, ja siis need lugematud muudatused pisiasjades, mida pole mõtetki loetlema hakata – kõik need väikesed asjad, mis teevad elu elamisväärseks ja lasevad meil tunda, et meist hoolitakse: ranitsatoetused ja kõik muu. On nii hea tunne vaadata tagasi ja tunda, et oled natukene olnud osaline selle kõige sündimise juures.
Ja ometi on veel nii palju asju, mis teha. Ma juba unistan Haapsalu rannaalade projekti valmimisest: ümber linna ringina ulatuv pikk-pikk promenaad kauni professionaalse haljastusega, uuendatud pargid, samuti noorte muusikaharrastajate proovi- ja stuudioruumid, mis kõik. Ja siis on mul veel üks salaunistus, mis vähemalt praegu on veel ainult idee ilma seda toetava detailplaneeringu või millegi muuta – kunagi, kunagi peaks Haapsalus olema ka omaette raamatukogumaja. nagu on Kuressaares, Rakveres, Pärnus, isegi Jõhvis… ainult meil veel ei ole.
Jah, mul on siin veel palju teha. Palun valige mind tagasi.

Partei valimisküljel näeb kandidaati nr 201 siin, kui ülevalt ribast klikkida “Kes on meiega”.

Teema lõpetuseks: kahe nädala eest kirjutasin Vilepi tüdrukutest inspireerituna üle lullamilla, mida varem korra ka mainisin. Ott aga hakkas selle illustreerimisel natuke tõrkuma ja ja ütles, et valimiste-eelsel ajal jääb mulje, nagu teeksin sellega endale valimispropagandat. Einoh, illustreeris ta ju lõpuks ikka ja lastelisas ilmus see siiski tookord ära, aga… Valimisreklaam, ja miks ka mitte?
ajakiri
PRINTSESSIAJAKIRI
Liisule ja Madlile

AJAKIRJA TEGID PLIKAD,
TEGID SEDA PÄRIS PIKALT,
MITU ÕHTUT NAHISTASID,
PABERIGA SAHISTASID,
KULUTASID LIIMIPULKA,
VÄRVIVILDIKATE HULKA,
KUNI AJAKIRI VALMIS
JUTUS, PILTIDES JA SALMIS.
PEALEGI SEE AJAKIRI
POLNUD MINGI SIGRIMIGRI.
HOOPIS ERILINE, SEST
KÕNELES PRINTSESSIDEST!

OKASROOSIKESEST JUTTU
OLI PILTIDEGA KOOS,
SEST TA OLI LIISU LEMMIK!
KUID KA MADLI OLI HOOS:
KOMMIPRINTSESS KIRJUS KLEIDIS
MEELDIS TALLE ROHKEM VEIDI.
AGA AJAKIRJAS SEAL
ÜHE LEHEKÜLJE PEAL
OLI SEL PRINTSESSIBALLIL
VEEL ÜKS PEATÜKK: AIDI VALLIK,
PILTIDE JA KÕIGE MUUGA,
PRILLIDE JA NAERUL SUUGA.

4 kommentaari

  1. Köögikata said,

    15. okt. 2009 kell 10:41

    Noh, oleks meil ka sellise promojutuga kandidaat – ma valiks ta kohe! :o) Edu Sulle!

  2. Köögikata said,

    15. okt. 2009 kell 10:42

    Ehh mind 🙂 🙂 🙂

  3. Köögikata said,

    15. okt. 2009 kell 10:43

    St, ära nüüd valesti aru saa, see ehh mind käis mu smailiku kohta jälle.
    Ja sorry, et risustan, võid üleliigsed kommid peale lugemist kustutada.

  4. aidivallik said,

    16. okt. 2009 kell 09:35

    Ära muretse, mulle meeldivad su väiksed positiivsed kommantaarid alati!
    Aga valimiste kohapealt jah olen ma seekord lubamatult laisk olnud, sekeldanud “Naba” ilmumise ümber (no kui muidu on raamatu trükki- ning müükimineku taga terve kirjastuse kollektiiv, toimetajad, müügijuhid, reklaamijuhid, kes kõik, aga mina täidan kõiki neid ülesandeid ju üksi) ning täie hooga töötanud “Saladuste” selle hooaja teise poole lugudega – no ei jaksa ju mõelda kõige peale.
    Mis veel, mul on tegelikult endal kerge tõrge selle valimistega seotud tilulilu vastu, mis sisulisele tööle ei anna mitte midagi juurde, mis kuidagi ei paranda kohalikku elu… ainus eesmärk on veenda inimesi, et valige mind, valige minu partei. No ma ei viitsi veenda, sest asjalikel inimestel, kes ühiskonnaelu toimimisest midagi teavad, on nagunii juba isiklik põhjendatud eelistus olemas. Ja neil, kes üldse matsu ei jaga, on kah enamasti isiklik eelistus olemas, kuigi mitte eriti põhjendatud, jah… või on põhjendused ühiskondlikust vaatepunktist ebaadekvaatsed, a’la Savisaar kingib ju vanainimestele kartuleid. Aga need on sellegipoolest selle inimese jaoks põhjendused, sest igaüks ju mõtleb enda arvates ratsionaalselt.
    Ohh, jah. Kahjuks olen ma selgeks saanud ka niisuguse asja, et enamik inimesi teeb oma valikuid nii valimistel kui mujal siiski peamiselt emotsionaalsetel motiividel. Ilusad lapsepõlvemälestused, mingi mällu jäänud kena žest, isiksuse sarm, kuulsus, mulje, “rahvamehe” maine – ja faktid lakkavad midagi tähendamast. Et inimese psüühikale on omane järjekindlus, siis jääbki ta oma valikule lojaalseks, mida talle ka ei räägitaks või näidataks. Ümbermõtlemine saab toimuda ainult selle valituga seotud isikliku trauma pinnalt.
    Aga mis puutub minusse ja Haapsalu linna, siis jah. Ma õudselt tahaks veel selle raamatukogu asja ajada mingisse niisugusse staadiumisse, mis muudab reaalseks selle objekti saamise nt 15 aasta pärast. Haapsalu on vist kui mitte ainuke, siis üks väheseid Eesti linnu, kus raamatukogu on kultuurikeskuse koosseisus…. nagu kolhoosiaegses külakultuurimajas. Fondid ja ruumid on mööda suurt maja laiali üks ühes, teine teises nurgas, mis muudab raamatukogutöötajate töö keeruliseks ja ebamugavaks; ning tänapäeval normaalse ca 3000 – 4000 m2 ruumi asemel on Haapsalu kogul kasutada ca 800 m2 põrandapinda. Samal ajal töötab linnas Tallinna Ülikooli kolledž ja järjest enam kolib Haapsallu tuntud kultuuriinimesi, samuti on raamatukogu külastatavus kõrgem kui Eesti raamatukogude keskmine. No ei saa seda asja ju niimoodi jätta – ühel hetkel lihtsalt hakkab see raamatukogu võimaluste praegune piiratus linna arengut lihtsalt takistama.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: