Nüüd on mu silmad seda näinud!

Käisime laupäeva õhtul Otiga külas. Ühe pensioniealise paari juures. See naisterahvas on lepingutega seotud õiendustel, majandusasjades ja MTÜ alustamisel olnud mulle praktiliselt teise emal eest, eks me ikka suhtleme ja eks me oleme varemgi seal külas käinud. Aga seekord kujunes õhtu äärmiselt isevärki ajalootunniks. No ikka tõsiselt huvitav oli.
Meil oli kaasas ühest KLOTSI kontserdist tehtud video plaadi peal, ja kui natuke aega olime seda seal vaadanud, hakkas majaperemees kibelema ning ilmus välja oma kunagise kitarriga. Õigemini basskitarriga. See oli tal ise valmis tehtud aastal 1966. Tõsiselt kohe. Vineerist ja. Välja saetud ja. Helipeadega ja puha. Helipeadeks telefonimikrofonid. Keeli peal enam ei olnud, aga ta rääkis, kuidas vahepeal, kui kidrakeeli kohe üldse ei olnud võimalik kuskilt saada, olid nad bändipoistega koolimaja vana klaverit rüüstanud. Aga klaverikeeltega olnud väga paha mängida. Jäigad, noh.
See mees ütles, et ta oli kitarre tol ajal teinud kokku nii seitse tükki: ikka teistele ka, sest tema oskas. Huvitav, kas need ülejäänud 6 on üleüldse alles kuskil? Nii palju raputatakse ju elu jooksul üleliigseks osutuvat “ballasti” maha, ma ise olen elus iga kolimisega kuhjade kaupa asju maha jätnud, laiali jaganud või prügimäele saatnud. Aga on mõned asjad, mis koos inimesega kolivad, kas või kümme korda, kui vaja. Nagu see mees on oma kitarri üle neljakümne aasta endaga hoidnud, kuigi ei mängi enam ammu, juba seitsmekümnendate algusest enam mitte.
Oi, kui ilus pill see oli! Tõesti, imeilus. Veidi krobeline ja konarlik, mustaks lakitud, jube kena. Kruvipead olid läbi lakikihi ainult lähedalt näha. Kael oli eriti pikk ja elegantne.
Ma olin mõistagi kuulnud neid lugusid, kuidas kitarre ise tehti ja “aasta siis oli 65”, aga siiani ei olnud oma silmaga ühtegi sellist näinud. Ma olin kohe vapustatud. Ma pean tunnistama, et kujutasin ette midagi hoopis teistsugust, rohmakamat või rohkem noh, “isetegevuslikumat” muljet. Aga ei. See oli tõeliselt kaunis pill.
Loomulikult näidati meile ka fotosid, mis tollest enne minu sündimist tegutsenud bändist oli tehtud.
Ma armastan vanu fotosid. Neis on alati mingi isevärki meeleolu sees, mingi hõng, mingi tükike kadunud aega on neis alles jäänud. Ja kohad, asjad ja inimesed sellel kujul, millised nad kunagi olid. Ning siis märkad, et see kõik on ju nende kohtade, asjade ja inimeste sees mingil moel praegugi alles, ajaladestuse all olemas. Maailm tundub siis jälle kuidagi rikkam.
Aga see kitarr, jah. Selline kitarr.
Mul on tuline kahju, et mul fotokat kaasas ei olnud.

Auto tahab talvesaapaid!

AUTO TAHAB TALVESAAPAID

LUMI SAJAB, AUTO TASA,
TASA VEEREB VURINAGA,
SAMAL AJAL JUTTU AJAB
MEHEGA, KES ROOLI TAGA:

„KUI LÄHEB KÜLMAKS, PIMEDAKS
JA LUMISEKS JA LIBEDAKS,
SIIS KAPPI KAOVAD SANDALETID,
TOSSUD, NAHAST KINGAD NETID.
JA ET KÜLM EI OLEKS, VAATA,
JALGA SAAVAD TALVESAAPAD.

ON JU NII? NO MIS SA PASSID,
MINU TALVESAAPAD TASSI
KA NÜÜD KOHE KUURIST VÄLJA,
MUIDU POLE TEE PEAL NALJA.
KUIDAS SÕITA, VARBAD KÜLMAD,
LIUG SEE LIBE, TALVEILMAD…
AUTO EI JÄÄ TALVEUNNE!
TAHAN OMA TALVEKUMME!“

Kalender

Seoses väga sagedaseks muutunud ürituste, esinemiste, esitluste, raamatumüükide ja muu seesugusega on vist mõistlik tekitada siia blogisse kohe üks vastav postitus, mis jääbki oma kategoorias ainsaks. Seda postitust saan jooksvalt siis muudkui muuta ja uuendada, sedamööda, kuidas üritused mööda tuhisevad ja esile kerkivad.

Aidi Vallik ja/või tema kaastöölised oma füüsilises olekus:

November 2012

3. novembril kell 11.00 – 16.00 Aidi ja Ott Vallik Haapsalu kultuurikeskuses “Perepäeval raamatuga” oma raamatuid müümas ja juttu ajamas
7. novembril kell 10.05 ja kell 11.00 Aidi Vallik Kehtna raamatukogus lugemas ja rääkimas kahele vanuserühmale

Oktoober 2012

15. okt. 11.00 Saue raamatukogus loeb ja räägib Aidi Vallik
18. okt. kell ? ja kell ? Kiviõli 1. Keskkoolis loeb ja räägib Aidi Vallik kahele vanuserühmale
23. okt. kell 14.00 Kose-Uuemõisa raamatukogus loeb ja räägib Aidi Vallik

Oi, laisk olen – ei märganud siia vahepeal nii pikka aega midagi kirja panna, kuigi nii 2011. a sügisel kui 2012. a kevadel sai esinetud küll!

Juuni 2011

Mai 2011
?. mail esinemine Tartu Masingu koolis – läbirääkimised pooleli
20. – 21. mail Haapsalu Muinasjutufestival
20. mai kell 11.00 Karl Eduard Söödi lastekirjandusauhinna tseremoonia Luunja kultuurimajas (“Mina, kana, lehm ja kratt” saab auhinnatud nii kirjaniku kui kunstniku osas)

Aprill 2011
28. aprillil kell 12.00 esinen Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis
26. aprillil kell 11.20 esinen Saue Gümnaasiumis 7. ja 8. klassile
23. aprillil kell 12.00 Maria Soomets ja Robert Annus mängivad “Mannikese lugu” Kirjanike Liidu mudilashommikul EKL majas Harju 2.
20. aprillil esinen ma Valga Kutsehariduskeskuses ja Valga Keskraamatukogus.
15. aprillil kell 13.00 esinen Haljala rahvamajas õpilaskonverentsil
14. aprillil kell 19.00 Haapsalu kultuurimajas minu libretoga noortemuusikali “Kinni läete teie!” esietendus
5. aprillil kell 13.25 esinen Keila Koolis 7. klassidele

Märts 2011
18. märtsil esinen Pärnu Raeküla Koolis 6. – 9. klassidele
17. märtsil kell 10.05 esinen Märjamaa Gümnaasiumis
16. märtsil esinen Vidruka Põhikoolis
16. märtsil kell 14.00 Vasalemma mõisas Julius Oro lastekirjandusauhinna tseremoonia
15. märtsil esinen Rakke Gümnaasiumis
14. märtsil strong> esinen mitmes jaos Sõmeru Põhikoolis
11. märtsil kell 11.20 esinen Neeme Algkoolis
9. märtsil kell 11.00 esinen Rakvere Eragümnaasiumis
9. märtsil kell 14.00 esinen Rakvere Gümnaasiumis

Veebruar 2011
18. veebruaril kell 19.00 esinen Tallinnas Nõmme Gümnaasiumis II klassi õhtusel raamatuüritusel

Detsember 2010
21. – 22. detsembril raamatutega Pärnu Maxima XXX jõululaadal
18. detsembril kas Rapla jõululaadal või Laagri jõuluturul, ei tea veel.
17. detsembril VIST raamatutega Kullamaa jõululaadal
16. detsembril kell 16.00 “Mannikese loo” esitlus Miia-Milla-Manda muuseumis Tallinnas
16. detsembril kell 14.30 “Minu jalad” esitlus Miia-Milla-Manda muuseumis Tallinnas
14. detsembril kell 15.00 “Mannikese loo” esitlus Haapsalus Iloni Imedemaal
11. – 12. detsembril raamatutega Haapsalu Kultuurikeskuse jõululaadal
10. detsembril ilmub minu ja Piret Mildebergi lasteraamat “Mannikese lugu”
4. detsembril raamatutega Paide jõululaadal

November 2010
27. november müüme Otiga oma lasteraamatuid Taebla kadrilaadal.
20. november raamatutega Rannarootsi keskuse laadal
17. november kell 11.00 ja 12.00 esinemised Abja Gümnaasiumis, kell 14.00 Karksi-Nuias August Kitzbergi nim. Gümnaasiumis
12. november raamatutega Viimsi laadal
13. november raamatutega Lihula mardilaadal
10. november kell 9.25 – 11.50 esinemine Oru Põhikoolis

Oktoober 2010
21. oktoober esinen ma Mustla rahvamajas, kellaaeg täpsustub veel.
19. oktoober Haapsalu raamatukogu laenutusosakonnas ürituse “Jah raamatukogule!” raames Aidi ja Ott Vallik kohapeal leti taga lugejaid teenindamas kell 15.00 – 17.00
18. oktoober saab trükikojas valmis ja tuleb müüki Aidi Valliku ja Elina Sildre väikelasteraamat “Minu jalad”
14. või 15. oktoobril esinen Oru Põhikoolis, kellaaeg täpsustumas
12. oktoobril kell 10.00 esinen Nissi põhikoolis

September 2010
27. septembril kell 11.00 – 12.30 ja 14.00 – 15.30 esinen ma Avinurme ja Iisaku raamatukogudes.
26. septembril kell 10.00 – 15.00 müüme Otiga oma raamatuid Hanila Maapäeva mihklipäeva laadal Kõmsil.
24. septembril kell 11.15 – 12.40 esinen ma Eesti Rahvusvahelises Koolis Tallinnas. Kell 13.00 – 14.15 esineb samas ka Ott Vallik.
18. septembril kell 11.00 – 17.00 müün oma lasteraamatuid Tallinnas Kadriorus Ed. Vilde majamuuseumi ees toimuval raamatulaadal (Roheline Aas 3)
17. september kell 14.15 esinen ma Võrus noorte kirjanduskonverentsil (algus kell 11.00) ettekandega.
11. septembril kell 22.00 Haapsalu Kultuurikeskuses ans. KLOTS sünnipäevakontsert. Üritus tasuta! Sissepääs galerii uksest.
4. septembril kell 10.00 ETV-s “Sõida maale” tutvustab Aidi Valliku aia, koerte ja lasteraamatutega seotud tegemisi.

August 2010
26. august 16.00 Raamatu “Mina, kana, lehm ja kratt” esitlus Haapsalu Apollo raamatupoe avamisel.
22. august 14.00 Aidi Valliku raamatud koos autori, ettelugemiste, pühenduste ja autogrammidega Rootsituru kohviku lähistel.
21. august Haapsalu Promenaadil Aidi Valliku kirjutatud ja Aivo Paljasmaa lavastatud fantaasiamäng “Jäljed promenaadil”. Kellaaeg täpsustumas. Ise ma seekord kahjuks osaleda ei saa.
21. august Haapsalu lasteraamatukogu õuel raamatulaat – MTÜ Lugu-Loo müüb seal Aidi Valliku raamatuid. Kahjuks ma ise seal osaleda ei saa, nii et ostetud raamatutesse autogramme saab küsida hiljem, näiteks raamatuesitlusel 26. augustil!
21. august Aidi Vallik Eesti Noorte Keeleorganisatsiooni suvekoolis Otepääl Marguse puhkekeskuses kahe loenguga.
20.august kell 18.00 Ansambel Klots esinemas Haapsalus Rootsituru kohviku laval. Üritus tasuta.
20. august kell 14.00 Aidi Valllik, Jüri Aarma ja Sirje Kaasiku laululapsed esitavad Aidi Valliku lasteluulet mitmel moel. Üritus on tasuta.
18. august kell 20.00 Haapsalu Loomekeskuses (Jaani 2) MTÜ HAKK “Keldrikakandite klubiõhtu”, oma luuletustega esinen ka mina.
14. august MTÜ Lugu-Loo lasteraamatud koos Aidi ja Ott Vallikuga Rannarootsi keskuse juures koolilaadal
12. august Aidi ja Ott Vallik esinevad Nelijärvel Eesti Emakeeleõpetajate Suvekoolis teemal “Pilt ja sõna.” Asja sisuks kirjaniku ja kunstniku koostöö lasteraamatu valmimisel.
7. august oleme oma raamatutega, sh “Mina, kana, lehma ja kratiga” Lihula kultuuripäevade laadal kell 9 – 15

Juuli 2010

10 juuli kell 12.00 Virtsu Merepäeva laadal: raamatud autogrammide ja heade soovidega . NB: jääb ära!

Juuni 2010

23. juuni kell 21.00 Ansambel Klots mängib Taebla jaanitulel
22. juuni kell 15.00 – 17.00 Ansamber Klots Haapsalu Piiskopilinnuses lastepargi laval
3. juuni kell 08.00 Aidi ja Ott Vallik Rapla Gümnaasiumis

Mai 2010

20. mai
Aidi Vallik esinemas Koeru Gümnaasiumis ja Vaimastvere Koolis
17. mai
Aidi Vallik esinemas Otepää Gümnaasiumis kell 12.25 ja Pühajärve Põhikoolis kell 11.00
12mai
Aidi Vallik esinemas kell 13.15 Audentese Erakoolis
10.mai
Aidi Vallik esinemas 13.00 Loksa Keskkoolis
8. mai
Aidi ja Ott Vallik Nokia kontserdimajas “Nukitsa” konkursi autasustamistsermoonial. Aidi Vallik on üks nominentidest esikolmikusse kirjanike ja Ott Vallik kunstnike arvestuses.
7. mai
Aidi Vallik Laagri koolis projektiga “Lugeda on mõnus” – esineb Tõrvast, Kilingi-Nõmmest, Viljandist, Tartust, Kadrinast ja Tallinnast kohale tulnud lugemishuvilistele lastele.
1.mai
Kell 22.00 – 22.30 Haapsalu Toomkirikus aitab Aidi Vallik piiblit ette lugeda

Aprill 2010
30 aprilll
Ansambel Klots esinemas volbriöö pidustuste raames Haapsalus Ehte kohvikus ca kell 22.00
26.aprill
Aidi Vallik ETV “Ringvaates” kommenteerib selleaastasi eksamikirjandite teemasid
25. aprill
Aidi Vallik esineb Loksal ja Kadrinas raamatubussi Katariina Jee tuuril, kus kõigi teiste raamatute hulgas müügil ka MTÜ Lugu-Loo raamatud. Katariina Jee bussiretk on kirjandusfestivali Prima Vista üks osa.
16. aprill
Kell ? Kanepi ja Põlva raamatukogudes Aidi Vallik rääkimas oma raamatutest ja tööst
10. aprill
Kell 10.30 Aidi Vallik Haapsalus Iloni Imedemaal esinemas Eesti Emakeeleõpetaja Seltsi liikmetele, teemaks laste lugemisharjumuse kujundamine
8. aprill
Kell 9.10 Aidi Vallik esinemas Laagri koolis

Märts 2010
27. märts

Kell 12. 00 Aidi ja Ott Vallik esitlevad Tartu Kirjanike Majas lasteraamatut “Pints ja Tutsik, II osa”
18. märts
Kell 11.15 ja 12. 15 Aidi Valliku esinemised Paikuse Põhikooli õpilastele
Kell 14.00 Aidi Valliku esinemine Pärnu Keskraamatukogus Pärnu kirjandushuvilistele
17. märts
Kell 18.00 Aidi Valliku esinemine Kiili Gümnaasiumis lapsevanematele. Teemaks laste suunamine lugemise juurde.
11. märts
Kell 13.00 Aidi Valliku esinemine Tartu Erakoolis põhikoolile
Kell 15.00 Aidi Valliku esinemine Tartus lasteaias Terake

Veebruar 2010
20 veebruar

Kell 14.00 Aidi Vallik loeb ette oma lasteluulet MTÜ Haki ja Haapsalu Lasteraamatukogu tuluõhtul
25. veebruar
Kell 11.00 Aidi Vallik Haapsalu Linna Algkoolis lastele “Pintsu ja Tutsiku” raamatutest rääkimas
Kell13.00 Aidi Vallik Lääne-Nigula kogudusemajas rääkimas oma raamatutest ja tööst
27. veebruar
Kell 20.00 ansambli Klots ja Svjata Vatra kontsert Haapsalu kultuurimajas

Jaanuar 2010
2. jaanuar.
Õhtul kell 21.00: Mängib ansambel KLOTS Haapsalus Ehte kohvikus (Ott Vallik, Haapsalu Indrek Kalda, Anto Siimson, Marek Lamp).

Kiire veidra päeva õhtul

Nii. “Pintsu ja Tutsiku II raamat” on trükikojas. Kaanele tuli punane kiri. Tänasesse jäi veel kolmas ja väga kiire korrektuur, kaane mõõtmete õigeks ajamine (sest need muutusid millimeetreid veel viimasel hetkel), viimased vaidlused, viimased paanilised telefonikõned, viimased ohked, ja tööpäeva lõpuks oli viimane kui jupp raamatust serveris.
Siis tuli Paljasmaa läbi, ajasime jälle põhiliselt teatrijuttu ja esitlusejuttu ka – ta tahaks veel aasta lõpus meie raamatuesitlust teha! Haapsalu esitlust, mõistagi, Tallinnasse orgunniga ei jaksa küll praegu tegeleda, see las jääb jaanuarikuusse. Haapsalus tuleb aga esitlus 20. detsembril kell 15.00 kultuurikeskuse rõdusaalis. Kaasatud on ka meie Hermann, kelle kasvatuses, malbuses ja viisakuses võib ka lapsi tuubil täis saalis 100% kindel olla (oi, see oli praegu enesekindel – aga ma ei kujuta enam küll ette ühtegi situatsiooni, milles meie leebe südamlik vanamees inimeste vastu võiks agressiivsust üles näidata; kõike on elu ta ette veeretanud ja ta hambad pole kunagi ega ühelgi juhul inimese külge käinud).
Probleemid Elliga on ka taas lahenemise teel. Oleme nüüd ka paar päeva jälle pingutanud ja tütarlapsel on maailm taas paika hakanud minema. Täna käitus ta lausa kiiduväärselt, sest läbi lossipargi väravate jalutades lasi ta väravaid läbides mind omaalgatuslikult (ilma rihmakorrektsioonita) ja aupaklikult ette ning suhtus vastujalutavatesse koertesse väärikalt ja ükskõikselt, lõdva rihmaga kõrval. Ja siis me kohtasime minu kindlustajaprouat oma springerspanjeliga jalutamas – see koer oli tore ja sõbralik, ainult arakene. Proovisime neil tutvuda lasta, aga spanjel kartis ja siis ma käskisin Ellil igaks juhuks kiiresti istuda. Ning ma olin tegelikult täiesti üllatunud, et juba täiesti mängulootuses ja õhevil Elli tõesti sõnapealt pepu kõnniteele mu jala kõrvale maha potsas, ainult tegi paar väga haledat niutsu: et ta ikka päriselt ka tahaks hirmsasti selle toreda karvase koeraga natuke joosta ja mürada! Aga ta kuuletus oma istumisega täiesti laitmatult ja sekundipealt nagu saksa lambakoer, mitte ei vahtinud chow kombel kõigepealt nördinult märga teekatet ja siis mulle otsa ega teinud niisugust ving-ving nägu, nagu “sa ei mõtle ju ometi tõsiselt, et ma nüüd peangi oma väikese ilusa pepu selle vastiku märja asja peale panema?, ja siis poole minuti pärast võib-olla istub ka.
Nii et jah, ta üllatas mind päris tõsiselt ning loomulikult avaldasin ma talle seepeale tunnustust ning paar minutit hiljem lasin tal preemiaks põlvini suurde sügavasse veelompi ronida ja seal ringi solberdada (ta ikka arvab, et on jõehobu, seda juba väikesest kutsikast peale).
Aga õhtul käisin ma veel IRL Läänemaa piirkonna üldkogul ja sain piirkonna juhatusse valitud. Seekord sai päris suur juhatus, maakonna peale 13 inimest. Printsiibil, et kõik vallad oleksid esindatud ja et seekordne juhatus koosneks tõesti aktiivsetest liikmetest. Nii et tahet letargiast üles ärgata näen ma küll, aga eks näis, kuidas edasi minema hakkab. Muide, üldkogul olime Kaiga ainsad kaks naist meeste hulga sees, mille üle ka kohapeal nalja viskamata ei jäetud ja mille kohta ma siis tagasihoidlikult küsisin, et kas see on probleem nende arust. Ei olnud. Nii et kõik oli hästi, tekkisid elavad arutelud, tuli välja mitu head ideed – noh, konstruktiivne koosolek ühesõnaga. Võtsin ka ühtepuhku sõna, enda arust mitte liiga palju, kuid no ikka vist üsna palju jah. No ei saa oma mõtteid enda teada hoida, ei tea, mis asi see on.
Ah jaa, ja Ott, va tubli, alustas mu (loodetavasti) kevadel ilmuva lasteluulekogu illustreerimist!!! Sellest ma parem ei räägigi, et ta eriti kiiretel päevadel on toidupoe- ja söögitegemise-tandri enda hooleks võtnud… kui näeb, et täna must ikka asja ei saa, sest töötan nagu segane või torman “poliitikat tegema”. Mis ma küll temata teeksin?
Mis siis ikka, natuke selle veidra päeva lõpetuseks veidrat Amandat ka.

“Pintsu ja Tutsiku” trükikotta minemise eelõhtul

… ei suuda me kuidagi ära otsustada, kas kaane kiri peaks tulema punane või kollane. Kujundaja ja kujundaja naine arvavad, et kollane. Mina arvan, et punane, ja Ott arvab, et punane, sest mina arvan, et punane, aga muidu ta arvab, et kujunduslikus mõttes on kollane parem, sest kujundaja ju arvab, et kollane on parem. Vot nii. Kui keegi sellest lausest aru sai, siis on ta asjast õigesti aru saanud.
Kaks korrektuuri on küljenduse pealt loetud ja muidugi tuleb ikka ja veel apsakaid välja.
Lisaks selgus, et ma pean hakkama Scanpixilt välja ostma ühte fotot, mis autori ja Tutsiku kohta tagakaanele platseerub ja mis mul muidu endal on arvutis täitsa olemas, aga kahjuks, tuleb välja, pole minu oma. Sest on ajakirja fotograafi tehtud ja seega ka mitte fotograafi, vaid Scanpixi oma, sest fotograafile ei kuku selle pildi kasutamise pealt sentigi. Taevas neist autoriõigustest aru saab.
Ja homme pärastlõunaks peavad trükifailid trükikojas olema. On kah, ma olen selles päris veendunud. Me oleme siin ju tublid.
Numminumminumminummi.
Aga ma lõpetan nüüd selle jahmerdamise ära, sest mul on juba pea sellest kõigest täiesti paks, ja lähen Elliga jalutama.
Õhtul tuleb Ülla ja mul mõlgub meeles ka üks koogiküpsetamismõte.

Elli puha käest ära

Ilmekas näide sellest, mis juhtub, kui vahepeal mõni päev koeraga korralikult ei tegele, ongi mul nüüd kodus olemas. Elli on nende vahepealsete kiirete päevade jooksul täitsa pööraseks läinud. Sõna enam ei kuula ja arvab, et võibki teha, mis ise tahab.
Reede õhtul juba vaatasin, et asi läheb hukka – ei tulnud käsu peale naabri pere külalise juurest ära. Samalaadne tsirkus jätkus laupäeval ja täna hommikul ka, tüdruk mängis kurti ja tahtis ise otsustada, kas tulla või mitte, kas käsu peale lamada või mitte, kas paigal oodata või mitte. Ja selliseks käitumise muutumiseks läks vaja ainult nelja-viite päeva, mil ei olnud aega temaga eriti tegeleda! See tähendab, et polnud aega välja jalutama minna, harjutada, mängida…. sest ei olnud ju õieti aega ka magada, süüa või rahulikult vetsuski käia. Kes mu paari viimast postitust luges, see teab, miks.
Et sellise koeraga tegelematuse peale teatav tagasilöök tuleb, seda ma muidugi teadsin. Aga et päris kohe nii loetud päevadega, see üllatas. Elli oleks kohe nagu trotsi täis läinud punn.
Tänasest oleme siis seega pedagoogilisel erirežiimil. Väljas jalutame nüüd mõnda aega ainult kahekesi, kuulekusharjutusi tuleb korrata, korrata ja korrata, karjasuhteid reguleerivad signaalid põhja keerata. Ja jälle märksa rohkem mängima hakata.
Täna õhtupoolikuse jalutuskäigu ajal hakkas õnneks juba nagu jälle looma. Tuli ikka meelde talle lõpuks, kummas rihma otsas otsustaja käib. Ja käsklused isegi meenusid. Ülekeev energia sai kah mõnevõrra välja elatud.
Järgmine nädal tõotab nüüd küll päevakavva teatavat leevendust, nii et peaks Elliga tegelemiseks aega jaguma. Ma usun, et paar päeva veel ja saame võimumängudega taas pikemaks ajaks ühele poole. Ta, sunnik, ongi sihuke dominantne emane. Jalga tõstab ja märgistab iga posti nagu ülbe isane. Hermanni positsiooni on ta igatahes juba vahepeal hõivanud, vanamees laseb tal oma nina eest ka toidukausi tühjaks süüa, kui me ei valvaks. Nende omavaheline tants käib juba Elli pilli järgi. Ja see on juhtunud millalgi sel sügisel, kuidagi märkamatult. Eks muidugi tüdruk nüüd mõtles, et on saabunud aeg ka emmega jõudu proovida. No proovi, Ellikene, proovi pealegi! Emmele väljakutsed meeldivad, sest tema on ka dominantne emane.
Läksingi vahepeal liiga mugavaks.

Paljudest erinevatest asjadest, sh Amandast

Nii. Kulkale taotlus koos, eelarve koos, luulekogu koos, kõik saadetud. Üks “Saladuste” stsena sai ka vahepeal viie või kuue stseeni osas ümber kirjutatud, vastavalt režissööri soovidele. Joonasel on tänaõhtuse seisuga lõpuks “Pintsu ja Tutsiku” II osa pildid ja tekst kõik käes, andku aga nüüd küljendusega minna, et esmapäeva õhtul korrektuuri saaksin lugema hakata. Eile õhtul peale kümmet koju laekudes pidin küll peaegu infarkti saama, kui Ott ütles, et ftp-serveriga oli kogu päeva mingi jama ja ta ei saanud Joonasele neid materjale üles laadida… pealegi olevat tal ikkagi kahele peatükile veel pildid tegemata! Siis mul oli küll tunne, et ma lihtsalt lähen hulluks. Kogu see kupatus pidi ju küljendaja käes olema juba kolmapäeval!
Kiireks tal läheb, päris selge, sest lõpuks tuli välja, et erinevas suuruses pilte ning vinjette on seal ligemale poolteistsada. Ja kui Joonas selle Heraklese tööga toime tuleb, siis kolmapäeval on Pintsud-Tutsikud trükikojas ning detsembri keskel poodides. Ma hoian pöialt, et jõuaks.
Paaril viimasel päeval olen intensiivselt panustanud ka parteitegevusse, vedasin eile meie Haapsalu “rakukese” koosolekut, modereerisin analüüsi, miks meil valimistel ja koalitsiooni moodustamisel seekord läks, nagu läks. Loomulikult valmistasin analüüsi baasi ette, põhjalik ikka, nagu ma olen. Ja et homme paar meie naist siirdub IRL naiskogule Tallinna, kus üle-eestilises kontekstis umbes samasisuline arutelu toimub, siis oli muidugi vaja kogu eilne materjal korralikult ära vormistada, et nad saaksid homme selle kaasa võtta ja oma sõnavõttudes sellele toetuda. Nii et minu hommik algas kulka taotlusele lõpliku lihvi andmise ning ärasaatmisega, jätkus eilse ürituse materjali dokumenteerimisega, kõigele muule lisaks tuli vahepeal hirmsa kiiruga kirjutada valmis lullamilla homsesse lehte, taotleda “Pintsu ja Tutsiku II raamatule” ISBN-i number, teha rida telefonikõnesid homse Taeblasse mineku suhtes (oleme homme oma MTÜ raamatutega Taebla kadrilaadal)… ja veidi enne kahte tuldi mulle järele, et viia mind Noarootsi gümnaasiumi nõukogu koosolekule, mis kestis miski poole viieni või sedamoodi.
Nii et aeda ma jälle ei jõudnud. Homme ka kindlasti ei jõua. Aga tulbid on maas ja puhastamata on ainsatena veel läänepeenar ja roosipeenar. Roosidega on veel suts aega muidugi, neid pole siinkandis enne jõule erilist mõtet katta.
Ja vaesed koerad on ka juba mitu päeva järjest jalutamata, peavad aias tolknemisega piirduma. Oh, kole lugu. Aga pühapäeval viin nad metsa.
Muidu pole hullu, aga hilja õhtuti hakkab suurest väsimusest hale meel peale tulema. Vahin Amandaga You Tube’is tõtt ja mõtlen, et sellel naisterahval on ka kindlasti oma lapsepõlvega mingi kana kitkuda.
Aga ma vist ei ole Amanda Palmerist teile kirjutanudki. See on mu sellesügisene kiiks, mis algas õigupoolest juba kevadel. Üks artist, kes veidral kombel on nii minu kui mu tütre palava sümpaatia pälvinud. Näitleja ja muusik. Ise teeb oma lugudele sõnu ja muusikat, kõike. Suurepärane. Peale muu on ta mõnuga dramaatiline ja tal tundub olevat selline kiiksuga huumorimeel, mis mulle väga sobib. Ja nagu juba ütlesin, tal on vist mingi teema mingi lapsepõlvetraumaga.
See video on näiteks esimene lugu tema tsüklist (on ka sellenimeline album ja raamat) “Who killed Amanda Palmer”.

Mina, kana, lehm ja kratt

Nõnda, lasteluulekogu käsikiri on koos, ainult sisukord veel sisse toksida. Ja hiljem muidugi üle käia ja toimetada kogu see ilu, aga sellega on aega, selle peale praegu veel mõtlema ei pea. Kogu pealkirjaks sai “Mina, kana, lehm ja kratt” ühe luuletuse järgi.Kogus on neli temaatilist tsüklit: “Putukas kõrvas” (laste tegemistest ja mängimisest, kodused asjad jmt), “Kui kana läheb üle tee” (jaburad ja mittejaburad loomaluuletused), “Purakas murakas” (igasugu värssjutukesed ja lugulaulud), “Pikad pühad” (tähtpäevade ja aastaaegade ja muu sellisega seotud luuletused).
Ott võtab selle kogu illustreerimise oma talviseks tööks, nii et ilmuda võiks see ehk aprillis. Taotlus kulkale läheb nädala lõpus posti või internetti, kui nende netiblanketid seekord Macis täidetavad on (mõnikord ei ole olnud). Seda muidugi siis, kui trükikoda mulle hinnapakkumise ikka õigeks ajaks ära saadab. “Maailma naba” aruande tegin igatahes juba valmis, on koos raamatuksemplariga turvaümbrikku pakitud ja postimajja viimise ootel.

Aga “Pintsu ja Tutsiku” II raamatu trükitellimus on kinnitatud ja enam pole põgeneda kuhugi, nüüd lihtsalt läheb nii, nagu läheb. Joonas ootab täna Oti illustratsioone, tekst on tal nädalajagu juba käes ja lehekülgede arvu peale ilmselt kuidagi ka laiali lükatud. Ott on oma tušijoonistusi nüüd mitu päeva käsitsi värvipliiatsitega värvinud ja kirunud, et pidi ta ka sellise nostalgilise tehnika valima, jube palju võtab aega. Et digitaalselt läheb kõik ikka palju kiiremini. Küllap on harjumatu ka arvutiekraani asemel paberit ja kätt jälgida – digilaua peale digipliiatsiga joonistades on ju silmad üleval ekraanil ja käsi tegutseb allpool, mujal.

Eile aeda ei jõudnudki. Nüüd toksin selle sisukorra sisse ja kirjutan taotluse jaoks projektikirjelduse valmis ning siis kappan aeda ka, kui veel valgust jagub.

Sügistööd on lõpuks ka minu aias alanud

Ei nüüd ole teha enam midagi. Talv ukse ees ja eelmise aasta eksperimenti jõulu eel mahapandud lillesibulatega ma igaks juhuks enam korrata ei tahaks. Mis siis, et eelmine aasta kõik hästi läks.
Ahastus hakkas juba peale tulema. Iga jumala päev mõtlesin, et teen töö ära ja siis kohe aeda. Aga alati jõudis enne pimedaks minna, kui mina kirjutuslaua taga omadega valmis sain. Nüüd mõtlesin, et prooviks sel nädalal hoopis nii, et päeval valges müttan aias ja kui pimedaks läheb, siis teen tööd. Töö-tööd, ma mõtlen.
Praeguse seisuga olen ligemale pool oma lillebordüüridest ära puhastada suutnud. No ikka pealsed maha lõigata ja komposti vedada ja muu seesugune. Tahtsin täna jõuda ka ühe puhastatud jupi peale mõned tulbisibulad maha surkida, aga juba oli nii hämar, et enam ei näinud õieti midagi, jäigi sinnapaika. Eks homme jätkan. Ilmateate arvates peaks mul selleks umbes pärastlõunani ka aega olema – sajupilved alustavad lõuna paiku saartelt.
Kuivade lehtedega on sel aastal probleem. Kogu aeg on sadanud. Lehti on lossipargis küll, aga kõik märjad. Pidasin juba plaani paar prügikotitäit ikkagi koju vedada ja tühja vanni sisse kuivama kallata – kui mõned korrad neid segamas käia, siis soojas vannitoas peaksid nad juba ühe päevaga ära kuivama. Aga Ott leidis, et loll mõte ja et tema ei luba mul vanni puulehtedega täita. Okei, ma siis ei tee nii. Külalistetoa põrandal on ka ruumi. 🙂
Kuivi lehti läheb mul iiriste peale vaja. Suured vahtra- ja veel parem, kui tammelehed kuhjas neile peale panna. Tekib kena katusekivide efekt, risoomid jäävad ilusti kuivaks ja sooja. Olen mitu aastat neid niiviisi katnud, küll valikuliselt, sest ei viitsi kunagi nende lehtedega nii palju jännata, et kõikide sortide peale jaguks. Ja täitsa selge vahe on sees: sellise katte all talvitunud risoomid on kevadel märksa kobedamas olukorras kui ilma katteta juurikad. Et seal lehekuhjakeste all jääb pind üsna kenasti kuivaks ja soojaks, mõtlesin, et prooviks selllist lehekatet ka orientaalliiliatele panna, vaataks õige.
Aga muidu klapitan lasteluulekogu kokku. See on lõbus töö, tõstan tekste ja itsitan ise. Enam ju ei mäleta, mida kõike on kokku kirjutada saanud, nüüd vaatan ja naeran. Näiteks see väike tsükkel:

METSLOOMASALMID

KARU

KARU METSAS, SUUR JA PRUUN,
KUID TAL PEAL KÄIB VEIDER TUUR.
KARU INIMESTE VETSU
KIPUB VÄGA, TEAD JU, EKS JU.
KUI LÄED KEMPSU, UKSE SULED,
TEGEMA PEAD PÄRIS RUTTU,
MUIDU ÄKKI KARU TULEB
JA EI HEIDA MITTE TUTTU.

ORAV

ORAV ELAB OKSA PEAL,
TAL ON PESA, POJAD SEAL,
TAL ON ÜHES PÕSES PÄHKEL,
TEISES AGA MÄNNIKÄBI,
VAHEL AGA, OLGE LAHKED,
NÄRIB MÕNEL PÜKSID LÄBI.

REBANE

REBASEL ON METSAS URG,
URGU POJAD TOOB TAL KURG,
VAHEL KÜLAS KÄIVAD TAKSID,
VAHEL ÜKSI, VAHEL KAKSI,
SEST ET REBANE ON ILUS,
PAISTAB SILMA METSA VILUS.

HUNT

HUNDID, HUNDID SUURES KARJAS
EI SÖÖ ROHTU, METSAMARJA,
SÖÖVAD TEISI ELUS LOOMI!
ÖÖSEL SIRUTAVAD KOONI
TAEVASSE, KUS PAISTAB KUU,
ULUVAD, ET „UU JA UU,
OH ME VAESED SINDRINAHAD,
ME EI TAHA OLLA PAHAD!“

Väike tüdruk mõtleb suurest tüdrukust

See siis see eile tehtud lullamilla tänases Lääne Elus:

SUUR TÜDRUK

SUUREL TÜDRUKUL
ON PUNANE SUU,
KÕRGED KONTSAD
JA KITSAS PLUUS.
SUUR TÜDRUK
KÄIB OMAPEAD PEOL,
EMA TALLE
PATSE EI PUNU,
TEMA KINGAPAELU
EI SEO.
SUUREL TÜDRUKUL
NUKUD ON UNUND.

JAH, NUKKUDEST KAHJU
ON MUL AINSANA JUST.
KUI MÕTLEN ENDAST
JA SUUREST TÜDRUKUST.
AGA KUI KAALUL
ON KONTSAD
JA PUNANE SUU,
PIDUDEL KÄIMINE,
POISS-SÕBRAD,
LIIBUV PLUUS –
SIIS NII VÄHE TÄHTIS
ON NUKUD JA MUU.

Suuur

« Older entries