Auto tahab talvesaapaid!

AUTO TAHAB TALVESAAPAID

LUMI SAJAB, AUTO TASA,
TASA VEEREB VURINAGA,
SAMAL AJAL JUTTU AJAB
MEHEGA, KES ROOLI TAGA:

„KUI LÄHEB KÜLMAKS, PIMEDAKS
JA LUMISEKS JA LIBEDAKS,
SIIS KAPPI KAOVAD SANDALETID,
TOSSUD, NAHAST KINGAD NETID.
JA ET KÜLM EI OLEKS, VAATA,
JALGA SAAVAD TALVESAAPAD.

ON JU NII? NO MIS SA PASSID,
MINU TALVESAAPAD TASSI
KA NÜÜD KOHE KUURIST VÄLJA,
MUIDU POLE TEE PEAL NALJA.
KUIDAS SÕITA, VARBAD KÜLMAD,
LIUG SEE LIBE, TALVEILMAD…
AUTO EI JÄÄ TALVEUNNE!
TAHAN OMA TALVEKUMME!“

Advertisements

6 kommentaari

  1. Indigoaalane said,

    28. nov. 2009 kell 16:54

    Kuna Sa eeldatavasti mu blogi ei loe, siis jätan Sulle viite.
    http://indigoaalane.blogspot.com/2009/11/rongaisadest.html

  2. aidivallik said,

    29. nov. 2009 kell 10:07

    Loen küll. Ja ma isegi kommenteerisin sellesse teemasse – aga millegipärast su blogi ei tahtnud mu kommentaari avalikustada, ei jäänud rahule mu kasutajanimega. Tõenäoliselt olin ma ise sedavõrd tühm, et ei jaganud värki lahti, kuidas ma seda täpselt allkirjastama peaksin, aga kui kahe korraga välja ei tulnud, siis ma rohkem ei viitsinud pungestada ka. Ära pane pahaks.

  3. aidivallik said,

    29. nov. 2009 kell 10:54

    Vaata, proovisin praegu uuesti. Ta ei lasknud mul mu kommentaarikasti kirjutatud teksti isegi mujale kopida. Kirjutasin ometi heas lootuses jälle terve pika oopuse. Ja püüdsin kasutada nii oma wordpressi kasutajanime kui ka googleī oma, aga millegipärast ta ikka andis mulle errorit. Võib-olla kirjutasin siis liiga pikalt?
    Ei viitsi jah kogu seda pikka juttu jälle uuesti kuhugi toksida, ju siis peab nii olema.

  4. Indigoaalane said,

    30. nov. 2009 kell 07:32

    kahju:( aga tehnika vastu ei saa ka mina… Loodetavasti said oma tööks natukene inspiratsiooni.

  5. aidivallik said,

    30. nov. 2009 kell 10:39

    Kas nüüd just seda. Ma selgitasin lihtsalt selle sarja klippide tegemise üldisi põhimõtteid, mh erinevate vaatenurkade eksponeerimisse puutuvaid. N.ö stsenaristikast tingitud kaalutlusi ja formaadist tingitud võimalusi. Seda siis teisel katsel. Esimesel katsel, kui anonüümne kursisolija polnud veel sõna võtnud, tahtsin sulle vastuseks kirjutada tegelikult veel sellest klipist väljajäetud episoodidest, mis saadetud kirja baasil stsenaariumisse sisse olid kirjutatud, aga mille režissöör ikkagi ilmselt ajamahu piiratuse ja ka võib-olla selgema fokusseerimise huvides välja jättis. Et njah, need väljajäetud stseenid paraku kah ei rääkinud sugugi selle mehe kasuks. Välja jäi stseen, milles poiss isaga arvuti pärast rabelema hakkab ega lase tal seda ära viia, ja siis isa viskab arvuti läbi klaaside lihtsalt aknast välja. Mille juba mina ise stsenaariumist välja jätsin, oli see, et päris lõpus tuli too isa välja veel süüdistusega, et vanim tütar pole üldse tema laps. Kas on, kas ei ole, tont seda teab, aga see olnuks selle ühe klipi jaoks juba liiga suur täiendav intriig, mis nõudnuks omakorda tervet lahenduskäiku. Ühesõnaga, 20 minutit on 20 minutit. Sellise ajalimiidi juures on detailide karmi käega filtreerimine paratamatu. Erinevate vaatenurkade eksponeerimise võimalus paraku kah saabub hoopis teistsuguste formaatide korral. “Saladuste” lugudega on aga nii, et esiteks juba saadete aluseks olev info on ühekülgne ning piiritletud vaatenurgaga (nt pole meil kirjasaatjate, veel vähem tegelaste täisnimesidki, rääkimata isikuandmetest – aga olgem ausad, loo jutustamise seisukohast pole need ju ka olulised. Me ei ole uuriv ajakirjandus.), teiseks see 20 minuti maht tingib süžee võimalikult tõhusa kontsentreerituse ja fokusseerituse (mida aitab saavutada seesama üks valdav vaatenurk), kolmandaks sama ajamaht tingib karakterite kujutamisel ainult nende (loo seisukohalt) olulisimate omaduste näitamise. Sellised on selle formaadi võimalused. Täispika filmi või dokumentaali puhul oleksid mõistagi need teistsugused.
    Meeste vaatenurgast on “Saladustes” olnud lugusid päris mitmeid, kasvõi üks hiljutine, kus teises linnas tööl käivat meest naine ühe pätiga petma hakkas ja lõpuks tema juurde kolides viis ka tütre vägisi sinna kaasa. Või see lugu, kus avantüristist lõbujanuline tibinas noore rikka ärimehe lapse tõttu endaga abielluma survestas… või see, kus abikaasa süüdistas noort meest pedofiilias nende ühise imikueas lapse suhtes. Ja see, kus keskealine lastetu mees adopteerib oma elukaaslase teismelise poja soovimatu lapse… ja neid on olnud veel, ei viitsi kaustu läbi lapata.
    Neis untsuläinud postitustes kirjutasin mõistagi kõigest sellest pikemalt ja ammendavamalt, praegu üritasin siin lühidalt refereerida, mis meeles oli.

    • Indigoaalane said,

      30. nov. 2009 kell 14:39

      Vat siis. Loen just praegu Kreeka keisritest ja mõtlen endamisi, et tõeline seep- tuleb välja, et meie enda Eesti elu pakub samaväärt materjali. Uskumatu. Ja kurb.
      Igaljuhul tänan senitehtu eest, ma olen tõsine fänn!:)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: