Sebimine, siiberdamine… aga süvenemine?

Eile oli jälle niisugune rahutuvõitu päev. Palju sai tehtud. Lasteaed Terake Tartus, millele umbes poolteise aasta eest Otiga tunnusmuinasjutu välja mõtlesime ning tegelased-maskotid graafiliselt välja kujundasime, tahaks sellesama jutukese-maskottide põhjal valmistada väikese promo- või suveniirraamatukese, niisuguse ühe-jutu-raamatu, mida saaks külalistele jagada, auhinnaks anda vmt. Nüüd nad näeksid meelsasti, et meie Otiga neile niisuguse asja valmis teeksime. Miks ka mitte, loogiline ju ka, et meie teeme. Ma olengi siin nüüd uurinud ja pärinud ja arvutanud, ning eile sain neile ka korraliku plaani ja hinnapakkumise kokku panna. Eks näis, kas läheb asjaks, tore oleks, kui läheks. Vahva on oma jutuga edasi töötada.
Miia-Milla-Manda muuseumi jaoks on lastenäidend ka juba kuju võtmas. Mul oleks selle tarvis küll nüüd vaja ühte tervet rahulikku päeva, mil ma saan selle lõplikult valmis teha. Süveneda korraks veel päris põhjalikult, nii et midagi muud vahele ei jookseks ega segaks.
Eile pidin poole päeva ajal veel lippama linnavalitsusse tuleval suvel saabuva kuurorti juubeliga seotud nõupidamisele. Olen seal töörühmas, ja asjaga seotud ka nende Promenaadi etüüdide kirjutamise kaudu. Haapsalu kuurortil tuleb nimelt 185. sünnipäev, mille ajaks saavad ühtlasi valmis Promenaadi ja Aafrika ranna ümberehitused, loodetavasti ka kuursaali remont, kuigi viimase osas olevat kõhklused ja kahtlused siiski õhus. Et kuursaal omadega viletsas seisus on, selgus paraku liiga hilja – siis kui ülejäänud Promenaadi osas projektid valmis kirjutatud ja rahad juba ära küsitud olid. Eelduse järgi ei pidanud kuursaal üldse remonti minema, sest alles umbes kümne aasta eest seal kõva remonti ju tehti, millalgi 1995 – 2000. Eelmisel suvel aga hakkas põrand läbi vajuma. Võeti siis ühe koha pealt lahti, et näha, mis seal toimub. Tuli välja, et põranda all on puhas ehituskonstruktsiooniline porno ja kuusekorgitsa kolooniad, rääkimata kinnimüüritud tuulutusaukudest kõrges vundamendis ja põranda alla jäetud lammutusprahi hunnikutest… mõistagi kõik see on meretaseme kõikumise käigus üks suurepärane mädalabor. Selles mõttes on tegelikult päris õiglane, et sama linnavalitsus, kes kümne aasta eest seal taolise remondi tegi, nüüd ise selle üle peab tegema. Aga see selleks. Ma lihtsalt loodan südamest, et sellega kuurorti juubeliks ühele poole saadakse.
Eile õhtul käisime Otiga veel Oru koolis esinemas. Ma polnudki päris hulk aega algklassilaste ees olnud, 1. -5. klass, umbes nelikümmend last. Näitasime pilte ja lugesime salme ja rääkisime elust ning asjadest. Loomadest muidugi ka, seal oli umbes pool seltskonnast tõsised “Pintsu ja Tutsiku” fännid. Muudkui küsisid kogu aeg, julged ja toredad lapsed.
Lõpuks veel kutsun teid kõik esmaspäevaks Tallinnasse Lastekirjanduse Keskusse Joonas Sildre ja tema “Maailma nabaga” lähemalt tutvuma:

Advertisements

2 kommentaari

  1. Eva said,

    6. dets. 2009 kell 10:23

    Kesse kuusekorgits on?

  2. aidivallik said,

    6. dets. 2009 kell 19:05

    Vabandust: vaatasin, et olen ta nime valesti kirjutanud. Tegelikult on see seen kuusekorgik, antrodia serialis.
    Üks paljudest võimalikest majaseentest (puiduseen). Lagundaja. Ei ole õnneks nii karm tegelane kui vamm, st ei ole nii kiire leviku ja arenguga. Näeb isegi seene moodi välja, kasvab kolooniatena.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: