Olen sellest aastast tõesti juba väsinud

Küll on hea, et otsa saab.
Detsembris sai vist ennast sodiks rahmeldatud, ma pole siiamaani õieti toibunud. Muudkui magaks ja magaks, 10 – 11 tundi öösel ja siis veel paar tundi keset päeva kah. Seda, et ma vabatahtlikult õhtul kella üheteistkümneks magama kobin, pole vist aastaid juhtunud. Ja veider, et see väsimus ei taha kuidagi üle minna.
Tegelikult peaksin praegu veel tööd tegema, ma lubasin aasta lõpuks veel kolm Saladuste lugu valmis kirjutada, aga pole jaksanud. Pea on nagu pada. Selsamal põhjusel pole ma nii röögatult kaua ka siia midagi kirjutanud… kuigi tegelikult saatis mu jõulukuiseid ettevõtmisi ikkagi ju edu ja kirjutada nagu oleks olnud küll. Aga sel pühadeaegsel nädalal ei teinud ma ei telekat ega arvutit lahtigi mitte, kuplaminemise tunne tuli peale ekraani meenumisestki. Viimased paar päeva olen ettevaatlikult käinud nii veerandtunniks ikka kirjakasti ja mõnd foorumit vaatamas… ja eile vaatasin telekast “Doktor House–i” kah. Ja suutsin pärast seda isegi natukeseks sõpradega välja minna. Nii et ikka liigub paremuse poole. Aga uue aasta esimeseks nädalaks panin perearstile igaks juhuks numbri kinni, midagi peab selle närvinõrkuse ja kommunikatsioonitõrkega vist ikka ette võtma.
Mis veel.
Ma tänan kõiki toredaid inimesi, kellega elu mul sel aastal kohtuda lasi. Ja ma tänan oma sõpru, kes pole kõigi oma tööde ja laste ja askelduste keskel meid Otiga siin unustanud mitte ja kes kogunesid ka sel aastal kord meie söögituppa teise püha õhtusöögile. Siinkohal tervitused ja head soovid kõigile neile, kes kunagi varem minu majapidamises sellest traditsioonist on osa saanud, kuid kellega elu nüüdseks lahku on viinud! Sel aastal nimelt toimus Teise Püha Õhtusöök 20. korda. See tähendab, 20 aastat järjest on jõulu teisel pühal mu sõbrad minu juurde kogunenud. Koosseisud on mõistagi vaheldunud ja muutunud ja sel aastal polnud kahjuks kohal kedagi, kes oli aastal 1989 mu Vee tänava korteris. Aga inimesi aastast 1990 juba oli, Tints ja Tom nimelt.
Kui ma nende aastate peale mõtlen, siis tuleb küll sihuke igivana tunne peale… Nujah, küllap seletab see ka seda mu viimase aja imelikuvõitu tervisehäiret, mida postituse alguses juba kirjeldasin.
Aga olgu. Vanadusnõtrusest tudisedes soovin ma head vana aasta lõppu ja ilusat uut kõigile.
Et kuulu järgi olevat selle aasta “Jõulutunneli” saade olnud pühendatud perevägivalla all kannatajate aitamisele, ja et Margus Saar on kena inimene ning see teema oli tal minu arust väga õige mõte, siis olgu ka selle blogi uusaastatervitus kantud vastavatest mõjudest:

8 kommentaari

  1. sehkendaja said,

    31. dets. 2009 kell 09:44

    Kena aasta lõppu ka Tartust!
    Kas pole mitte nii, et kui esimene kogunemine on toimunud 1989, siis sel aastal toimus juba 21.-ne? (Sama probleem vaevas mind ka Jõulutunnelit vaadates – öeldi, et kümnes aasta, aga esimene olla olnud 1999…. – seega mina sain üheteistkümnenda aasta).

  2. aidivallik said,

    31. dets. 2009 kell 10:30

    Näe, mida analüütiline mõistus märkab 🙂 On tõesti nii. Kuigi 1989 + 20 = 2009. Täieõigusline juubel olnuks nii, kui 1989 oleks pannud plaani maha, et alates järgmisest aastast hakkame teise püha õhtusööki pidama, ja 1990 oleks see toimunud esimest korda. Noh, inimeste puhul ka ju 20. sünnipäev tähendab, et alates sellest kuupäevast hakkab tegelikult jooksma 21. eluaasta. Et siis kas 20. või pigem 21. sünnipäev, kui arvestame inimese sünnipäevaks tema sündimise päeva? Aga me ei arvesta seda ju, ikka soovime õnne 20- või mis iganes-aastaseks saamise puhul, ja arvestus tegelikult algab aasta pärast lapse sündi. Ilmselt on inimesele väga omane laiendada sama loogikat ka muude tähtpäevade tähistamisele: et see olemuslik esimene, asjade algus, jääb arvestusest välja.

  3. Indigoaalane said,

    31. dets. 2009 kell 11:00

    Head vana aasta lõppu Sulle! Loodan, et leiad endas uuesti üles jõu ja energia. Sest meil on Sind väga vaja, Sa teed meie elu oma kirjutistega paremaks! Kõike head!:)

  4. Mare said,

    31. dets. 2009 kell 13:45

    Kaunist algavat aastat Tuhala kandist!
    Jään põnevusega ootama uusi naljakaid lullamillasid ja kevadel jälle kauneid vaateid imelisele aiale.
    Kõike head ja ilusat!

  5. Köögikata said,

    31. dets. 2009 kell 23:39

    Imelist uut aastat ja palju tervist ka siit, põhjarannikult!

  6. Eva said,

    1. jaan. 2010 kell 20:39

    Head uut, kallis Atsu! Tulgu tervis ja mingu mure, ja õitsegu aed uhkelt ning olgu vaim vilgas!

  7. viki said,

    1. jaan. 2010 kell 23:20

    Assa mait 😀 Esiteks soovin sulle Parimat uut aasta!
    Sattusin täiesti kogemata läbi oma lemmik ehtekunstniku blogi sinu blogisse ja ei saa kiusatusele vastu panna ja pean kommenteerima. Mina ja ennekõige minu 6 aastane poja oleme suured fännid. Sattusin kogemata poes kevadel peale “Pints ja Tutsik” esimesele osale ja kohe meeldis, laps jäi kannatamatult ootama, et millal tädi talle teise osa valmis kirjutab 😀 Ja milline oli minu rõõm enne jõule kingikotti saada see raamat siis 🙂 Täna naersime ja lugesime Tutsiku varguse teemat ja juba tuli ka küsimus, et kas sellele raamatule ka 3 osa on tulemas….me pole lõppu veel jõudnudki.
    Kiidan ka illustratsioone, need on fantastilised!
    Igastahes kahe suure fänni poolt siit Tartu kandist suured tervitused sulle ja tea, et sa oled tegelt peale meie veel päris mitu last ja ema rõõmsaks teinud 🙂

  8. aidivallik said,

    4. jaan. 2010 kell 14:49

    Aitäh, no nii soojad sõnad toovad vaata et lausa kevade kohale!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: