Vist tagasi inimeste maailmas

26. veebr. 2010 kell 10:27 (Asjatamised, Muiduelu)

Olin kaua kadunud. Pole olnud kõige säravam aeg või enesetunne. Selmet luua ja lehvitada, kudusin mütse, sokke ja kindaid, vahtisin telekast leebeid loomafilme, süütut suusatamist ja ilusat uisutamist, lugesin mõnd raamatut, mõtisklesin… tahtsin omaette olla. Kahekesi oma egoga.
Ott juba ahastab mu kudumise ja kudemise peale, nii et võib-olla hakkan jälle sotsiaalseks ja näiteks üritan hakatuseks natuke blogida. Nagunii olen juba väga palju asju valmis kudunud: endale tutiga bareti, Üllale heegeldasin bareti, Marile kudusin sokid ja kindad, isale sokid, Otile kindad, emal kindad, Ivarile kindad, Kristelile kindad, endale kah ühed kindad, aga heegeldatud. Kõik kindad on muidugi sõrmikud, värvilised, mustrilised ja soojad, ka sõrmed on soojuse mõttes mustris. Ma nõustun Otiga, et see tegevus näeb juba maniakaalne välja. Kui inimene pole kümme aastat käsitööd teinud ja siis korraga jälle hakkab pihta ning niisuguses kvantiteedis, siis see hirmutab iga hooliva abielumehe ära.
Aga.
Täna lähen Noarootsi Gümnaasiumi nõukogu koosolekule. Ma loodan, et ma pole oma sotsiaalseid oskusi täielikult minetanud ja saan seal ikka hakkama.
Ja homme õhtuks kutsun kõiki Haapsalu kultuurikeskusse, kus rõdusaalison väga vahva kontsert: Svjata Vatra koos Klotsiga. Vahepeal näidatakse ekraani pealt Kiku suusatamist ka ja avatud on baar ja pidu käib ööni. Svjata Vatra, kui keegi veel seda ägedat folkbändi ei tea, stiilinäide on .
Klotsist on juba varem natuke juttu olnud, see on siis see folkrokk-kollektiiv, milles mängivad Ott, Marek Lamp, Haapsalu Indrek Kalda ja Anto Siimson. Kahjuks ei ole nad Youtube’i mitte midagi veel üles pannud, kuigi olen neid selle eest hurjutanud kõvasti. No sel kontserdil on neil plaanis lasta end üles ja sisse võtta, nii et ehk tekib netimaailmasse ka nende stiilinäiteid. Igatahes ma olen sügavalt veendunud, et homne kontsert tuleb väga äge ja pilet on ka ainult 75 krooni.
Ürituse plakati panen igatahes siia üles.