Lullamilla varbast ja sokist

Lihtne, korduv ja paljudele tuttav situatsioon, midagi otsekohe elust…

VARVAS SOKI SEES
(LÕPUTA LUGU)

VARVAS TAHAB NÄHA ILMA,
AGA VAESE VARBA SILMAD
PEIDETUD ON SOKININNA,
MIS SA PARATA SAAD SINNA?
VARVAS UUDISHIMULIK ON VÄGA,
TEDA TÕESTI VAEVAB HÄDA,
KUI VÕIB KUULDA AINULT HÄÄLI,
KUID MIS TOIMUB, TA EI NÄEGI!

VARVAS VAIKSELT SABOTEERIS,
SALAMISI SOKKI PUURIS
LÕIKAMATA KÜÜNEGA
JA TÄITSA ILMA SÜÜMETA.
VARVAS PUURIS, VARVAS KAEVAS,
VARVAS NÄGI HULGA VAEVA.
KUNI ÜHEL PÄEVAL, HOPSTI,
SOKIST VÄLJA KARGAS, SOPSTI.

VARVAS ÕNNELIKUKS SAI,
VÄRSKE ÕHK TAL TEGI PAI,
LÄBI SOKIAUGU NÄGI
TA, MIS INIMESED TEGID.
AGA NEED, VA SUNNIKUD,
SUURED KIUSUHUNNIKUD,
ÜLDSEGI EI RÕÕMUSTANUD
JA HETK HILJEM OLID PANNUD
VARBA UUE SOKI SISSE
PILKASESSE PIMEDUSSE.

VARVAS VAIKSELT SABOTEERIS,
SALAMISI SOKKI PUURIS…
JNE

Advertisements

Vilepi juubel, väikelasteraamat ja puudeliste hooldajatoetus

Tere esmaspäeva! Tartust olen tagasi, nädalavahetus oli päris väsitav, aga vahva oli ka kogu aeg. Raamatuesitlus oli selline tagasihoidlik ja mõnus, õhtune/öine Vilepi juubelipidu oli aga tõeline tulevärk. No ikka tõsine pidu. Lauad lookas ja jooki voolas ojadena, tantsu lõhuti hommikuni ja möll käis. Päris lõpuni me Otiga küll seda kõike kaasa ei suutnud teha, väsimus vedas meid ikka enne hommikut juba Heiki poole koti peale nurru lööma.
Eile õhtul jõudsime koju, kütsime, saatsime plika koos kodinatega Noarootsi kooli (uus veerand hakkas ju pihta), ja peaaegu siis kohe varisesin minagi. Nii kella poole kümne paiku õhtul. Ei mäletagi, millal ma viimati nii vara magama läksin. Lootus oli hinges, et magan oma väsimuse välja ja ärkan hommikul tegusa ja virgana.
Aga kus. Kell üks öösel olid silmad lahti ja mõte peas. Mõte, reo, ajas üles. Ja siis muudkui mõtlesin oma mõtet edasi ja magama enam ei jäänud. Read formeerusid ajus ja pildikesed juba jooksid silmade ees. Lõpuks andsin alla, kobisin voodist üles ja läksin kirjutasin arvutis mõtte üles. Terve väikelasteraamatu teksti. Igavese hooga. Tuli, nii et kohises.
Nüüd saabki ühe sellise 2-3-aastaste raamatu. Hästi lihtsatest asjadest.
Lugu kirja pandud, tuli uuesti ka uni peale. Ainult et hommik oli juba käes.
Nüüd on keskpäev, sest vahepeal ma ikka magasin ka. Ja kõik see, mis ma täna kindlasti poidin tegema, on veel tegemata. Aga väikelasteraamatu tekst, jah, on valmis. Plaanivälisena. Lihtsalt unes tuli mõte, ja see, raibe, ei lasknud edasi magada.
Saa siis niimoodi rütmi sisse. Võimatu.
Aga ma ei olegi nii rahuolematu. Mul on hoopis hea meel, et see lugu sai kirja. Ainult hirm on, kuidas ma nüüd nende tänaste muude asjadega jõuan.
Ah jaa. Invaliidide hooldajatoetus kaotatigi reedel ära. Opositsioon sõdis küll kõvasti, aga häälteenamus on häälteenamus. Meil on ju demokraatia.
Lääne Elu tegi sellest ootamatult pika loo. Ja juhtkirja ka. Põhiloo kommentaarid on enamuses tegelikult sellised nukrakstegevad. Noh, ma loodan, et kommenteerijatest ja praeguse linnavõimu pooldajatest keegi ise kunagi töövõimet ei kaota, kedagi armsat invaliidistunud sugulast/sõpra täismahus ja ainult oma jõududega hooldama ei pea… Küllap see muudaks nende vaatenurka oluliselt, aga see selleks.

Esitlen ka Tartus “Pintsu ja Tutsiku” II osa

“Kingitus” kõige nõrgemale

Näe, kui tore – eilegi õnnestus veidike tööd teha. Plaanitut ma õhtuks siiski valmis ei jõudnud (“Saladustele” üks lugu sellest, kuidas naine petab meest ja kogu küla teab, aga mees ise kangekaelselt eitab kogu asja), sest kuuest pidin kihutama IRL naisteklubi kokkusaamisele.
Kohalikust sotsiaalmajast olid tulnud koledad uudised, mis võtsid pead vangutama. Haapsalu linn on otsustanud ära kaotada invaliidide hooldajatoetused (mida iseenesest ei olnud senigi palju, ca 400 krooni kuus, aga asi ju seegi).
Nojah, see info, mille ma nüüd siia paiskasin, on muidugi praegu väga esialgne ja eks me uurime seda asja natuke lähemalt. Teeme linnavalitsusele järelepärimise ja kutsume kellegi oma järgmisele koosolekule sellest kohe pikemalt rääkima. Et mis kaalutlustel niisugune asi tehti ja kas ikka tehti nii, nagu meie sellest eile kuulsime. See esialgne info on igatahes väga ärevaks tegev, sest Haapsalus ei ole liikumispuudega inimeste hulk sugugi nii tühine, selle tingib juba taastusravikeskuse ja sanatoorse internaatkooli olemasolu. Ja nende toetused on niigi üle mõistuse väikesed, samas kui selliste inimeste lisateenimisvõimalused on pehmelt öeldes ikkagi kohutavalt piiratud.
Ma ei mõista sellist asja, ei mõista.
Mitte et mu ootused oleksid meie uue, Reformi linnavalitsuse suhtes liiga kõrged olnud, aga sellised asjad ikkagi ehmatavad suu lahti. Kui nüüd sarkastiliseks minna, siis jah… eks meie uus/vana linnapea endise arstina on võib-olla tõesti võimeline otsustama, milline sügava puudega inimene vajab hooldaja jaoks toetust ja milline ei vaja… aga no tõesti.
Käisin nimelt avalikus teabes olevaid volikogu materjale vaatamas ja leidsin selle toetuste äravõtmise eelnõu üles. Tuleb välja, et see on arutlusel alles sellereedesel volikogu istungil. Huvitav, kas vähemalt opositsioon hääletab vastu? Kuigi ega need vastuhääled selle eelnõu vastuvõtmist ei nurja… aga oleks vähemalt selline sümboolne, arvamust väljendav žest.
Mis sellest ikka juhtub, kui ma lugeda viitsijate jaoks selle pika eelnõu koos lisaga siia ära kopin.

KUUENDA KOOSSEISU

MÄÄRUS

Haapsalu, 26. märts 2010 nr
Eelnõu

Haapsalu Linnavolikogu 01.04.2005
määruse nr 65 „Hooldajatoetuse määramise
ja maksmise kord“ kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 alusel.

§ 1. Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 01.04.2005.a. määrus nr 65 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“.

§ 2. Linnavolikogu kantseleil avaldada teade määruse vastuvõtmise kohta ajalehes „Lääne Elu“.

§ 3. Määrus jõustub 01.04.2010.

Jaanus Karilaid
Volikogu esimees

SELETUSKIRI
Eelnõule „Haapsalu Linnavolikogu 01.04.2005 määruse nr 65 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ kehtetuks tunnistamine“

17. detsembril 2008 võeti Riigikogus vastu sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus.

Eelnimetatud seaduse punktiga 49 tunnistati alates 01.03.2009 kehtetuks sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2, mille alusel valla-või linnavalitsus määras ning maksis 18-aastase ja vanema inimese teovõimelisele hooldajale või eestkostjale hooldajatoetust kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Selle muudatusega soovis riik ühtlustada kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste korda ning võimaldada omavalitsustel paindlikumalt ja kliendikesksemalt läheneda toetuste määramisele ja maksmisele.

Nimetatud muudatus tõi kaasa asjaolu, et omavalitsustel ei olnud edaspidi kohustust maksta ühtviisi kõigile raske ja sügava puudega isikute hooldajatele hooldajatoetust seni kehtivate volikogude poolt kinnitatud hooldajatoetuse määramise ja maksmise kordade alusel, vaid kohalikud omavalitsused võivad maksta rahaliste vahendite olemasolul eelarves täiendavaid sotsiaaltoetusi raske ja sügava puudega isikute tegelikest abivajadustest lähtuvalt. Selline muudatus võimaldab omavalitsusel läheneda abivajajatele tema tegelikust ja konkreetsest abivajadusest tulenevalt ning toetada isikuid konkreetse abivajaduse, mitte üldistatud korra alusel.

Ülaltoodust tulenevalt peab Haapsalu Linnavalitsus vajalikuks teha ettepanek volikogule tunnistada seni kehtiv hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord kehtetuks. Nimetatud ettepanekut tehes arvestab Haapsalu Linnavalitsus riigi majanduslikult rasket olukorda ja sellest tulenevalt 2010. aasta linna eelarve nappe rahalisi vahendeid. Soovime, et kitsastes oludes jõuaks toetus konkreetse abivajajani, mitte ei toetataks hooldajatoetuse maksmisega ühtedel alustel erineva abivajadusega inimesi.

Hetkel kehtiva Haapsalu Linnavolikogu poolt 01.04.2005 kehtestatud määruse nr 65 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ alusel makstakse hooldajatoetust kokku 144 täisealise raske või sügava puudega isiku hooldajale. Raske puudega isiku hooldamise korral on toetuse suurus 240 krooni ja sügava puudega isiku hooldamise korral 400 krooni.

Hooldajate pealt, kes saavad hooldajatoetust 240 või 400 krooni kuus, kuid ei tööta ega saa riikliku pensioni, maksab linnavalitsus riigile sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus isiku kohta. Neid isikuid on kokku 16.

Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakonna 2010 aasta eelarves on raske või sügava puudega 18-aastase ja vanema isiku eestkostjale või hooldajale hooldajatoetuse maksmiseks rahalisi vahendeid kokku 440 000 krooni (2009.aasta eelarve oli 840 000 krooni, tegelik kulu oli 785 126 krooni ja hooldajatoetust maksti 144-le raske ja sügava puudega isiku hooldajale).

2010. aasta I kvartalis maksti kehtiva korra alusel hooldajatoetust kokku 117 840 krooni ja sotsiaalmaksu kokku 64 620 krooni. Seega I kvartali hooldajatoetuse kulu kokku on 182 480 krooni.

Kui linnavalitsus jätkaks hooldajatoetuse maksmist seni kehtiva korra alusel, oleks rahaliste vahendite 9 kuu kulu ca 573 984 krooni. Kuid 2010.aasta eelarves selleks väljamakseks rahalisi vahendeid napib.

Seega seni kehtiva hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra kehtetuks tunnistamine annaks linnavalitsusele võimaluse maksta Haapsalu linna vähekindlustatud puudega isikutele nende tegelikest abivajadustest lähtuvalt ühekordseid sotsiaaltoetusi kokku 257 520 krooni ulatuses. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on Haapsalu linnas kokku 610 puudega inimest, nendest 166 keskmise puudega, 369 raske puudega ja 75 sügava puudega inimest.

Haapsalu Linnavalitsus kohtus 4. märtsil Haapsalu Sotsiaalmajas linnakodanikega. Kohal olid ka linna puuetega inimeste organisatsioonide esindajad. Linnavalitsus tutvustas 2010. aasta linna majanduslikku olukorda, sotsiaal-ja tervishoiuosakonna 2010.aasta eelarvet ning nappidest eelarvelistest vahenditest lähtuvalt linnavalitsuse plaani viia muudatused seni kehtinud hooldajatoetuse määramise ja maksmise korda.

Koosolekul arutati erinevaid muudatuste variante. Nendeks olid:
1. Perekonna seadusest lähtuvalt mitte jätkata hooldajatoetuse maksmist hooldajatele, kes on hoolealuse suhtes ülalpidamiskohustusega isikud;
2. Jätkata hooldajatoetuse maksmist ainult sügava puudega isikute hooldajatele;
3. Lõpetada alates 01.04.2010 seni kehtinud hooldajatoetuse maksmine, teha muudatus sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korda ja viia puuetega inimeste sotsiaaltoetus sissetulekust sõltuvaks sotsiaaltoetuseks;
4. Raske ja sügava puudega isikute hooldusvajaduse ümberhindamine;
5. Vähendada seni kehtivaid hooldajatoetuse määrasid 50%;
6. Hooldajatoetuse maksmine pere sissetulekutest sõltuvalt.

Arutelul leiti ühiselt, et kuigi hooldajatoetuse määramise ja maksmise lõpetamine puudutab 144 raske ja sügava puudega isikut, kelle hooldajatele hooldajatoetust maksti, on siiski võimalikest variantidest parim see, kui saavad võimaluse taotleda sotsiaaltoetust kõik linna vähekindlustatud puudega isikud.

Ülaltoodust lähtuvalt, teeb Haapsalu Linnavalitsus volikogule ettepaneku tunnistada Haapsalu Linnavolikogu 01.04.2005 määrus nr 65 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ kehtetuks.

Linnavalitsus teeb ettepaneku eelnõu määrusena vastu võtta.

Andreas Rahuvarm, aselinnapea
12.03.2010

Paar viimase aja lullamillat

Paneks jah üles värskeimad, st märtsikuised lullamillad.
See esimene ilmus Lääne Elus 6. märtsil, kui sulast polnud veel märkigi:

JÄLJED LUMES

KUI SA TAHAD TEHA PAHA
NING ON PARAJASTI TALV,
SIIS PEA MEELES, ET SA MAHA
JÄTAD JÄLJED – SEE ON HALB!
JÄLGEDEST SAAB TEADA KOHE,
KES SEE OLI PÄTT JA LOHE,
KES SEE KÄIS JA TEGI KURJA,
AGA KELLE PLAANI NURJA
AJAS LUMI, MILLE SISSE
JÄLG JÄI PAHATEGEMISEST.

Ja see on temaatiline, emakeele auks ja hiilguseks, ilmus Lääne Elus 13. märtsil:

EMAKEELES

MULLE MEELDIB EMAKEELES
RÄÄKIDA, SEST SEE ON MEELES
TEISTEST KEELTEST PAREMINI,
SEE ON ROHKEM KEELE LIGI,
SELLEST TULEB TÕHUS TUNNE!
KUI SA VAJUD NÄITEKS UNNE,
SIIS NÄED UNDKI EMAKEELES,
SEST ET SEE ON IKKA MEELES
TEISTEST KEELTEST PAREMINI,
NAGU SÄRK ON IHU LIGI.

Ja see on värskeim, ilmus nüüd läinud laupäeval, kui meil Haapsalusse oli saabunud 8 kraadi sooja, sulavesi voolas mööd treppi keldrisse ja plaaditud aiateed peaaegu paljaks sulasid:

LUMEHANGED

LUMEHANGED KASVANUD ON
TERVE TALVE MÜRINAGA –
LUME ALL ON HEKK JA ONN
JA HANG ON LAUSA AKNA TAGA
KÕRGE NAGU ILMAIME,
NII ET TUBA SEST ON PIME!

AGA MEELES PEA, ET MÄRTS
SEE TEEB IKKA PLIRTS JA PLÄRTS!
LUMI EES, KUID VESI TAGA,
KEVAD TULEB PLADINAGA!
SIIS ON JUBA UUS ME MURE:
KOPERDAME NAGU KURED,
JALAD KUMMIKUTE SEES,
KEVADISES SULAVEES!
MÄRJAKS IKKA SAAVAD JALAD.
TÄNAVAIL VÕIB PÜÜDA KALA,
MURUPLATSIDEST SAAB KA
TERVE VÄGEV OOKEAN!
AGA KÕIK NEED HANGED LÄEVAD
MINEMA EHK JAANIPÄEVAKS.

Hoog ja elu jälle sees

Ma olen sel nädalal endaga juba õige rahul – palju veninud asju olen suutnud ära teha, tubli ning tööka inimese tunne on tagasi ja kevad vilgutab ennast juba nii looduses kui meeleoludeski. Hakkan vist lume alt välja sulama.
Muidu on olnud selline olemiste- ja esinemisterohke nädal: esmaspäeval käisin Mihkel Raua uue raamatu esitlusel, sest ta lisas kutsele minu jaoks väga olulise plussina (mina, eks, kes ma muidu nii naljalt kodust Haapsalust välja ei nõustu tulema), lausa ahvatluseks, kogu üritusel pakutava menüü kirjelduse:) Tänan, Mihkel, see oli õige nupu vajutamine, ja ma pean mainima, et suupisted olid tõesti väga maitsvad, nagu ka sinu veinist võisin vaid siirast rõõmu tunda.
No ja siis sai natuke raamatuid laiali veetud, ja kolmapäeva õhtul esinesin Kiili gümnaasiumis lapsevanematele ning õpetajatele loenguga sellest, kuidas lapsi lugema saada. Vahepeal, teisipäeval kirjutasin muidugi selle ettekande valmis, ja lisaks veel Jan Kausi palaval soovil ühe artikli tänase Sirbi jaoks, ikka lastekirjandusest. Neljapäeval, st eile oli mul terve turnee Pärnumaal: kaks esinemist Paikuse põhikooli lastele ja pärast veel üks Pärnu keskraamatukogus. Lõpus oli juba tunne, et katus sõidab täiega: mul oli kogu aeg tunne, et kõike, mida ma räägin, olen ma juba enne rääkinud, ainult vat seda ei mäleta, kas samas seltskonnas või mitte. Palusin kuulajatel endale lausa öelda, kui ma ennast kordama hakkan. Pea oli lõpuks ikka juba täitsa sassis. Aga muidu oli kõigil kolmel juhul tegemist väga toredate laste ja noortega, kes oskasid kuulata ja ennast üleval pidada – nii et on täitsa mõtlemise koht, kas neil oli lihtsalt huvitav või oli tegemist ebatavaliselt hästi kasvatatud lastega. Halb ei ole ju kumbki variant. Mina igatahes saabusin Pärnumaalt koju tagasi väga hea tunde ja isegi teatud eufooriaga. Õlad muidugi olid selle päeva jooksul suurest pingest peaegu kõrvadeni kerkinud. Aga õhtu jooksul adrenaliin taandus ja praegu on kõik ihuliikmed ikka oma vanade kohtade peal tagasi.
No ja täna sättisin terve hunniku dokumente korda ning ajasin oma aprillikuiste esinemistega seotud asjaajamisi. Mõelda, mul on võimalus sel kevadel sõita Krimmi eesti kooli lastele esinema! Niisugune ahvatlev pakkumine tehti. Igasuguste esinemispakkumiste järgi tundub küll, et masu hakkab tasapisi mööda saama – see kevad tõeotab tulla kaunis tihe. Aga noh, eks ma sain nüüd ju puhata ka. Võib taas looma ja lehvitama hakata.

Harjun jälle asjatama

Ikka tasapisi, eks ole. Täna vastasin näiteks väga paljudele e-kirjadele, mis mu postkasti olid kuhjunud ja kuhjunud, ikka paarikümne kaupa päevas, ja ma ei olnud suutnud nendega midagi eriti ette võtta. Nüüd on postkastis igatahes kord majas.
Eile esinesin Tartu erakooli lastele ja lasteaed Terakeses. Väga armas oli. Eriti äge elamus ootas mind lasteaias. Ma ju saan nii väikestele esineda haruharva, siis on iga kord nii eriline ja põnev! Muudkui ajasin lastega juttu ja ei saanud arugi, kuidas aeg läks. Olid sellised 3-5 aastased. Vaatasime “Pintsu ja Tutsiku” raamatust pilte ja rääkisime. Muuhulgas sai selgeks, et kassipojad sünnivad, silmad kinni, aga lapsel võivad sündides silmad olla nii kinni kui lahti. Enamasti on lahti, aga et emme kõhus on pime, siis kõhust välja tulles teeb ere valgus silmadele natuke valu ja siis mõni laps paneb silmad kinni. Voh nii. Ja siis sai selgeks see ka, et koerakaabel ei aita, kui on rauast küüntega robotkoer, sest rauast küüned teevad kaabli katki ja siis enam särtsu ei saa. Siis kaabel enam ei piiksu kah, läheb päris rikki. Ja robotkoer võib ära joosta. Jube lugu.
Aga ma siin vaatan, et Klotsi ja Svjata Vatra kontserdi kohta ma polegi midagi kirjutanud. Ma siis nüüd kirjutan. Teate, see kontsert oli super! Eriti see, mis puudutas Svjata Vatra osa. Klots oli pinges, närvis ja täiesti kained (et võimalikult õigemini pilli mängida, eks ole), nii tõsiselt ma polegi neid näinud seda asja võtmas. Nagu surnud konnad istusid nad laval ja mängisid päris puhtalt ja ilusti küll, seda peab ütlema, aga ma oleks eelistanud nagu muiste natuke vähem tõsidust ning kainust ja natuke rohkem särtsu ja elu. Klotsi selle kontserdi stiilinäited saan pahatahtlikult nüüd ka üles panna:
Reinuvaderi ja hobuse laul:

Ühe minu luuletuse järgi tehtud tore lugu:

Siis midagi õige vallatut ühest lõbusast vanamehest:

Ja midagi õige rahvalikku ning traagilist: