Hoog ja elu jälle sees

Ma olen sel nädalal endaga juba õige rahul – palju veninud asju olen suutnud ära teha, tubli ning tööka inimese tunne on tagasi ja kevad vilgutab ennast juba nii looduses kui meeleoludeski. Hakkan vist lume alt välja sulama.
Muidu on olnud selline olemiste- ja esinemisterohke nädal: esmaspäeval käisin Mihkel Raua uue raamatu esitlusel, sest ta lisas kutsele minu jaoks väga olulise plussina (mina, eks, kes ma muidu nii naljalt kodust Haapsalust välja ei nõustu tulema), lausa ahvatluseks, kogu üritusel pakutava menüü kirjelduse:) Tänan, Mihkel, see oli õige nupu vajutamine, ja ma pean mainima, et suupisted olid tõesti väga maitsvad, nagu ka sinu veinist võisin vaid siirast rõõmu tunda.
No ja siis sai natuke raamatuid laiali veetud, ja kolmapäeva õhtul esinesin Kiili gümnaasiumis lapsevanematele ning õpetajatele loenguga sellest, kuidas lapsi lugema saada. Vahepeal, teisipäeval kirjutasin muidugi selle ettekande valmis, ja lisaks veel Jan Kausi palaval soovil ühe artikli tänase Sirbi jaoks, ikka lastekirjandusest. Neljapäeval, st eile oli mul terve turnee Pärnumaal: kaks esinemist Paikuse põhikooli lastele ja pärast veel üks Pärnu keskraamatukogus. Lõpus oli juba tunne, et katus sõidab täiega: mul oli kogu aeg tunne, et kõike, mida ma räägin, olen ma juba enne rääkinud, ainult vat seda ei mäleta, kas samas seltskonnas või mitte. Palusin kuulajatel endale lausa öelda, kui ma ennast kordama hakkan. Pea oli lõpuks ikka juba täitsa sassis. Aga muidu oli kõigil kolmel juhul tegemist väga toredate laste ja noortega, kes oskasid kuulata ja ennast üleval pidada – nii et on täitsa mõtlemise koht, kas neil oli lihtsalt huvitav või oli tegemist ebatavaliselt hästi kasvatatud lastega. Halb ei ole ju kumbki variant. Mina igatahes saabusin Pärnumaalt koju tagasi väga hea tunde ja isegi teatud eufooriaga. Õlad muidugi olid selle päeva jooksul suurest pingest peaegu kõrvadeni kerkinud. Aga õhtu jooksul adrenaliin taandus ja praegu on kõik ihuliikmed ikka oma vanade kohtade peal tagasi.
No ja täna sättisin terve hunniku dokumente korda ning ajasin oma aprillikuiste esinemistega seotud asjaajamisi. Mõelda, mul on võimalus sel kevadel sõita Krimmi eesti kooli lastele esinema! Niisugune ahvatlev pakkumine tehti. Igasuguste esinemispakkumiste järgi tundub küll, et masu hakkab tasapisi mööda saama – see kevad tõeotab tulla kaunis tihe. Aga noh, eks ma sain nüüd ju puhata ka. Võib taas looma ja lehvitama hakata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: