Ints on väga haige ja tööd on üle pea

On alles ülesanne. See “Saladuste” kiri, mis mul laual ees on ja millest tuleb tükk kirjutada, sisaldab väga palju seksi. No see räägib ühest naisest, kes hullupööra ringi tõmbab, niisugune nagu nümfomaani lugu. Et seksist nagu elu koosnebki. On oma mees ja armuke ja lisaks väga arvukalt juhuslikke vahekordi ning grupikaid. Mingid piirid on abikaasa ja armukesega paigas, st mõlemad tolereerivad, aga ühel hetkel see naine oma mõõdutundetuses ületab nendegi tolerantsi piirid.
Aga seda et… seda ei saaks ju telekas näidata, see oleks paras pornofilmi stsenaarium.
Oleme siin nüüd vahetanud kirju ja arutanud ja ma pean tegema seda stsena kuidagi nii, et seksi ei näita, et see on ainult millegagi markeeritud… ehk et vaatajatele jääb mulje, et kus alles panid, aga tegelikult ei pannud ekraanil keegi kedagi ega midagi.
Ja oluline on ju seejuures ikkagi midagi muud, st fookus on ikkagi selle peal, miks see naine niimoodi teeb. Et mis inimsuhted need niisugused on.
Ma siin nüüd juba oma paar tundi toksin küüntega lauaplaati ja mõtlen, kuidas seda tükki teha.

Aga plika läks jälle ujuma. Ta elabki mul sel suvel kaelapidi vees. Hommikul, kui ma ärkasin, siis ta parasjagu tuli ujumast. Nüüd läks jälle. Ja ma vean kihla, et õhtul läheb ta veel üks kord.
Kui ma temavanune olin, siis mina küll nii sportlik ei olnud. Mina käisin kõigest kaks korda päevas meres. Aga nüüd… nagu ei jõuagi üldse. Kuigi tegelikult on see arvatavasti ikka viitsimise ja ettevõtmise taga kinni, leida õhtuti see tund aega.

Meil siin veel mure ka majas – vana Ints otsustas haigeks jääda. Kohe väga haigeks. Tema krooniline põletik hakkas eelmisel nädalavahetusel taas vaikselt välja lööma ja asjad läksid kiiresti järjest hullemaks.Teisipäeval käisime temaga arstil, sai antibiootikumisüstid peale, aga justkui järjest hullemaks läks ühtelugu. Ja kolmapäeva hilisõhtul kadus ta märkamatult üldse minema… Eile, neljapäeval, olin ma juba täiesti paanikas, et kuhu ta haige ja nõrgana ometi läks, teate küll seda legendi, et loomad püüavad minna peitu, siis kui… Õhtupoolikul otsisin teda mööda lillepeenrad puhmaste vahelt, et kuhugi taimede alla varju heitnud ehk, ei uskunud, et ta äraminemise jaoks kodust päris ära läheb. Ja siis ta roomaski vaikselt välja, täitsa läbi omadega, aga elus. Jälle arsti juurde, antibiootikumid vahetati välja kangemate vastu, täna arst käis vaatamas, tuleb õhtu poole korra veel. Asi on väga pahasti ta meelest, see ei ole enam seesama vana põletik.
Homme lähme Tallinnasse Valdekusse, sealt saab kiired analüüsivastused. Et see diagnoos vähemalt täpsustuks. Maks, neer, aju… kuskil mujal on Intsul igatahes veel midagi väga paigast ära.
Virtsu merepäevade laada jätame seega homme ära. Kuidagi ei jõua olla kell 12 Virtsu merepäeva laadal ja Intsuga kell kaks Tallinnas. Kahju muidugi, aga vana Ints-PInts-Pänts vajab meid praegu rohkem.
Hoidke meile pöialt, et me 1. augustil ikka Intsu 14. sünnipäeva saaksime tähistada.

Advertisements

4 kommentaari

  1. kganna said,

    11. juuli 2010 kell 01:42

    Noh, kuidas Intsuga lood?

  2. Köögikata said,

    11. juuli 2010 kell 09:05

    Hoian Intsule pöialt!

  3. aidivallik said,

    11. juuli 2010 kell 13:02

    Intsul on vanade kasside tüüphaigus – neerupuudulikkus. Neerud läbi, ühesõnaga.
    Prognoosi ei ole. On tegevuskava.
    Saab nüüd kolmapäevani iga päev ca 3 h tilguti kaudu neid lahuseid. NaCl ja midagi, mille nimi on Ringer. Meie magamistoa laearmatuur on nüüd tilgutihoidja ametis. Kanüül paigaldati käpa sisse kliinikus, seal sai ta ka oma esimesed tunnid tilgutit kätte. Ott õppis ära tilguti ja kanüüliga toimetamise praktiliselt, mina teoreetiliselt. Praktiliselt mina seda tehtud ei saa, sest mul hakkavad ainuüksi sellest mõttest juba käed värisema. Ott on tugevama närvikavaga ja nagunii on ka tema käeline koordinatsioon parem, nii et tema on meil nüüd medvend. Või õigemini vetvend. Mina ainult assisteerin ja hoian Intsu. Ja kui tilguti kassi küljes on, siis istun ta juures, räägin temaga juttu ja valvan, et ta oma voolikusse õhumulle või kanüüli veresoonest välja ei rabeleks.
    Ja siis me süstime teda kaks korda päevas.
    Kolmapäeval anname uue vereanalüüsi ja kui neeru näitajad on paremuse poole nihkunud, siis jätkame ravitoitudega. Kui nihkeid heas suunas ei ole, siis ei olegi enam midagi teha, siis on käes aeg hüvasti jätta.
    Nii kaugele ma ei taha mõelda. Hetkel on põhiprobleemid ikkagi, et see tilgutamine natukenegi mõjuks; et ta natukenegi iseseisvalt jooks või sööks; et ta kanüüli oma käpa seest välja ei urgitseks; et tilguti voolikus õhumullli ei oleks… jne.

  4. kganna said,

    12. juuli 2010 kell 01:06

    Saab pöialt hoitud! Intsule, vetvennale & kassilõbustajale, et teil kõigil jätkux jõudu!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: