Üle hulga aja jälle niisugune raamat!

Nonii, ma pean nüüd minema ja ostma endale selle raamatu, sest raamatukogu oma tuleb tagasi viia ja ma ei ole nõus ilma selle raamatuta elama.

Kohutav, ilus raamat. Selline, kus kõik klapib, kõik on paigas: omapärane, kaunis ja julm-poeetiline stiil, nii elavad ja inimlikud karakterid, nii pingestatud süžee, hoolimata raamatu peaaegu 600-leheküljelisest paksusest; nii omapärane edasi-tagasi ülesehitus (eriti laste- ja noortekirjanduse kohta!), selline emotsionaalsus, ja nii rängad asjad, millest rääkida.
Ma pean tunnistama, mul oli eelarvamus, kui ma eile selle lasteraamatukogu riiulist võtsin, sest sisututvustus kaanelehel näis lubavat järjekordset natsi- ja juudiraamatut (selliste hulgas on sageli lihtsakoelisi pisaraväänajaid ja propagandamaitselisi asju, samuti lihtsalt rumalusi…). Aga et II MS temaatika mind millegipärast ikka paelub ja et raamatukujundus ütlemata ilus oli, siis ma võtsin ta. Pealegi oli nimetatud, et tegemist on Michael L. Printz Honor Book tiitliga pärjatud raamatuga, mis lubas loota paremat.
Järgnevad kaheksa tundi lugesin ma seda raamatut. Kohe algusest peale tuli kananahk selga ja käed hakkasid värisema. Kohe algusest peale sain ma liigutatud ja lummatud.
Umbes poole raamatu peal keeldusin ma uskumast, et tegemist on lasteraamatuga. Aga siiski on.
Jutustajaisikuks on Surm, mõneti Pratchetti Surmaga sarnane, kuid sootuks teise vaatenurga ja karakteriga tüüp. Peategelaseks on saksa tüdruk Liesel Meminger, kes aastatel 1939 – 1943 kaotab jupphaaval kogu oma maailma. Kuid ta võidab oma valdusse sõnad.
Ja millest see raamat räägib? Nii paljust. Eelkõige sõnadest, elust ja surmast, inimeseks jäämisest, inimlikuks jäämisest. Lugudest ja nende tähendusest inimese hingele. Vägivallast ja teisest vägivallast. Leinast. Näilisest ja tegelikust. Süütundest. Väikestest lihtsatest inimestest suurte ränkade sündmuste sees.
Mina olen lummatud ja armunud. Sellesse raamatusse. Pärast selle lugemist on tunne, et see raamat on meid teinud kuidagi paremaks inimeseks, kui tegelikult oleme. Nii et isegi, kui teile see raamat ei meeldi, pole te selle lugemisele kulunud tunde asjata raisanud.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Maire said,

    23. sept. 2010 kell 18:52

    Ülimalt isuäratav raamatuarvustus. Nüüd ei saa seda raamatut küll lugemata jätta 🙂

  2. annelia1 said,

    9. okt. 2010 kell 14:44

    Tahtsin öelda, et mind valdasid seda raamatut lugedes täpselt samasugused tunded. Lihtsalt imeline raamat, mille stiil lummas sedavõrd, et lugesin raamatu ka peaaegu ühe jutiga läbi ning olin sel ajal üsna ekstaasi-sarnases seisundis. Ja õnneks on minul see raamat päriselt olemas. 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: