Iisaku, Avinurme ja paar raamatut

Avinurme ja Iisaku on väga ilusad kohad. Ilusad hoolitsetud majapidamised ja õued, metsad ja maastikud. Tõepoolest.Sinna tahaks nüüd korra nii ka minna, et kiire ei oleks. Loomulikult kirikusse ei jõudnud, ega ka mitte Avinurme puukäsitöökotta, mida siin Läänemaalgi inimesed kiidavad. Minul igatahes jäi see ilu jah nägemata, sest esiteks algas Iisaku esinemine siiski kell 13.30, mitte kell 14; ja kui Iisakus kella poole nelja paiku lõpetasin, oli hakanud vihma sadama ning Ott kibeles valge varal koju jõudma. Rapla ja Haapsalu vahe aga katsime siiski pimeduses ning lausvihmas.
Kodus oli maja külmaks läinud, puud otsas ja koerad näljased. Viimane probleem oli hõlpsalt lahendatav, esimesed kaks mitte väga. Pugesin voodisse teki alla raamatut lugema, unelektüüriks Leo Kunnase ulmesaaga “Grot Ashryni” teine osa. Nüüd on kolmas osa veel jäänud, vaevalt sealt küll suuri üllatusi tuleb, kuid mind lihtsalt huvitab, kuidas Kunnas lõpuks selle asja kõik ära lahendab ja otsad kokku tõmbab. Sest lugu on suur tõesti, lugu iseenesest on maailmavääriline. Kuid ta võiks ikkagi olla kuidagi oskuslikumalt, stiilsemalt kokku õmmeldud – millegipärast Kunnase viis asja üles ehitada ärritab mind veidi. Ja keel, mis nii suure eepilise materjali puhul võiks kah väljuda argikeele igapäevasuse raamidest. Kuid muidugi on see kõik maitse küsimus. Virr-virr… lihtsalt see vägev materjal, lugu ise, väärinuks tehniliselt oskuslikumat esitust… virr.
Ah jah, ja siin muude tegemiste vahelt lugesin hüplikult leheküljekaupa läbi ka Kaspar Jancise lasteraamatu “Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas”. Lugu on lõbus ja täitsa okei, tegelikult väga multifilmilik, kõik see sündmuste areng ja detailide kujutamine. Ja raamatu kujundus on väga vahva. Aga ta kuidagi ei puudutanud eriti, see tähendab, mind ei puudutanud, jättis üsna ükskõikseks. Kuigi on täitsa normaalne lõbus ning tempokas lastekas. Aga parima osana tundub mulle ikkagi Kriminaalse Elevandi plaat kaane küljes.
Täna toodi puid ja saime maja soojaks. Päevaleht tahtis mu blogist “Raamatuvarga” lugu lehearvustuseks, töötasin siis seda veidike ümber, suhtlesin trükikojaga jalaraamatu asjus, tegin veel nipet-näpet, siit ja sealt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: