“Saladuste” uus hooaeg algab

… ja täidab mind põnevusega.
Nüüd on saatel ka oma n.ö minikodukas koos eelmise hooaja saadete järelvaatamise võimalusega. See sunnik on mul täna sisustanud peaaegu pool päeva, tekitab muudkui kiusatust vanu töid üle vaadata.
Aga sellel hooajal on ees palju laste ja noorte lugusid. Muid kah, aga neid laste omi on vist keskmisest enam. Muidugi ma saan rääkida praegu ainult neist lugudest, mis minu käte alt on tulnud. Mida teine stsenarist on teinud, seda ma ju ei tea. Tänaõhtuse saate mõlemad lood on aga minu kirjutatud, see esimene on niisugune üsna mõru ja tõsine lugu, kuidas noortevaheline armastus võib moonduda haiglaseks ahistamiseks. Aga see teine, kontoriafääri oma, on pigem jantlik. Ma mäletan, et kiri, mille põhjal see kirjutatud sai, oli kolm A4 pikk ja ebaharilikult detailirohke, koos kõigi tegelaste täpse kirjeldusega. Nii täpseid kirju tuleb harva, sellepärast jäi see meelde. Muidugi jäi meelde ka mu enda naiivne üllatus selle üle, mismoodi ministeeriumikoridorides on sellised suhterägastikud võimalikud: rahva teenrid nii-öelda, ja siis läheb tohutu aur intriigitsemise peale. See, kas lesbid või mitte, see nagu pole minu meelest selles olukorras üldse oluline, ka heterosuhe töökohas põhjustab korraliku lainetuse. Lesbisuhe lihtsalt toob juurde veel omad komplikatsioonid.
Üldiselt mulle ei meeldi eriti neid kontoriromaane kirjutada, ma ei tunne ennast büroomiljöös kuigi koduselt, ei valda seda spetsiifikat. Aga olen seni siiski hakkama saanud. Ehk ka seekord.

Newer entries »