Kultuuriminister vastab riigikogus arupärimistele

Kergitan jälle seda kultuuriministeeriumi tegemiste-toimetamiste saagat ( mille 1. osa oli selles postituses 20. 07.2010 – 7.09.2010 ja 2., ERSOga seotud osa hargnes 7.09.2010 – 29. 09.2010) natuke ülespoole, seda igati asjakohaselt, sest esmaspäeval hakkab Laine Jänes Riigikogu ees aru andma, nagu istungi päevakord näitab. Kui klikite 2. päevakorrapunkti peal, tulevad nähtavale ka konkreetsed küsimused. Ma arvan, et need ei jää siiski ainsateks, sest kohapeal on ka teistel riigikogu liikmetel võimalus esitada uusi küsimusi, mis pole eelnevalt arupärimisena vormistatud, ja ma usun, et seoses vahepealse tormiga ERSO ning Neeme Järvi ümber neid ka esitatakse.

Niisiis esmaspäeval, 11. septembril kell 15.00 on võimalik Laine Jänese selgitusi kuulata ja vaadata veebist otseülekandena.

Ja veel. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus isikut tõendavat dokumenti esitades pääseda pealt vaatama/kuulama Riigikogu istungit. Harilikult on Riigikogu istungite saali rõdu küll üsna tühi olnud, aga… Mina seekord kasutan seda õigust, koos mõttekaaslastega.
Nagu kiri, mis mulle postkasti potsatas, ütles:
“Kellel võimalik, tulgem kuulakem, mida on öelda meie kõrgeimal kultuuriametnikul./- – – / See on ettepanek tulla moraalset tuge pakkuma vallandatud või ära heidutatud muuseumijuhtidele, solvatud tippmuusikutele ja Kultuurile (mäletate ju, kes see on?) teatud väiklaste ja ohtlike nähtuste vastu Eesti kultuurielu juhtimisel.”
Mina muidugi lisaks siia vahele veel omalt poolt: “… ja meie tippraamatukunstniku alatu manipuleerimise vastu”. Sest mida muud tegelikult Ilon Wiklandiga tehti. Kui me praegu lepime sellega, et eraettevõtluse ja riigivõimu kokkumängus kasutatakse ära ja lükatakse tanki meie kultuuri suurimaid nimesid, suurimaid isiksusi, siis ei ole tulevikus maailmanimeks (või lihtsalt piisavalt suureks) saades sellise manipuleerimise eest kaitstud ükski autor.
Mina olen seal. 11.oktoobril kell 15. Mis siis, et seal ei ole võimalik küsimusi esitada või oma seisukohta sõnaliselt avaldada, aga on olukordi, kus pole vajagi rääkida, kus ka kohaolu on sõnum.

Ma paneks kirja veel mõne rea Iloni Imedemaa arengute kohta. Noh, 31. juulil k.a sai Rea Raus Läänemaa Muuseumi direktori kohalt priiks vallandamise paragrahviga usaldamatuse põhjustamise pärast – see tähendab, et ilma ühegi hüvitiseta, samuti ilma õiguseta töötukindlustusele. Vallandamisega seotud sündmustiku käivitas kultuuriministeeriumi teateil Ilon Wiklandi kaebekiri, milles ta kurdab, et Iloni Imedemaa direktor on tema usalduse kaotanud.
Alates 1. augustist on Läänemaa Muuseumi direktori KT-na tööl uus, väärika taustaga inimene, kes samal ajal juhib ka Rannarootsi muuseumi ja kellel on päris kindlasti Rootsiga suhtlemise kogemuspagas suur. Välja on kuulutatud konkurss uue direktori ametikoha täitmiseks, viimaste teadete järgi olevat sellele laekunud 4 avaldust.
15. septembril toimus töövaidluskomisjoni istung. Kahju, et kohal viibinud ajakirjanikule Lääne Elust ei antud luba seda lindistada, sest istungil viibinud isikute sõnul oli seal kõlanud väga huvitavaid väiteid.
Samuti selgus selles TVK istungil, et Ilon Wikland on nüüd tõepoolest ootamatult, pärast Rea vallandamist, katkestanud suhtlemise Eesti riigiga, st ei vasta ei Läänemaa Muuseumi direktori KT ega nüüd mitte ka kultuuriministeeriumi kontaktipüüdudele, ja kultuuriministeerium näeb selle süüdlasena vallandatud Rea Rausi.
22. septembril tuli TVK otsus Rea Rausi kaebust mitte rahuldada. Otsuse põhjendustest kirjutas Rea varasemates postitustes: “Põhjendus – ei peeta oluliseks õiguslikult süveneda Ilon Wiklandi kaebekirjas esitatud pretensioonidesse…/ – – -/Otsuses olid otsesed vead, mis kõik kummalisel kombel minu kahjuks olid tehtud.”
Rea kas juba esitas või on esitamas hagi kohtusse, sest kohtul on kohustus tutvuda kõikide tõenditega. TVK-l sellist kohustust ei ole.
24. septembril moodustas kultuuriministeerium ERSO rahalist juhtimist ning eelarve täitmist uuriva komisjoni. Loomulikult moodustati komisjon kultuuriministeeriumi enda ametnikest, mitte ei tellitud erapooletut auditit mõnest audiitorfirmast. Kokkuvõte auditi tulemustest pidi tehtama ebaharilikult kiiresti – juba 8. oktoobriks, see on homme. Ma arvan, et siis on jälle uusi uudiseid oodata.

Advertisements

14 kommentaari

  1. Rea Raus said,

    7. okt. 2010 kell 16:21

    See võib tõesti huvitav üritus olla, saame esmaspäeval 14.50 riigikogu ukse ees kokku? Kuulda on, et mitmed nimekad kultuuritegelased selle ürituse vastu huvi tunnevad ja tahavad samuti kohale tulla.Pärast võiks siis ühe kohvitamise ürituse ka teha, kellel aega on?Niisama ilus ilm ja kena kokku saada 🙂

  2. Tiina Aro said,

    8. okt. 2010 kell 00:16

    No ma kohale ei tule, sest elu nõuab, et viibiksin sel ajal mujal, aga minu poolehoiuga arvestage ikka igal juhul.
    Oeh jah!
    Mis toimub? Ei, ma muidu tean küll, mis üldiselt toimub, aga ikka tahaks teada, millega see päädib. Seekord.

    P.S Kas sinast asja hiljem netist järele vaadata saab?
    T.A

  3. aidivallik said,

    8. okt. 2010 kell 01:31

    Ei, paraku. Hiljem saad ainult stenogrammi lugeda, ning võib-olla ajakirjanike kokkuvõtteid räägitust.
    Aga millega see päädib, seda mina ei tea. Minu soov on, et ministeerium käituks ministeeriumi vääriliselt ja euroopalike ühiskondlike ning moraalipõhimõtete järgi. Mida just on vaja teha, et kultuuriministeerium selleks võimeliseks saaks, selle otsustamiseks on selleks seatud inimesed olemas.

  4. aidivallik said,

    12. okt. 2010 kell 07:47

    Käidud, nähtud, kuulatud.
    Meie kultuuriminister on rääkinud, hau!

    Tema jutus riigikogu ees oli 2 täielikku uudist:
    et Ilon Wiklandi oluline kiri, millele kõik toetub, sisaldanud endas ka ultimaatumit, et kui Rea Raus ametisse jäetakse, siis tema võtab oma pidid Eesti riigilt tagasi. Nii et mis jäi siis kultuurimisteeriumil üle?
    On alles kiri, millest veel kolm kuud hiljem üha uut infot selgub!

    Ja teiseks, olevat puhas vale ja spekulatsioon, et Ilon Wikland kultuuriministeeriumiga suhted on katkestanud. Vastupidi, I.W on siiani ministeeriumiga väga usalduslikes suhetes.
    Ma järeldan siis, et õõnestustöö lähtub kultuuriministeeriumi enda südamest? Sest see “vale ja spekulatsioon” on kantud töövaidluskomisjoni istungi protokolli kantsleri olulise väljaütlemisena, ilmestades Rea süütegude koledaid tagajärgi. Aga nüüd polegi olnud?

    Ja siis ma jõuan uue küsimuseni. Et kui Ilon Wiklandil on siiani usalduslikud suhted kultuuriministeeriumi ja seeläbi Eesti riigiga, siis mis pagana kolmanda isiku usaldamatuse pärast Rea lahti lasti? Kui, ütleb Laine Jänes riigikogu ees, seda usaldamatust polegi?

    Ühesõnaga, ühtegi veenvat selgitust ma sealt ei kuulnud, ainult veel rohkem küsimärke tekkis õhku, ning mitme asja kohapealt. Kui riigikogu lehele stenogramm üles tekib, siis panen siia ka lingi. Või panete teie keegi, kallid kommenteerijad, sest mina olen täna jälle arvuti tagant ära “kirjanikku jooksmas”.

  5. aidivallik said,

    13. okt. 2010 kell 12:17

    Lääne Elu 12.10.2010 uudis: “Muuseumi direktori konkurss ebaõnnestus”. Netiversiooni ei ole. Kirjutatakse seal, et oli 3 kandidaati, kuid komisjon leidis, et ükski ei vasta nõuetele.

  6. Maire said,

    13. okt. 2010 kell 22:36

    Me vaatasime infotundi Tln televisioonist. Ma tegelikult vaatasin sõna otseses mõttes suu ammuli, ei suutnud lihtsalt uskuda, et see, mis toimub, on tõsi.
    Aidi, kas sulle ei tundunud, et Jänes oli mingite tugevate rohtude mõju all? Telekast näitas väga lähedalt ja vahepeal ta isegi pilgutas oma ripsmeid täitsa aegluubis. Ükski lihas ka ei liikunud näos. Ma mõtlesin mitu korda, et kohe-kohe vajub kokku ja jääb puldi taha magama, aga välja vedas. Nii külm ja kalk nagu lumekuninganna, kuigi nii teda nimetada tundub liiga ilus. Pigem tundetu robot.
    Kokkuvõtteks oli seda kõike väga vastik vaadata. Ainuke, mis meeldis, oli erinevate erakondade toetus Reale, isegi KE sõnavõtud ei häirinud seekord, mis on minu puhul väga harvaesinev nähtus.

  7. aidivallik said,

    14. okt. 2010 kell 17:38

    Rõdult ülevalt vaadates jah miimika nüansse ei näinud. Aga ta tundus mulle väga kaitses ja pinges ja ebakindel. Loomulikult, olukord tingis ju.
    Ma olen mitu korda selle pika saaga jooksul mõelnud, kas kultuuriministeerium iseenda arvates ajab õiget või vale asja, selles mõttes, et kas neil iseendi ees on moraalne õigus, või mõistavad siiski, et on ise asjad oma rumala tegevusega hapuks ajanud, lihtsalt nüripäiselt raiuvad edasi oma rida näiteks põhjusel, et peaminister on käskinud mistahes hinnaga kuni valimisteni kultuuriministeerium praeguses kooseisus hoida. Või ma ei tea, mis põhjused seal kõik võivad olla. Eks kindlasti ei taha juhtiv koalitsioonipartei nüüd enne kevadisi valimisi suurt skandaali ja mingeid struktuurimuudatusi, ilmselt peavad nad hulka väikseid skandaalikesi kahjutumaks. Ei au ega häbi.

  8. Maire said,

    14. okt. 2010 kell 21:29

    Minu arvates on üsna selge ka see, et Jänesest on saanud Reformierakonna häbiplekk, keegi, kes järjepanu kahjustab erakonna mainet. Reformikate toetus on küll kõrge, aga olen üsna kindel, et Jänese apsakate tõttu nad kaotavad väga palju hääli. Väga sarnane Maripuu juhtumile – üks jama oli teise otsa ja lõpuks ikkagi tuli tal oma kohast loobuda. Kui ikka ei päde, siis ei päde, midagi pole parata. Ega rahvas loll ei ole, me näeme ja kuuleme paremini kui nad seal üleval arvata oskavad.

  9. Tiina Aro said,

    15. okt. 2010 kell 23:17

    Ma mõtlen peaaegu iga parteilise sõnavõtu puhul sedasama, mis Aidi.
    Jah, et mis see Rea SÜÜ siis ikkagi nagu oleks old. Armetu, väga armetu lugu.

  10. Rea Raus said,

    18. okt. 2010 kell 14:21

    Tead, Tiina, ma arvan, et mitte ainult minu vaid mitmete inimeste ainuke süü ongi teistmoodi mõtlemine ja ütlemine. Isegi kui seda tehakse argumenteeritult, diskussiooni vaimus, töö huvides ja paljudega koos, ei suuda teatud inimtüüp alla neelata seda, et maailmas ei ole ainult tema võim ja õigus.Ja hakatakse rabelema, üle keema ja rumalusi tegema.
    Sellepärast on see mulle pandavate süütegude teema nii nõrguke, nii haledalt püütakse seda taas-ja taasesitada. Kusjuures variatsioonidega, mis selgelt veel teineteisele vasturääkivad on.
    Kogu see jama on väsitav ja nõme. Lihtsalt väga tahaks loota ja uskuda, et inimesed, kes riigis kõrgel positsioonil on, võiks meile mingil moel ikkagi nagu eeskujuks olla (nii ametialastelt oskustelt kui ka inimlikkuse poolest).

    Ma mõtlen ennast kasvõi sellesse situatsiooni, mida ministeerium minu suunas on püüdnud näidata. Kuidas nad olid ju niiväga,vaat et vastu tahtmist, sunnitud mind vallandama. Oleks ühelgi nendest ametnikest või ministril mingigi empaatiavõime, siis oleks minuga räägitud nagu inimesega, püütud leida inimlikud lahendused, pidades silmas kogu seda tööd ja energiat, mis sai muuseumile pühendatud. Seda pole isegi nemad saanud eitada, et muuseum väga hästi ja kiiresti edasi läks minu ajal.Ja igaüks, kes dokumentide ja tõendite vastu huvi on tundunud, on näinud, et minu süüline tegevus puudub. Millegipärast lükkas aga ministeerium kõik minupoolsed katsed neid dokumente neile edastada, tagasi.
    Nende käitumine näitab tõepoolest stalinlikku juhtimis- ja allumisstiili. Kui antakse käsk, siis isegi ükski närv näos ei liigu, oma mõtlemine suunatakse otsekohe täiesti vastandlikule reziimile ja ei peatuta hetkekski, et järgi mõelda-kas tõesti muud moodi ei saa? Inimesed saavad väga paljudest asjadest ju aru ja leitakse lahendusi, kui tahetakse ausalt rääkida. Professionaalsust näitabki minu arvates rasketes olukordades win-win lahenduste leidmine. Kas inimene suudab ja tahab seda, kas inimene suudab üle olla mingitest pisikestest egoistlikest kaalutlustest ja käituda kui proff? Proffide puhul, muidugi, poleks sellist jama üldse kokku keeratud. Sest mis on tulem- suur, viie filiaaliga muuseum on sisuliselt ilma juhita, võib olla veel pool aastat, suhted kõigiga rikutud, ministeeriumiametnike maine vastu maad ja mida võidukontole kanda? Ma millegipärast ei usu, et keegi neist seal “üleval” just ülemäära õnnelik praegu on.
    Ja kõige kummalisem, et nad ei suuda (või taaskord ei taha) näha, et lahendus on tegelikult isegi praegu täiesti olemas.Kus fööniksina tuhast tõusta 🙂
    Üldse ei näe inimesed tihti asju, mis neil nina ees on. Näiteks õnne 😉 Minul on õnnestunud seda millegipärast just viimaste kuude valguses näha ja tundub, et tulevik on veel parem:) Nagu ikka- halbadest asjadest on tegelikult kasu.

  11. Tiina Aro said,

    22. okt. 2010 kell 15:16

    Rea, kuid ma ei usu ka, et keegi seal üleval nii väga õnnetu nüüd on, et mingi muuseumielu on halvatud ja süütutele on süüd mõistetud. Ei ole, sellepärast küll mitte. Küllap neil on omad põhjused õnnetu olla, kui on.
    Poliitikas lihtsalt ei kehti gravitatsioon või õieti seal ei soovita tunnistada, et ka nemad alluvad gravitatsioonile. Ja ei tunnistatagi. Kui lõpuks ikkagi alla kukutakse, siis mitte paratamatu gravitatsiooni pärast nende endi arust, vaid ikka sellepärast, et gravitatsiooniga võideldi “vähetõhusalt”, selgitatakse välja “süüdlased”, elimineeritakse need ja loodetakse end gravitatsiooni ära võitnud olevat. Kusjuures kõik see toimub täiesti tõsimeeli, mida erapooletul vaatlejal on väheke koom kõrvalt jälgida.
    No see selleks.
    Ma soovin, et Sul kõik ilusti laabuks ja et inimestele ei tehtaks ülekohut. Jõudu ikka, nii Sulle, Rea, kui Aidile 🙂

  12. Tiina Aro said,

    22. okt. 2010 kell 15:19

    Ahsoo, aga kas Tammereid ei tõmmatagi areenile üldse või? Mu arust tuleks seda kivi kergitada kõigepealt.

  13. rearaus said,

    27. okt. 2010 kell 16:56

    tammerid on ise ennast millegipärast nüüd kõigest taandanud, kuigi väga üllatuslikult (ei tea miks) asusid just nemad mind kõige agaramalt ründama. Mis minu jaoks ilmselt müstikaks jääbki, on see, et nad ju suhtlesid nii minu kui muuseumiga kogu aeg naeratades ja kõik oli kaunis ja kena. Ja kui nende kõrvu ulatusid imelikud jutud, kui pahasti ikka kõik on (mis omakorda on ka täielik müstika), siis heatahtliku inimesena oleks üks neist loogiliselt tegutsedes minuga kohe ühendust võtnud- et mis toimub jne. Loogika, korrapära ja tasakaal iseloomustavadki minu arvates heatahtlikku ja õiget käitumist keerukates situatsioonides.
    Head inimesed teatavasti näevad alati head eelkõige ja kui midagi tundub olevat halvasti, siis eeldavad alati, et ilmselt on tegu mingi arusaamatusega, mille saab kiiresti ja kergesti lahendatud.
    Teistsugused inimesed saavad aga “kick”- i ja adrenaliinilaksu ikka siis, kui õnnestub mingi intriig üles tõmmata, segadus tekitada ja oma igavat elu selliselt siis huvitavamaks teha. Mis kellegi jaoks huvi pakub muidugi….
    Mina isiklikult olen elu aeg pidanud oluliseks seda, et tööd tuleb teha korralikult ja vabal ajal tegeleda erinevate hobide ja oma perega. Ja mul pole eriti nagu tahtmist ega aega mingi jamaga selle kõrvalt jännata. Lähen nüüd jälle lehti riisuma, et saaks õue ka ilusaks. Muuseas,Tiina, mul on nüüd oma blogikatsetus ka nähtav, sama mis aidil (aadress) ainult nimi pane minu oma.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: