Käimised, olemised ja seeneteod

Selle nädala jooksul pean valmis saama lubatud jõulunäidendi lastele. Esmaspäev läks Tallinnas – peale riigikogu istungil käimise viisime Rahva Raamatusse ära viimased 20 raamatut “Pintsu ja Tutsiku” II osa, nii et kellel esimene osa on olemas ja teist nüüd veel ikka juurde saada tahaks, see jooksku. Viimased eksemplarid on poodides laiali, mu enda käes ka veel paar tükki, ja siis on sellega kõik.
Uue aasta alguses, kui elu on armuline, tahaks teha liidetud kordustrüki, panna samade kaante vahele kokku esimese ja teise osa, sest nõudlust nagu on ja rahvas kogu aeg küsib ja koolides ringi käies näen ka, et lapsed tohutult loevad seda. Päris mitmes koolis on see ka nn kohustusliku kirjanduse nimekirja pandud.
Esmaspäeva õhtul vaaritasin veel poole ööni oma pühapäevaseid hobuheinikuid. Neid oli palju! Jah, me käisime Otiga pühapäeval täiesti ettekavatsematult seenel. Nimelt laupäeva õhtul oli Klotsi kontsert ja kõva järelpidu, mistõttu pühapäeva hommik koitis kurnatud ja loid. Ning umbes lõuna paiku otsustasime, et lähme loodusesse. Tegin hunniku võileibu ja termosesse teed, ning põrutasimegi Peraküla randa vaatama, mis need hobuheinikud ka teevad. Tagasi tulime kahe täiskuhjatud korviga. Ja ööseks jõudsin ma nad ainult ära puhastada. Sissetegemine jäi esmaspäevaks. Lõppkokkuvõttes saime 8 liitrist purgitäit hobuheinikuid omas mahlas, kaks pooleliitrist purki marineeritud liiva- ja võipuravikke ning veel kaks pooleliitrist purki limavöödikuid marinaadis. Pluss veel suur pannitäis neid erinevaid seeni, mida liikide kaupa purgitäite jaoks vähe oli, aga mis kõik kokku koos natukese keeduriisi ja sibulaga moodustasid suurepärase plaadipirukatäidise (hobuheiniku jäägid, osa limavöödikuid, paar porgandriisikat ja peotäis pilvikuid) kohupiima-muretaigna põhja peal koos muna-hapukoore kattega. See tuli nii košmaarselt maitsev, et praeguseks hetkeks on juba peaaegu otsas.
Ja eile esinesin Nissi Põhikoolis. Teate, kui ilus uus apelsinikarva koolimaja neil on! Ja väga toredad rahulikud ning huvilised lapsed. Ja samamoodi hästi mõnusad rahulikud õpetajad. Üldse mulle nii meeldis see rahulik, no tõesti, rahulik ja ärevusvaba atmosfäär seal koolis üldse: keegi ei rabele, keegi ei pabista, keegi ei tõesta midagi kellelegi, lihtsalt nii… rahulik ja mõnus, noh. Lapsed olid ka sedamoodi olekuga, et neil on seal koolis hea olla ning inimestevahelised suhted on korras.
Tore on.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: