Tutvusin uue maitsva söögiseenega

Eile soetasin sõpruse ühe sellise seenega, mida ma varem korjanud ega söönud ei olnud. Olime koertega metsaringil, üldse mitte tegelikult seenejahil, kuid sealsamas metsaraja ääres tegi silma trobikond kenasid priskeid kollaseid seeni. Tundusid kuidagi tuttavad, seeneraamatu piltide järgi. Oletasin, et mingid kollanutid. Meeles oli, et mõni neid ka söödav on.
Koeraomanikud nagu ikka, jopetaskus alati mõned tühjad “kakakotid” varuks… võtsin seened kaasa. Eemal oli selliseid veel. Ja siis veel. Kodus ära visata jõuab ju alati, kui nad süüa ei sünni.
Õhtul neid põhjalikult määrama asudes tuli välja, et olime korjanud lausa kaht liiki kollanutte: suits-kollanutte ja sälk-kollanutte. Silmaga metsas peale vaadates olid nad küll praktiliselt eristamatud! Mõlemal kübarad kollased ja ilma limata, suurus sama, eoslehed hallid ja nõgusalt jala küljes, peenike jalg ülalt kollakam ja altpoolt pruunikam. Üks neist aga kibe ja söödamatu, teine mahe ja mõnus.
Kodus näpuga määrajast rida ajades ja noaga seeni pooleks lõikudes, kohati ka sutsuke maitstes (alla neelamata, nagu neid maitstakse), sain siiski põhimõttelistele erinevustele pihta:
Söödav suits-kollanutt: hallikad või hallid (sõltuvalt seene vanusest) eoslehed ei asetse kuigi tihedalt, kuid on märksa paksemad seeneliha kihist.
Mittesöödav sälk-kollanutt: hallikad või hallid eoslehed paiknevad tihedasti, kuid on seeneliha kihist kitsamad või sama kitsad.
Nii et metsas neid edaspidi korjates tuleks kohe seen pooleks lõigata, et kindel olla.
Sälk-kollanutid läksid solgipange, suits-kollanutid panni peale koos või ja soola-pipraga. Ning täna hommikul hakkisime need peeneks, segasime ühe muna ning ohtra riivjuustuga, paigutasime lapiti pooleks lõigatud gruusia leiva vahele ning küpsetasime sutike praeahjus.
Järeldus – suits-kollanutt on ülimaitsev hilissügisene seen, mis ei jää oma hääduselt alla ei kitsemamplitele, lehter-kukeseentele ega hobuheinikutele. Maitse on kohe selline magus.
Nüüd tahaks kohe veel neid. See ahnus on jube asi, ma ütlen.
Nii et kui metsas kõndides näete kändude ümbruses puntide kaupa peenejalgseid kollaseid hallide eoslehtedega seeni, siis suhtuge neisse lootusrikka uudishimuga, murdke pooleks ja tuvastage 1) kas eoslehed on nõgusalt jala külge kinnitunud ; 2) eoslehed on paksemad kui seeneliha.
Õnnestumise korral saate väga maitsva toidu.
Kontrollimiseks “400 Eesti seent”: suits-kollanutt nr 301; sälk-kollanutt nr 302. Muide, nad väidavad seal, et sälk-kollanuti kübar on keskelt punakam, ja suits-kollanuti eoslehed ei ole pildil just eriti hallid – kuid tegelikkuses, metsas, näevad nad ikka jumala ühtemoodi välja. Lõigake pooleks, et näeksite pikilõiget, siis on tuvastamine kindel.

Advertisements

9 kommentaari

  1. Rea Raus said,

    18. okt. 2010 kell 13:47

    mulle muidugi meeldib kõige enam see, et üks inimene on julgenud endast teha elava katsejänese. Ups, katse-eksemplari.
    Kuna ma saan aru, et sa oled piisavalt elus blogisse kirjutamiseks, siis ilmselt on nüüd julgeb ise taas hilissügiselist seeneriiki külastada.

  2. aidivallik said,

    18. okt. 2010 kell 14:42

    Ehh, ega ma ei söö ju midagi enne, kui ma kindel pole. Seenemäärajad on väga head asjad, tead. Eriti see “400 Eesti seent” on tõesti põhjalik ja seentel on palju rohkem tunnuseid kui kübarate värv. Minu arust kübara värvist (mille nüansid seene kasvades muutuvad ja ilma muutudes muutuvad ja sõltuvad ka pinnasest, kus seen kasvab) olulisemad tunnused on ju hoopis kübara all: eoslehtede asetus, kinnitumisviis jala suhtes, värvus, jala ehitus.
    Ehk: kuidas teha kindlat vahet ülimürgise valge kärbseseene ja maitsva metsšampinjoni vahel? Pealt vaadates ei teegi. Külje pealt vaadates ka ei tee, mõlemal on seelik seljas. Aga eoslehed on metsšampinjonil roosakad-pruunikad, muutudes seene vananedes järjest mustema poole. Valgel kärbseseenel on ja jäävad eoslehed valgeks nagu kübar.
    Sel sügisel ma oma šampinjonikohas ei käinudki, tuleb mulle selle jutuga meelde. Ähh. Mõtlesin korduvalt selle peale, aga ei jõudnudki.

  3. aidivallik said,

    18. okt. 2010 kell 14:51

    Unustasin postituses mainida, et jalg on neil kollanuttidel sitke ja puine, nii et seeneroa sisse käivad ainult kübarad.

  4. Rea Raus said,

    18. okt. 2010 kell 16:09

    ostsin selle 400 seent ka mõni nädal tagasi sinu soovituse peale, on tõesti hea raamat.

  5. eva said,

    18. okt. 2010 kell 21:49

    400 seent on tõesti tore, ainult mürgistuste koha pealt nad koonerdavad infiga. Kirjeldavad küll muskariini- ja amanitiini- ja vaheliku- jne mürgistusi, aga pärast, liigikirjelduste juures mainivad mõnel juhul ka psilotsübiinimürgistust, mida pole üldse kirjeldatud. (Selle jaoks võib lugeda nt kahe toreda Soome botaaniku raamatut “Meelte ja tunnete taimed”, või kui rajuks minna, siis Terence McKennat).
    No ja siis need pildid, nendega ma pole ka rahul, kuna iseloomulikke tunnuseid pole just eriti hästi pildistada suudetud.
    Asja teine külg on, et väga paksuks üht kaasastassimiseks mõeldud raamatut ju ajada ei saa.

  6. eva said,

    18. okt. 2010 kell 21:51

    Ah jaa, teil seal läänerannikul on ikka tore, siin on seentega minu meelest aamen selleks hooajaks. Külm on kõik ära võtnud.
    Ja siis veel seda ka, et sõber Kuno leidis oma aiast tamme alt trühvleid.
    Beat that.

  7. aidivallik said,

    19. okt. 2010 kell 21:11

    On siingi seda öökülma juba küll olnud, riisikad ja need seenemad seened ongi juba nädalaid metsadest kadunud. Aga tuleb välja, et see väga hiliste ning külmakartmatute seente riik on samuti päris põnev.
    Trühvlitega me ei konkureeri, ei.

  8. naabrimees said,

    24. sept. 2012 kell 15:26

    Kahju, et pilti pooleks lõigatud seentest pole. See on tihti ka seenteraamatute puudus.

  9. Annely said,

    28. sept. 2014 kell 15:05

    väga inspireeriv jutuke, julgustab proovima, mida varem proovinud ei ole! Kitsemampel ja metsšampinjon on minu selle aasta avastused iseenda jaoks, tõesti väga maitsvad! Aitäh ka hea seeneraamatu soovituse eest, loen ka kommentaaridest et hää raamat on,., plaanin soetada endalegi :). Jõudu kirjutamisel!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: