Peast raamatukogu

Niisiis: pärast intensiivset nädalalõppu neljap. – laup. marsruudil Haapsalu – Mustla – Kriimani küla – Tartu – Palivere – Haapsalu, päevakorraga 1) esinemine Tarvastu raamatukogu 150. aastapäeva konverentsil, 2) rõõmus jällenägemine Inga ja tema koertega, 2) rõõmus jällenägemine Vilepitega, 3) “Mina, kana, lehm ja krati” ning “Minu jalgade” esitlus Tartus, 4) vanaema 92-aastane sünnipäev,
olen tegelenud enese kokkukorjamise ja taas tööle mobiliseerimisega.
See on raske.
Sest kohe esmapäeval oli meil raamatukogu nõukogu istung, mille eesmärgiks oli teha raamatukogu huvidest lähtuvad muudatusettepanekud reedel volikogus arutlusele tulevasse eelnõusse “Haapsalu linna arengukava 2010 – 2015”. Ma säästan teid muudatusettepanekute täpsest sõnastusest ja vormistusest, sest nagu ikka, eelnõude ja muutmisettepanekute juures pole huvitav mitte see, vaid hoopis sisu, ja sisu annab edasi vormistuse juurde kuuluv seletuskiri, millest selgub, mis rida me seal ajame, ja üldse.
Igatahes ma vormistasin ja sõnastasin ja kooskõlastasin ja kirjutasin ja pidasin teistega muudkui aru ja üks kell öösel sõitis kogu dokument pidulikult ka linnavolikogu meili peale.
Ma ei tea, kas sellest tõuseb miskit tulu. Vat kui kuu aega tagasi saabusid need CO2 kvoodirahad ja neid raamatukogude hüvanguks jagati, siis see möll käis ka tegelikult sama eesmärgi nimel, aga tookord läks asi tühja, linn ei tulnud taha. Ma kirjutasin sellest “õngeloopimisest” ju siin ja siin viiendas lõigus ka.
Kui selle asja vähemalt arengukavasse sisse saaks, siis on vähemalt see teadmine, et ükskord aastal 2020 või 2025 on ometi Haapsalul taas pärast 1940. aastat uuesti päris oma raamatukogumaja.
Aga muudatusettepanekute seletuskiri ja asja uba on selline:

“Seletuskiri.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu nõukogu on korduvalt arutanud raamatukogu asukoha ja ruumidega seotud probleeme, mis on alates 2008. aastast ka nõukogu koosolekute protokollides kajastatud.
2010. aasta jooksul kolib Lääne Maakonna Keskraamatukogu tagasi Haapsalu Kultuurikeskuse renoveeritud ruumidesse, kuid käsitleme seda siiski taas ajutise lahendusena, mis 10 aastast pikemas perspektiivis poleks ei jätkusuutlik ega otstarbekas. Samuti ei vasta Kultuurikeskuse renoveerimise käigus tehtud muudatused ikkagi raamatukogu vajadustele. Oleme kirjutanud sellega seonduva problemaatika lahti oma 1. oktoobri pöördumises Haapsalu Linnavalitsuse poole. (Vt lisa 1)
Lühidalt:
* Kaasaegse maakonnaraamatukogu elementaarseks ruumivajaduseks peetakse tänapäeval põrandapinda 2000 – 4000 m2. Kultuurikeskuses on raamatukogu käsutuses 861 m2.
* Kultuurikeskuses ei paikne raamatukogu ruumid ühise blokina, vaid laiali maja eri otstes, mis teeb keerukaks asutuse töökorralduse ja raamatute transpordi.
* Kultuurikeskus asub raamatukogu lasteosakonnast küllalt kaugel, mis takistab ühiste ürituste korraldamist, suhtlemist osakondade vahel ning tingib osaliselt fondide kuluka dubleerimise (samad audio- ja visuaalteavikud ning perioodikaväljaanded mõlemasse kogusse).
* Kultuurikeskuses raamatukogu kogu perega külastada ei saa, sest lastele pole seal midagi.
* Kultuurikeskuses paiknev lugemissaal peab samal ajal pakkuma ka paljundus- ja internetipunkti teenust, mis muudab võimatuks seal tehtava vaikust nõudva teadustöö.
* Kultuurikeskuses pole ka renoveerimise järel võimalik avariiulitel ruumipuuduse tõttu eksponeerida suurt osa fondide võimalustest.
* Kui Haapsalu eesmärk on tuua siia elama ja puhkama kultuuriinimesi üle Eesti, siis nende ootuseks on üsna kindlasti siin asuv kaasaaja nõuetele vastav raamatukogu. Võrreldes viimastel aastatel uue elu saanud Rakvere, Pärnu, Jõhvi, Viljandi ja Kuressaare raamatukoguga, ei ole Haapsalu ses osas konkurentsivõimeline.
* Kui majandussurutise lõppedes Eesti ülikoolid taas kolledžitesse laienemist hakkavad planeerima, on nende Haapsallu toomiseks teadustöö võimalusi pakkuv korralik raamatukogu hädavajalik.

Raamatukogu ajutise paiknemise käigus aadressil Wiedemanni 14 on ilmsiks tulnud selle asukoha olulised plussid raamatukogu toimimiseks:
* Hüppeliselt tõusis raamatukogu laenutuste ja külastuste arv.
* Paranes töökorraldus ja osakondadevaheline kommunikatsioon, lugejateenindus muutus logistiliselt sujuvamaks ja mugavamaks.
* Ürituste korraldamiseks avanesid uued võimalused lasteosakonna renoveeritud maja ja selle kõrval oleva lastepargi kasutamise kaudu.
* Tekkisid uued võimalused koostööks raamatukogu ja linna koolide vahel, sagenesid klasside ühiskülastused raamatukokku ja hõlmasid ka täiskasvanutele mõeldud osakonda.
* Puudus vajadus teavikuid ja teatud halduskulusid kahe eraldiasuva maja jaoks dubleerida, seega muutus raamatukogu ülalpidamine odavamaks.
* Raamatukogu paiknemine lasteaia ja kahe kooli naabruses tõi raamatukogu külastajate hulka juurde palju lapsevanemaid.
* 2009. aastal läbi viidud lugejaküsitlus Lääne Maakonna Keskraamatukogus näitas, et lugejate eelistus oleks juurdeehituse korral tunduvalt Wiedemanni 14 kasuks kultuurikeskuse ees.

Kõige eelloetletu tõttu teeme ettepaneku väga tõsiselt kaaluda raamatukogukompleksi rajamist tulevikus Wiedemanni tänavasse. Renoveeritud lasteosakonnahoone on juba praegu Eesti lasteraamatukogude hulgas tõeline pärl, mille võimalusi imetlevad paljud külalised mujalt. Kui samas üle tee renoveerida kaunis miljööväärtuslik vana maja koos uusehitisest juurdeehitusosaga (kinnistu võimalused lubavad seda), oleks tulemuseks laitmatult funktsioneeriv, otstarbekas, võimalusterohke ja erakordselt ilus raamatukogukompleks koos lastepargiga Wiedemanni 11 kinnistul.
Parkimise osas on väga sobivalt linn juba eelnevalt kavandanud suure parkla ehitamise paar maja edasi, Wiedemanni tn Ehte tn poolsesse otsa lasteaia kõrvale.
Lääne Maavalitsus on teinud lähiminevikus Riikliku Kinnisvara AS-le ettepaneku võtta üle Wiedemanni 14 kinnistu, samas vastust ettepanekule veel pole. Seega oleks õige hetk taotleda kinnistu linnale, perspektiiviga tulevikus renoveerida vana miljööväärtuslik hoone ja rajada juurdeehitis tulevase raamatukogukompleksi tarbeks.
Juhime tähelepanu, et raamatukogukompleksi rajamine Wiedemanni tänavasse ei ole kindlasti kiireloomuline asi, sest raamatukogu jaoks on alates novembrist taas olemas ruumid Haapsalu Kultuurikeskuses. Kuid samal ajal tuleks siiski astuda ettevalmistavaid samme selleks, et ca 10 a pärast saaks Lääne Maakonna Keskraamatukogu asuda ümber päris oma hoonesse soodsaimas võimalikus asukohas Wiedemanni tänavas.

Kõigest sellest tulenevalt palume Haapsalu Linnavalitsusel, Haapsalu Linna Volikogul ja Haapsalu Linna Volikogu kultuurikomisjonil toetada meie täiendusettepanekuid eelnõule “Haapsalu linna arengukava 2010 – 2015”.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu nõukogu
koosseisus: (nimed)
Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor

Mittehaapsallastele seletuseks: kõnealune Wiedemanni 14 hoone on ilus kahekorruseline vana valge maja täpselt renoveeritud lasteraamatukoguhoonest (Wiedemanni 11) üle kitsa tänava. Aastaid tegutses seal pensioniamet, pärast selle väljakolimist jäi maja tühjaks, kuni kultuurikeskuse remondi ajaks 2008 koliti sinna ajutiselt raamatukogu fondid, kontor, täiskasvanute laenutusosakond ja lugemissaal. Ja raamatukogu efektiivsus tõusis täiesti pööraselt. Raamatukogu uue hoone tarvidusest on juttu olnud juba umbes aastast 2003 või nii, aga jutuks see ongi kogu aeg jäänud. Mingi hetk jõudsime välja selleni, et eelmise linnavalitsuse ametnikega sai vaadatud juba vakantseid kinnistuid päris uue hoone jaoks. Aga see “ajutine lahendus” Wiedemanni 14… see näitas väga elavalt ette, kuskohas peaks raamatukogu paiknema.

3 kommentaari

  1. Krentu said,

    28. okt. 2010 kell 00:15

    Mina olen nii uus läänemaalane, et polegi kunagi kultuurimajas raamatukogus käinud – kui vajadus raamatukogu järele tekkis, oli ta juba W-s. Ja suur oli minu imestus siis, kui sain teada, et see polegi see “päris” hoone, kuna minu meelest oma arhitektuurilt ja asukohalt ja tundelt on ta just see päris õige raamatukogu. Rääkimata sellest, et ma liigun tavaliselt lastega ja et me kõik saime siis omale mugavalt raamatuid laenutada. Seega loen ma sellist avaldust suure rõõmuga! Ja ühel mõnusal linnal peab olema üks mõnus ja kaasaegne raamatukogu, õdus kohvik ja raamatupood.

  2. meretuul said,

    28. okt. 2010 kell 15:30

    Tubli, Aidi!
    Sa oled ikka uskumatult tubli -ajad ka minu jaoks väga õiget asja, raamatukogud kipuvad praegu paljudel pigem jalus olema, tore, et te seal tähtsate inimestega arutades ka meile tähelepanu pöörate!
    Mulle tundub ka, et W tänaval on Haapsalu raamatukogud koos praktilisem variant, kuigi see praegune hoone on keskrk jaoks ilmselgelt väike ja seal riiulite vahel on hiiglama kitsas, siis suureks plussiks ongi lastekogu lähedus.
    Kui kunagi ka keskkogu saaks sellise funktsiooniga, sellistes mõõtmetes ruumid, nagu nüüd lastekogu omadel on, ma pakun , et Eestist on raske midagi samaväärset leida. Muidugi mulle nt meeldib väga ka Viljandi rk lahendus- täiesti uus maja ja kõik ühes- nii lastekogu, lug. saalid, laenutus + eraldi teaduskabinetid… Aga kui Haapsalu omad saaksid selle praeguse W tn maja endale ja teekisd juurdeehituse- see oleks ilus tulevikuvisioon!
    Edu sulle !!
    (Küllilt)

  3. aidivallik said,

    28. okt. 2010 kell 16:07

    Aga just saingi volikogu kantseleist kirja, et muudatusettepanekud lükati tagasi ja ei peeta võimalkuks neid arvestada, sest: “Arvestades linnaeelarve võimalusi lähiaastatel ja teades, et Haapsalu Kultuurimaja ehitust ( mille raames remonditi ka raamatukogu kasutuses olevad ruumid) finantseeriti EAS-i kaasfinantseerimisel, ei ole võimalik teostada LMKRK ümberasumist teistesse ruumidesse (hoonetesse) järgneva 5 aasta jooksul.”
    Üks räägib aiast, teine aiaaugust. Mitte ükski meie muudatusettepanek ei pannud ette “teostada LMKRK ümberasumist teistesse ruumidesse (hoonetesse) järgneva 5 aasta jooksul.”
    Aga ma ei imesta. Kui Reform viimati Haapsalus võimul oli, siis samamoodi lasteraamatukogu renoveerimise vajadust ei peetud üldse oluliseks, mis siis, et seal töötajad jalgupidi mädast põrandast läbi kukkusid; nagu hoiti tookord ka raamatukogutöötajate palkasid 3000 krooni juures kuus (aastal 2001). Ja siis need muud imelikud seisukohad, mille järgi kultuurimaja põhiülesanne oli ruumide haldus ja väljarentimine.
    Need ajad on nüüd Haapsalus tagasi.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: