Kultuuriminister Jänese paturegister

Minagi poleks osanud enam konkreetsemalt Jänese kultuuripoliitika olulisi etappe välja tuua.

88 kommentaari

  1. aidivallik said,

    24. nov. 2010 kell 12:47

    Täna veel:
    Pikk intervjuu Jänesega, milles ta usub, et läheb ajalukku pigem ERSO päästjana kui Järvi minemapeletajana: http://www.epl.ee/artikkel/587921
    Samuti kinnitab ta, kui väga ikka kultuuriministeerium Siitanit aidata püüdis ja et nad muudkui kohtusid.
    Postimees refereerib eilses “Vabariigi kodanikes” räägitut: http://www.postimees.ee/?id=346527 nagu ka Delfi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabariigi-kodanikud-kultuuritahed-ongi-noudlikud.d?id=35458021
    ja Õhtuleht refereerib sealt ainult Eesmaa juttu: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=403909
    Ja eile õhtul juba oli Postimehes ka lugu ERSO tööst praegu: http://www.postimees.ee/?id=346394
    Liisi Ojamaa lugu kultuuriinimeste petitsiooni algatamisest: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/liisi-ojamaa-miks-ma-algatasin-kultuuriministri-umbusaldamise.d?id=35459119
    Signe Kivilt kui ühelt tagasiastunud kultuuriministrilt on ka kommentaari küsitud: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/signe-kivi-erso-skandaali-parandamiseks-kulub-palju-aega.d?id=35436813
    Reformierakonnast Kristen Michal kordab Reformierakonna stampseisukohti selle olukorra kohta: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kristen-michal-janes-kaitus-nagu-minister-peab-kaituma.d?id=35438919
    Hiljem: Keskerakond kuulas Jänese ära ja otsustas umbusaldamisega mitte kiirustada: http://www.postimees.ee/?id=346841
    Nüüd ka Delfis üleval Jänese 10 juhtimisviga: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sotsid-panid-kirja-kultuuriministri-kumme-juhtimisviga.d?id=35498811
    Veel hiljem: ERSO konto on aresti alt vabastatud: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/err-erso-konto-vabastatakse-aresti-alt.d?id=35497211

  2. aidivallik said,

    24. nov. 2010 kell 13:10

    Sekeldaja väga hea blogipostitus on ka Päevalehes:
    http://www.epl.ee/index.php?class=blog_view&action=blog_lead&blog=5183
    ja blogi ise siin: http://sekeldaja.blogspot.com/

    Mullegi meeldib see mõistujutt väga, see jäi meelde ka juba sealt kommentaariumist. See valgustab nii ilmekalt kodanikuühiskonna aluseid.
    Ma tsiteeriks selle siiagi.

    “Teise Ilmasõja aegse pastor Martin Niemölleri preestrikraesse aetakse järgmist lausungit, mis ta olevat fašistide kohta öelnud:

    Kõigepealt tulid nad juutide järele,
    aga ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud juut.
    Siis tulid nad järele kommunistidele,
    aga ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud kommunist.
    Siis tulid nad ametiühingumeeste järele,
    aga ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud ametiühingust.
    Siis tulid nad mulle järele,
    aga enam ei olnud kedagi, kes midagi ütleks.”

  3. Rea Raus said,

    24. nov. 2010 kell 13:48

    see on väga hea tsitaat, natuke erinevas sõnastuses olen midagi seda lugenud ja selle üle mõelnud ja pidanud oluliseks mõtleva ja hooliva inimese arengul…
    ja ma ei astunud nende kaitseks välja, sest ma ei olnud…
    …ja siis ei olnud kedagi enam alles, kes mind kaitseks välja oleks astunud..
    kas sellises variandis, mis on ju sisus sama.

  4. aidivallik said,

    24. nov. 2010 kell 16:03

    Toomas Vint oma blogis räägib sellest asjast ka: http://toomasvint.com/
    ja Delfi refereerib: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toomas-vint-neeme-jarvi-muttatallamine-jaab-reformierakonna-hingele.d?id=35505123&l=fplead
    Vint toob sisse veel loovisikute sotsiaaltagatiste teema, mis on siiani vormiliselt tehtud, aga sisult lahtine – n.ö vabakutselisel kunstnikul, kirjanikul, heliloojal lihtsalt pole võimalik muu ettevõtjaga võrdselt sotsmaksu tasuda (haigekassa ja pensionisamba tarbeks), sest sissetulekud ei ole võrreldavad. Välja arvatud jah ilmselt oma valdkonnas esiviisikusse kuulujatel.
    Vahe kutselise ja vabakutselise vahel on kusjuures loovisikute seaduses päris naljakalt põhjendatud. Kui kuulud oma ala loomeliitu, siis oledki kohe kutseline. Vabakutseline oled siis, kui liitu ei kuulu.

  5. aidivallik said,

    24. nov. 2010 kell 17:47

    Jüri Üdi klubis Rannap, alates 3. minutist: http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=2214

  6. aidivallik said,

    24. nov. 2010 kell 20:44

    Siis veel selline blogipostitus, mis analüüsib meediakriitiliselt tänast Päevalehe intervjuud Laine Jänesega: http://metsaloom.blogspot.com/2010/11/janes-jalle-see-janes.html

    Hiljem:
    ja ka see blogipostitus on väga asjalik: http://isekiri.blogspot.com/2010/11/miks-lahkus-neeme-jarvi-ajalooline.html

    Ja veel:
    http://studiacartesianaestonica.wordpress.com/2010/11/25/maestro-jarvi-vs-laine-janes-ehk-miks-ma-liitusin-petitsiooniga/

  7. kganna said,

    25. nov. 2010 kell 11:39

    Kogu seda janti osaleja silmaga vaadates hakkab kõhedavõitu kyll.

    Igayx, kes julgeb meie tarkade, õilsate valitsejate tegevust kritiseerida, on automaatselt keskerakondlane või pysti putin. No kuulge, siin pole tarvis yhtki ‘välismaa eriteenistust’ — meie riigijuhid saavad rahva kultuurist võõrutamisega suurepäraselt ise hakkama!

    On naljakas & nukker. Aga kõhe on ka, sest meie põlvkond peax veel mäletama kysimust: kas sulle ei meeldi nõukogude võim?

  8. Rea Raus said,

    25. nov. 2010 kell 11:55

    ettepanek- äkki tuleks ise kibekähku teha partei, nimega kommunistlik, et noh, rongi peale jõuda kiirelt ja siis hakata seda seestpoolt õõnestama ja hoopis vastupidiseks kujundama oma sisult? Viimaste aastate näide on ju ilusti ees olemas- tuleb kopi-peist teha ainult…vastupidiselt ainult.

  9. aidivallik said,

    25. nov. 2010 kell 12:00

    Täna hommikul on lehtedes ka täiesti vaikne. Ma ei tea isegi, kas see on hea või halb.
    Olen siin mõelnud, kuidas asjad võiksid edasi areneda, ja mulle tundub, et loogiline oleks oodata:
    1) Kultuuriministri poolt Prisket Positiivset Pommi, millega ta selle nädala või järgmise jooksul, igatahes üsna kohe, äkitsi lagedale hüppab ja “ütleb”, et näete, ma olen ju hoopis hea ja teie siin teete muudkui liiga mulle.
    Ei oska veel pakkuda, mis see võiks olla, mida nad seal küpsetavad, aga arvan, et midagi nad küpsetavad.
    2) Isegi kui Jänes tagasi ei astu, on hoope saanud nii kultuuriministeeriumi kui juhtiva valitsuserakonna enesekindlus ja seetõttu leebub kultuuriministeeriumi töömetoodika, mistõttu Jänese ametiajal enam uusi vallandamisi ja ümbertõstmisi vast ei tule.
    3) Ja edasi sõltub nüüd, kui oluliselt Refi renomee on kannatada saanud, kas saab ka märtsis valitsuse moodustada või ei. Kultuurile oleks kindlasti parem, kui ei. Kas võiks ehk ka loota, et kultuur liigub kõige madalama prioriteediga valdkonnast (kus ta viimased 10 a on olnud) veidi prioriteetsemale kohale? Nii ehk naa, kogu see aset leidnud kammajaa mõjub loodetavasti järgmisele kultuuriministrile õpetlikult, olenemata erakondlikust kuuluvusest.
    Millised on teie prognoosid?

  10. kganna said,

    25. nov. 2010 kell 12:21

    Positiivset pommi nad juba proovisid, Jänes lubas uut ooperimaja või mistandoligi aastax 2024 või umbes nii. Ei kandnud välja.

    Nagu ma aru saan, on Jänese-Ansipi liin selline, et nad ei tagane sammugi. Mitte sammugi. Kiiduväärne printsipiaalsus & sirgeselgsus, aga päriselt pole välistatud, et nad seetõttu nurka aetud eluka kombel veel kellelegi kallale ei karga.

    Egas’ midagi, Reformi mainekujundusspetsid töötavad praegu ilmselt täie auruga, loodetavasti vaaritavad nad välja mõne uue positiivsuspommi, mitte järjekordse laimukampaania.

  11. Rea Raus said,

    25. nov. 2010 kell 15:52

    noh, Aidi- kas hakkad oma blogi kinni panema? või kuidas sellest aru saada.

    http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/article.php?id=35572403

  12. aidivallik said,

    25. nov. 2010 kell 15:57

    Ma loen enne selle seaduse läbi, siis otsustan.
    Pole seni eelnõuga end kursis hoidnud, ei jõua kõike.

    • aidivallik said,

      25. nov. 2010 kell 19:14

      Mis neisse seadustesse puutub, siis neis viimase aasta jooksul jõustunutest mõne suhtes olen ikka üsna kriitiline ja ma ei saa aru, kas komisjonid ei tee oma tööd või mis.
      Näiteks uus töölepinguseadus, mis võimaldab inimese vallandada sisuliselt igasuguse põhjuseta – sest usalduse kaotus on nüüd küll nii hägune alus, et võib tähendada ükskõik mida. Ja Rea, sa oma näitel tead, et töövaidluskomisjon ei hakka sellisel puhul isegi mitte tõendeid vaatama, sest oluline on ainult see, et tööandjal on su suhtes usaldus kadunud. Võib-olla tuled homme kollase baretiga tööle ja ma lasen su lahti, sest ma ei usalda inimesi, kes kannavad nõmedat vilditud ja pealae-junnikesega baretti. Eriti veel kollast.
      Ja seal ka veel see, et vallandamisega töölt lahkumine tähendab lahkumist ilma ühegi hüvitiseta ja ka ilma õiguseta töötukindlustusele. Absurd! Inimene, kelle palgast see protsendike on töötukindlustuse heaks tiksunud, lihtsalt jääb sellest ilma!
      Siis teiseks uus perekonnaseadus. Selle kurioosumina on välja tulnud asjaolu, et alaealine isik ei saa iseseisvalt oma lapse sündi registreerida ega talle nime panna, ega ka otsustada abordi tegemise üle. Nii. Sõbralikus perekonnas tõesti ei teki probleemi. Paraku on aga teada, et väga suur protsent alaealistest emadest on pärit alkohoolsete või rohkem või vähem asotsiaalsete eluviisidega perekondadest. Nii et mis saab, kui tütarlapse vanemad on asotsiaalid või joodikud, keda üldse ei huvita? Kui noor ema on orb? Kui ta ei suhtle oma vanematega? Kui ollakse oma vanematega suures konfliktis, või kui lihtsalt ei ole usalduslikku suhet? Või kui (kasu)isa on noore tüdruku lapse isa, mida ka ette tuleb? Jääbki abort tegemata või lapse olemasolu registreerimata kuni tüdruku täisealiseks saamiseni?
      Loovisikute seadus on juba suts vanem, aga ka see on täiesti poolik, peaagu rakendumatu.

  13. Sekeldaja said,

    25. nov. 2010 kell 17:21

    üks on kindel, see asi uputatakse uute skandaalikeste alla ära, enamik arvatavasti sulepeast välja imetud.
    teiseks ei ole tänane vaikus üldse juhuslik

    Aitäh selle ajaloolise uuringu eest, isekiri.blogspot.com
    1980 Järvi äramineku põhjuste uurimise eest. Lisaksin võrdlevalt minu arvates suured erinevuse ka, mis 30 aastaga on muutunud MEIE KAHJUKS.
    Tollal hinnati klassikalist muusikat kõrgemalt, firma Meloodia heliplaadid olid täitsa saadaval ja fännegi rohkem.
    Praegune seis klassikalise muusika osas plaadipoes on armetumast armetum. Sellist agressiivset lollust oli ka vähem, et milleks meile üldse orkestrit pidada ja mille eest kepiga vehkija nii palju palka saab.
    See agressiivne loll on aga imetlusest tumm, kui siia tuleb rokkstaar või Tiger Woods ehk ja küsiks miljoneid. Ka pallipartsutajate 80 000 EEK kuus palk ei häiri kuigivõrd ja suured summad spordile on sponsoritelt täiesti loomulikult asjad.
    Isegi välismaise dirigendi honorare ei puuduta keegi, orjameelsus on niivõrd veres. Aga see, et eesti soost inimene võib olla maailmanimi, staar kultuuri vallas, ei mahu hinge, rääkimata ärimeeste metseenlusest, see nähtus on meil klassikalise muusika mõttes tundmatu.
    Kadedust on vist ka juurde tulnud, mitte jäänud vähemaks.
    Nii et vist ongi nii, et üks samm edasi ja kaks sammu on astutud tagasi, käime selles osas sammu küll üldise Õhtumaa mandumisega, aga vist isegi edestades – see vähene eurooplus, mis mele kunagi külge jäi, on välja vahetaud euroseekliteks, puhtaks kolkaprovintsluseks.
    Hindan oma enese edetabelis seda sündmust novembris 2010 kõige häbiväärsemaks meie muusikaajaloos, auhinnaline esimene koht, siis järgneb
    Pärdi ja siis Järvi pagendused, seejärel ülejäänud asjad.
    kõrge koha tagab just niinimetatud vabadus, me ei saa süüdistada selles asjas mitte ühtegi välist jõudu, v.a. omaenese rahva kultuuritus.
    Kõige jälestusväärsemaks ajakirjandusväljaandeks pean selles loos Postimeest, need lugejakirjad otsustasid selle koha edetabelis koos Pulleritsuga.
    Huvitav oleks, kas aastal 2040 oleks asi kuigivõrd parem. Kas meil on siis sellist maailmanimega dirigenti üldse võtta?
    Kas meil selleks ajaks esindusorkester üldse alles on?
    Mina igatahes tunnen eriti suurt nukrust selle üle, et kõik see uhkus, mida ma kunagi tundsin eesti muusikute üle, on selle alatu intriigi kaudu äärmiselt ära lörtstitud ja seda ei saa kuidagi tagasi ka.

  14. Rea Raus said,

    25. nov. 2010 kell 17:34

    hmm, ma ei teeks selliseid põhjapanevaid järeldusi eesti rahva kohta. Vastupidist tõendab ju seesama petitsioon, kus vist 700 allkirja juba..
    See kui üks erakond on madalalaubaliste kasvulavaks ennast otsustanud teha ning käsualuste trenni selle süvendamiseks ka kommentaariumides tehakse, ei näita meie rahvuse tegelikku palet. Küll võib selline mulje jääda, aga ma millegipärast usun, et ei ole me sellised.

    Mis ajutisse vaikusesse puutub, siis olles jälginud poliitilist mängu pika-ajalisemalt, ma pigem pakuks, et asi ei lõpe sugugi selliselt…sest teema on ju endiselt üleval, muid asju kultuuriministeeriumi kahjuks tilgub vaikselt kogu aeg välja ja juurde, ja nii püsib reformierakonna vigane kultuuripoliitika teravamalt ja kauem silma, et valija meeles püsida ka märtsi alguseni.
    nagu üks tuntud ajakirjanik ka ütles, et pruugib Neeme Järvil vaid korraks oma jalg Eestimaa peale tõsta, kui on tal kohe ajakirjanike parv ümber…ja teema taas tuline.
    Kui lugeda erinevaid kommentaariume ning filtreerida sealt eemale tõesti läbinähtavalt lapsikud ja ühetoonilised ning suunatud kolmesõnalised kommentaarid Erso ja Järvi vastu, siis mis järgi jääb? 90% enamuses kultuuriministrit kritiseeriv ning ERSOle tuge avaldav lugejaskond.
    Mis minu arvates seda tähendabki, et me tegelikult teame, mis õige ja Eestile hea on.

  15. aidivallik said,

    25. nov. 2010 kell 21:21

    Nüüd õhtul siis tulevad uudised:
    ERSO eelarveauk ongi täidetud. Näe, kuidas uue direktoriga kohe kõik korda sai. http://www.postimees.ee/?id=347780 ja http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/janes-valitsus-toetab-ersole-lisaraha-leidmist.d?id=35604859
    Lõpuks ärkas ka Mart Laar ja väidab, et ta ei saa ERSO jamast aru: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=404150 ja http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-laar-erso-tuleb-jamast-valja-aidata.d?id=35593237

  16. aidivallik said,

    26. nov. 2010 kell 11:58

    Täna: kümme päeva ERSO plahvatusest, kommentaare on võetud Järvilt, Siitanilt ja Undilt: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=404181
    Näe, välisekspert ka leitud, ütlemaks, et ka mujal on orkestrid pankroti äärel: http://www.postimees.ee/?id=348039

  17. aidivallik said,

    27. nov. 2010 kell 15:11

    Mihkel Peäske ERSOst, näitab toimunut väga tasakaalukalt ja laiemas kontekstis: http://www.postimees.ee/?id=347862

  18. Sekeldaja said,

    28. nov. 2010 kell 10:34

    Neljapäeval olevat toimunud loomeliitude juhtide kohtumine ministriga.
    Kinnitatagu või lükatagu ümber. See on Hõbemäe jutu sabast üles korjatud kõlakas. Niipalju foorumist veel kasu on, et RE broilerikisa vahele imbub mingeid muid arvamisi ka ja just seda tüüpi teateid võiks püüda üles korjata.
    Muidu on aga kohale jõudnud nukrus, otsigem jutjuubist ka mõni Järvi salvestus üles, või ka minu blogis üks selline on, Bruck, imeliselt nukker ja ajakohane teos.
    Sest tegelikult rumalus ei saa tekitada mingeid erilisi muid tundeid, kui patused raev, hälin, viha, tüdimus, tülgastus on läbi mängitud.
    Selle mulli sees olevatel ehk on isegi lihtsam – lõppude lõpuks lihtsalt üks ilus helesinine unistus, tõeliselt kuulsa dirigendi all mängida, muusikutel purunes.
    Umbes nagu minul, oleks võitnud loterii, aga siis selgunuks, et midagi oli vale.
    Kaugelt vaadatuna aga on selle sõnumi sisu mürgine ja ahistav, sest tekitab küsimuse, mis Eestis on muutunud 30 aastaga? Terve põlvkond on peale kasvanud, k.a. proua Jänes, kes mitte ainult ei osale kui etturid, vaid ise genereerivad selliseid konflikte ja neil jääb õigust ülegi.
    Ja üldse, tegelikult võikski ERSO olla isemajandav, kui meil oleks korralikult toimiv vaimuaristokraatia, ka ärimeeste hulgas. Tõeliselt püsiv ei saa toetuda
    harimatu maksumaksja taskule, vaid peaks olema teatud inimeste teadlik valik. Mina flöödimängijat ülal pidada ei suuda, see kes suudaks, aga suvitab Marbellas, või sõidab ümber ilma ringi, või laristab raha mingi jahi või hobuste peale. Me kõik loodame tasapisi, et ükskord hakkab see kõik lai mass armastama oratooriume ja sümfoonikuid, aga ime küll, seda ei sünni.
    On ka selge, miks. Meie muusikahariduse kvaliteet on aastatega alla käinud, seal nähakse vaid rakendustunde selleks, et kodanik oskaks laulupeol mõnda üldrahvalikku taiest kaasa ümiseda.

    • kganna said,

      28. nov. 2010 kell 17:45

      Yhe loomeliidu liikmena — esimest korda kuulen.

      Yhe loomeliidu liikmena — kultuurimisnister Laine Jänes ilmutas meile juba paar aastat tagasi nii suurt arusaamist meie eriala spetsiifikast, et vaikides olex targema mulje jätnud.

  19. Sekeldaja said,

    28. nov. 2010 kell 20:44

    et olla konkreetne
    link sellele kohale kommidest
    http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/article.php?id=35538163&com=1&s=1&no=260
    täpne copy paste

    teema, 28.11.2010 08:45
    Loomeliitude juhtide kohtumisel ministriga neljapäeval olevat asi tuliseks läinud. Tahaks lähemalt kuulda.

  20. aidivallik said,

    29. nov. 2010 kell 14:51

    Päevaleht sai ligi dokumentidele, mis näitavad kultuuriministeeriumi väga pikka aega tegemata tööd ja valesid otsuseid ERSO puhul: http://www.epl.ee/artikkel/588211
    ja juhtkiri sellel teemal: http://www.epl.ee/artikkel/588191
    Samas lehes analüüsib Agu Uudelepp, miks on kasulikum Jänest mitte umbusaldada: http://www.epl.ee/artikkel/588233
    Ja Delfis ütleb Jänes, et 1,5 miljonit leiti ERSOle kultuuriministeeriumi enda reservidest: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erso-saab-riigilt-lahiajal-15-miljonit-krooni.d?id=35765049
    Ei peagi vanuritelt ja invaliididelt raha ära võtma. Mulle tegelikult meeldib, kui nii juhtub. Et kui näpud on parasjagu hästi põhjas ja siis hoopis nt välgumihklit otsides avastad mingi teise mantli taskust ootamatult viiesajase. Seda on mul küll kahjuks ainult üks kord elus juhtunud. Ja mul ei olnud aimugi, et kultuuriministeeriumis võib ka vahel samamoodi juhtuda. Muidugi suurusjärgud on ka vastavalt erinevad.

    • kganna said,

      29. nov. 2010 kell 18:03

      Hmm, see Delfi artikkel on huvitav. 3,1 milli on sujuvalt muutunud 6 millix.

      Nädala pärast on ehk 9 milli, või 12, kui see eelarvepuudujääk paljuneb nigu jänesed?

  21. Andres Siitan said,

    29. nov. 2010 kell 22:31

    Tänane artikkel Päevalehes oli päris karm. Teravik oli suunatud küll ministeeriumi poole, kuid sõnum oli: kuidas sai aastatepikkune täielik korralagedus ERSO-s ministeeriumile teadmatuks jääda?

    Möödunud reedel ilmus ministeeriumist kaks ERSO-teemalist dokumenti: lõpuks avalikustati ERSO-t kontrollinud komisjoni memo ning Siim Suklese kiri ERSO loomenõukogule.
    Siim Suklese kiri tegi kogu asjaajamise ERSO-s pihuks ja põrmuks – ei toimu korrektset eelarvestamist, puudub dokumendiregister, puudulik dokumentatsioon, raamatupidamine ei vasta reeglitele, jne. Kiri viitab, et puudused on avastatud teenistusliku järelvalve töö käigus ja sellele järgneval perioodil. Huvitav fakt on see, et teenistusliku järelvalve komisjon ei olnud osutanud ühelegi puudusele, mida Siim Sukles oma kirjas nimetas. Järelikult pidid need puudused saama tuvastatud teenistuslikule järelvalvele järgneval perioodil. Kuna aga ühtki teist kontrolli ERSO-s ei käinud, siis tekib minul küsimus – millistele andmetele toetub Sukles oma süüdistustes?
    Päevaleht lähtus ilmselt eeldusest, et korralagedus ERSO-s on tõepoolest tuvastatud. Kelle poolt ja millal?

    Minu maine juhina sai täna tugevalt kahustatud, sest Päevaleht möönis minu juhtimisvigu ning tööga ajuti mittetoimetulemist. Lehte süüdistada ei saa, sest ta ju toetus Suklese kirjale.

    Nüüd lihtsalt pisike kokkuvõte – järelvalve komisjon ei olnud leidnud minu töös neid puudusi, mida leidis Sukles ning aastaid ERSO asjaajamist ja raamatupidamist kontrollinud audiitorfirmad jäävad ka kentsakasse seisu, sest nende arvates on ERSO töö olnud korrektne ja seadustele vastav.

    Aga keegi need puudused siiksi leidis! Või võttis Sukles oma süüdistused “õhust”?

  22. Rea Raus said,

    30. nov. 2010 kell 13:01

    see on huvitav küsimus, tõepoolest.
    Oskuslik ja kompetentne (heast usust või tahtest on siinkohal isegi vist kohatu ja mõttetu rääkida) juhtimine tähendab muuhulgas ka regulaarset tagasisidet. See tähendab, et juhid tunnevad huvi ja kontrollivad ka alluvate/allasutuste tööd regulaarselt, rutiinselt ja kõiki valdkondi haarates. Kui avastatakse, et mõnes töölõigus on puudused,siis tuvastatakse ka puuduste põhjused ja tehakse ettekirjutus, koos tähtaegadega, puuduste likvideerimiseks.Toetatakse samuti igakülgselt, nõustatakse jne.- probleemide likvideerimist. Kui vaja, koolitatakse.
    See, et 10 aastat (väidetavalt) midagi ei kontrollitud ja siis (väidetavalt) avastati tohutult hulgal puudusi….kes peab peeglisse vaatama? Kes kehtestab ka allasutustele tegevuseks ja halduseks reegleid ja kontrollib nende täitmist?
    Kui 10 aasta jooksul kõik toimis, muuhulgas ka aruandlus raamatupidamisele, tööplaanid, tööaruanded, kirjavahetused…siis on raske mõista, et kõik oli segamini. Ma nagu hästi ei usuks seda.
    Seda ma usun küll, et kõikide inimeste tööd, sõltumata positsioonist, saab parandada ja ühe inimese vaatenurk ja ettepanekud tegevuse korrigeerimiseks on üks, teisel teine.
    Selline allasutuste tegevusse sisuline süüvimine, huvitundmine kuidas töö kulgeb, kuidas saaks seda toetada, millised eeltingimusi on vaja luua, kuidas kõrvaldada takistusi töös ja millised oleksid ühtsed alused teatud juhtimis/dokumendihaldus/ finantsarvestuse osa- seda saab ja peab tegema ainuüksi ministeerium. ja selle osas on vastutav isik ju olemas, kantsler. kas pole nii?

  23. aidivallik said,

    30. nov. 2010 kell 14:32

    Täna on Päevaleht leidnud andmeid teistegi kultuuriministeeriumi haldusalas olevate asutuste “finantsdistsipliini rikkumiste” kohta: http://www.epl.ee/artikkel/588268 ja http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peale-erso-on-veel-hulk-kultuuriasutusi-rahahadas.d?id=35791359
    … kuid erinevalt ERSOst ei ole nende asutuste juhtide suhtes veel kultuuriministeeriumi usaldus kadunud, nagu Sukles ütleb!
    President kutsub üles enne valimisi mõtlema vastutusest: http://www.postimees.ee/?id=349301

  24. aidivallik said,

    30. nov. 2010 kell 15:27

    Ah jaa, et juttu on ka kantsler Siim Suklesest, siis tema teenistuslikust karjäärist kultuuriministeeriumi juures leidsin sellise kokkuvõtte: http://www.valitsus.ee/brf/?id=292485
    Huvitav, kas ta oma magistriõpingud on lõpule viinud või juhibki Eesti spordi- ja kultuurielu oma kolmeaastase baka otsast?

    Selles intervjuus näitab ta end väga konkreetse spordikantslerina: http://sport.delfi.ee/archive/siim-suklese-trump-on-soltumatus.d?id=1258033
    … aga aastal 2010 selgub, et… http://suusk.blogspot.com/2010/03/pullerits-kes-vastutab-eesti-spordi.html

    Millisel määral lasi kultuuriministeerium 2009.a kultuuriinvesteeringute eelarvet kärpida: http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=84222
    Uskumatu, eks. Kas mingis teises valdkonnas veel läks läbi kärpimine 160 miljonilt 20 miljonile?
    Ja 2008. aastast raamatukogude raamatuostmisrahade vähendamine 25 % võrra: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0324,21769?aj=1101
    ning kärped raamatukogude teisteltki ridadelt: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0324,22801?aj=1101 ja http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0324,23586?aj=1101 ja http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0324,23704?aj=1101

    Midagi meelelahutuslikku ka. Vana “Ärapanija” viskab nalja Siim Suklese auto kaheksa kõlari üle:

    Selleks pullitamiseks aluse andnud lehelugu ise on siin: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4266/uud_uudidx_426605

    Aga kas te teadsite, et ka Maleliidul oli suvel kultuuriministeeriumiga väga priske kana kitkuda? http://maleliidujuhatus.blogspot.com/
    Mis sellest edasi sai, kas keegi teab? Blogi igatahes nagu lõpebki selle augustikuise postitusega ära.

    Ja siis veel üks õige vana asi, mis ka ilma Siim Sukleseta ei läinud: http://www.epl.ee/?artikkel=254223
    Ainult ma tahaks nüüd 6 aastat hiljem tegelikult teada, kas need uue nõukogu poolt seatud eesmärgid on lõpuks ka saavutatud?

    Nii informatiivne, kui saab inimest guugeldada.

    • Maire said,

      30. nov. 2010 kell 19:21

      Siim Sukles ei ole vähemalt Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast küll magistrikraadi saanud, teda pole lõpetanute nimekirjas. Ja see kool, kus ta oma 3-aastase kõrghariduse sai, on vist tänaseks likvideeritud. Meil on siin Eestis olnud selliseid kõrgkoole, mis tegutsenud vaid 5 aastat, Veritas vist 1997-2002.

  25. Rea Raus said,

    30. nov. 2010 kell 16:02

    see maleliidu asi on ju täiesti…uskumatu? vale sõna ilmselt, ei ole uskumatu, täielik koopia mitmetest kultuurivaldkondades toimuvatest protsessidest.

  26. aidivallik said,

    30. nov. 2010 kell 16:35

    Maleliidust veel pisut uurimistööd:
    Augustis k.a. liidu juhti Hendrik Oldet püüti ametist maha võtta: http://sport.postimees.ee/?id=302821
    Märtsis: maleolümpia toomisest Eestisse ja Maleliidu “finantsdistsipliini rikkumistest”: http://uudised.err.ee/index.php?06197587

  27. aidivallik said,

    30. nov. 2010 kell 16:50

    Ike Volkov kultuurisümbolitest ja prioriteetidest: http://www.postimees.ee/?id=349964
    Ja hiljem õhtul “Vabariigi kodanikes” Artur Talvik kultuuris keskpärasuse kultiveerimisest: http://www.postimees.ee/?id=349964 ja põhjalikumalt http://www.postimees.ee/?id=350196

  28. aidivallik said,

    1. dets. 2010 kell 14:34

    Tänased uudised.
    Nüüd on ajakirjanduski avastanud kultuurikärped ja nende tagajärjed: http://www.postimees.ee/?id=350454
    Signe Kivi ütleb diplomaatiliselt, et tema astuks tagasi, kui kultuuriavalikkus teda ei usaldaks: http://www.postimees.ee/?id=350495
    Ja kuupäeva järgi isegi juba üleeilne lugu Jaak Alliku kriitikast kultuuriministeeriumi teatripoliitika ja teatrite rahastamise ohta: http://www.postimees.ee/?id=349247

  29. eva said,

    2. dets. 2010 kell 08:04

    Andres Siitani intervjuu Kärt Anveltile EPLis:
    http://www.epl.ee/artikkel/588433
    Tekitab sügavat masendust.

    • aidivallik said,

      2. dets. 2010 kell 13:43

      Tead, ma püsin kogu sellest kammajaast sügavas masenduses ja praktiliselt töövõimetuna juba teist nädalat, sest mida rohkem selles lampkastis urgitseda, seda hullemini haiseb. Vajaks hädasti tühjendamist, ausalt, aga sibid käivad ringi, respiraatorid peas, ning kinnitavad, et kõik on õigesti ja hästi.

      • Maire said,

        2. dets. 2010 kell 19:22

        Huvitav, mis sellest kõigest siis ikkagi saab? Kas lastaksegi asi ära vaibuda ja tehakse nägu, et mingit ebaõiglast kohtlemist pole olnud?

      • aidivallik said,

        2. dets. 2010 kell 20:38

        Et mis saab?
        Valitsuserakondadel on kindlasti soov lasta sellel võimalikult ruttu ja vaikselt vaibuda. Eks see möll arvatavasti takistab neid ka valimispropaganda ettevalmistamisel ja läbiviimisel, suur oht on muutuda iseenda karikatuuriks.
        Aga selleks, et jõuda korraliku edasiviiva kultuuripoliitika väljatöötamiseni ja adekvaatsete moraalsete meetoditeni selle läbiviimisel, on praeguse teema õhuspüsimine kasulik. Tõsi on, et kahekümne aasta jooksul ei ole meie riigil selgelt kavandatud visiooni, mis suunas ja kuidas peaks juhtima kultuurielu, mis on prioriteedid, mis mitte; kui palju ja mida panustada ühe või teise valdkonna arendamisse; mis üldse on eesti kultuuri mõte. Siiamaani on kultuurivisioon riigimeeste puhul avaldunud ainult innustavates tähtpäevakõnedes, aga juhtimise osas on töö olnud täiesti juhuslik. Ja Laine Jänes on minu arvamust mööda osutunud veel eriti käpardlikuks, kasutades jõuvõtteid, kohasokutamisi, pädevate, kuid ebamugavate isikute kõrvaldamisi, intriige ja sõbrannatsemist. Reformide kohta ka peab ütlema, et ilma selge lõppvisioonita pole mõtet neid teha, lähevad untsu – ei suudeta ju asjatundjatele selgitada nende otstarbekust, sest otstarbekus selgub ainult eesmärgi valguses.
        Laine Jänese tagasiastumine või tagandamine oleks väga oluline märgiline samm; oleks lootus, et midagi muutub, et kultuuripoliitikat hakatakse edaspidi süvenenumalt kavandama, eesmärgistama, prioriteete seadma, seda väärtustama. Selles mõttes ma ootan seda sammu, kuigi valitsusliidu seniste väljaütlemiste valguses on juba üsna selge, et seda ei astuta. Ja mul on päris kurb selle pärast, sest see tähendab, et eesti kultuuri ja selle tegemist ei peeta oluliseks, ei võeta tõsiselt. Ja kas järgminegi valitsus võtma hakkab, on kahtlane, sest suure tõenäosusega on seal needsamad inimesed. Tõsi, võib-olla muutunud vahekordades, aga seal on needsamad inimesed, kes praegust teemat kergelt võttes ignoreerivad kultuuri põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi meie omariikluse alussambaks olemise juures.

  30. Sekeldaja said,

    2. dets. 2010 kell 10:22

    tänases Eesti Ekspressis on Neeme Järvi intervjuu Aigi Vahingule.
    Ostke ja lugege.
    PS!
    Ma väga loodan, et see tekst ei jääks üksnes paberlehele ja lõigukesee online-s.

  31. aidivallik said,

    2. dets. 2010 kell 12:56

    Lugu Vanemuise teatri eelarvekärbetest: http://www.epl.ee/artikkel/588401
    See on üks täitsa ropp lugu, ma ütlen, kuhu kultuurirahade kärpimisega süüdimatult jõutud on. Kultuuriread olid esimesed, kust masu alates kohe kokku tõmbama hakati. Isegi ehitajad polnud veel töötuks jäänud ja riigieelarvelised asutused mingitest kärbetest veel midagi kuulnud, kui 2008.a suvel raamatukogudelt priske protsent ära tõmmati. Ja kui edaspidi kärpelained enam-vähem kõigisse valdkondadesse jõudsid, siis muidugi kärbiti kultuuriridu kah veel kord. Ja veel kord. Ja veel. Sellest me üldse ei räägigi, et kultuur on nagunii üks vähema riigieelarveprotsendiga valdkondi, on kogu aeg olnud. Ja sellest, et masuajal sissetulekute vähenedes loobuvad inimesed esmalt just sellest, mida leiva peale ei sünni panna: teatripiletitest, raamatute ostmisest, kontserdikülastustest. Tähendab, vähenesid päris oluliselt ka kultuuriasutuste omatulud.
    Ja tulemuseks ongi Jänese pandud pomm Eesti kultuurile.

  32. aidivallik said,

    2. dets. 2010 kell 13:08

    Palun väga. Priske Positiivne Pomm: Kultuuriministril on rõõm tervitada Ilon Wiklandit taas Eestis!
    http://www.neljas.ee/est/tartu/?news=1001973&comments=1&object=1001973&comments_page=1&category=14

    … ja kell 12.00 oli Ilon Wiklandil autogrammitund Tartu Taskus Rahva Raamatus.

    Ma usun, et seda nad küpsetasidki. Veel oktoobrikuus toonitas kultuuriministeerium ju mitmel korral, kuidas Rea Rausi süü läbi on suhted Ilon Wiklandi ja Eesti riigi vahel täielikult katkenud. See on dokumenteeritud kantsler Anton Pärna ütlustena Rea töövaidluskomisjoni istungi protokollis päris mitmes kohas, ise nägin.

    Hiljem, Tartu Postimees: http://www.tartupostimees.ee/?id=351300

  33. Rea Raus said,

    2. dets. 2010 kell 13:13

    on kuulda, et Ilon Wikland tuleb ka Haapsallu homme, mis on suurepärane ja hea uudis.

  34. Rea Raus said,

    2. dets. 2010 kell 13:16

    Lisan veel täpsustuseks Aidile, et kultuuriminister on pidevalt toonitanud, et ministeeriumil on katkematud ja koostöised suhted Ilon Wiklandiga olnud kogu aeg. Niiet mine võta kinni, mis see tõde on.

    • aidivallik said,

      2. dets. 2010 kell 21:33

      Ma pean priske positiivse pommi kohapealt vist ümber mõtlema. Et see saaks see olla, afišeeritakse Wiklandi tulekut kahtlaselt vähe. Kui veel see info ka tõsi on, et intervjuust Lääne Elule olla Wikland keeldunud. Kas nähtavasti siis ka teistele ajalehtedele? Muidu tema tulekute puhul ikka on ju jälle ja jälle intervjueeritud.
      Eks ta on jah kahe otsaga asi, see Iloni tagasitulekust hõiskamine, sest siis kohe tekiks ju küsimus, kas valetas Anton Pärn suhete katkemise kohapealt või Jänes koostöösuhete usaldusliku ja katkematu jätkumise kohapealt, mõlemad kõnelesid kultuuriministeeriumi esindajatena ja mõlema jutt on dokumentides kirjas.
      Aga see on hea, et Wiklandil jälle Iloni Imedemaaga kontakt on.

  35. ege said,

    2. dets. 2010 kell 14:13

    http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15845 sellise põneva uudise leidsin. vaat mismoodi siis eesti riigis ajakirjandus töötab

    Tartus avati ju mitte wiklandi tööde vaid tammerite koopiate näitus…

    • aidivallik said,

      2. dets. 2010 kell 14:39

      Kesknädal parteilehena ei ole eriti usaldusväärne väljaanne, ma ei võtaks selle lehe infot väga tõsiselt. Ka on Postimees ju juba selle teooria ümber lükanud, tuues välja koondamise põhjustena hoopis teised asjaolud. Muidugi täpselt ju keegi väljaspoolt ei tea neid asju.
      Aga info Tartu näituse kohta on täitsa kummaline. Kas see on siis Tammerraamatu korraldatud ja reprode näitusmüük?

      • ege said,

        2. dets. 2010 kell 21:09

        jap. Vaatasin igaks juhuks veel pildid üle. Tjorveni originaal seisab juba oma kolm aastat Imedemaa galerii seinal – koopiad mis koopiad 🙂

  36. aidivallik said,

    2. dets. 2010 kell 20:47

    Laine Jänes kutsub jätkuvalt üles töörahule ja ütleb, et on kultuuri heaks teinud kõik endast oleneva: http://www.postimees.ee/?id=351274

  37. aidivallik said,

    3. dets. 2010 kell 14:34

    Ja ikka korrutatakse seda 1,5 miljoni eraldamist ERSOle: http://www.postimees.ee/?id=351657 ja http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erso-saab-tana-poolteist-miljonit-krooni.d?id=35978799
    Tarkuseterakesi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laine-janes-last-tuleb-harjutada-heategevusega-nagu-kassi-piimaga.d?id=35988731
    Ilon Wikland saab Haapsalus kätte oma aukodanikuregaalid: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/kohalikud/haapsalu-linn-annab-wiklandile-ule-korge-tunnustuse.d?id=35985225
    Ja selles kontekstis huvitab mind järjest enam, miks keeldutakse intervjuust Lääne Elule? See oleks ju normaalne, eriti sellise sündmuse puhul?
    Sirbis aga on intervjuu ERSO kontsertmeistri Mati Lukiga: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11666:tore-et-erso-on-professionaalse-orkestrina-eesti-muusikaelu-nii-kaua-rikastanud-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3324

  38. Maire said,

    3. dets. 2010 kell 21:26

    Ilon Wikland ja Laine Jänes täna kahekesi nagu kaks suurt sõbrannat Haapsalu linnavalitsuses, jänesemütsid peas ja puha. Ühelt poolt on ju Eestile hea kui Ilon sedaviisi nalja tehes kohale ilmub, aga teiselt poolt kuidagi vastikult silmakirjalik on selline käik ministri poolt. PR töötab vist täistuuridel ja selles suhtes müts maha. Jõudsin täna järeldusele, et ka nii on võimalik – likvideerida kõik need inimesed, kes endale ei sobi ja siis ikkagi suuta saavutada olukord, et maailmanimega kunstnik on ministri poolel ja eestimaa sõber. Öeldagu mis tahes, mulle meenutab selline asjade käik aina enam NLKP kavalaid keerdkäike. Aru ma ei saa 😦

  39. Rea Raus said,

    3. dets. 2010 kell 21:40

    ma ei vaadanudki seda AK-d, mis seal siis räägiti ka?

  40. aidivallik said,

    6. dets. 2010 kell 00:07

    Niisiis, see “Aktuaalne kaamera”, milles Jänes veel kord kinnitab (saate II pooles), et on kogu aeg olnud Wiklandiga erakordselt heades suhetes: http://uudised.err.ee/?0&popup=video&id=37852

    NO99 kollektiivseid seisukohti kajastav intervjuu meie riigi viimaste aastate kultuuripoliitika vildakusest:
    http://www.postimees.ee/?id=352421

  41. juhan said,

    6. dets. 2010 kell 14:41

    Ei suuda seda AK lugu kommenteerimata jätta.Järgmine etteaste siis
    paarilt Jänes-Järvi?Võigas värk.

  42. aidivallik said,

    6. dets. 2010 kell 19:08

    Näe, nüüd leidsivad ERSOle veel 5 miljonit: http://www.epl.ee/artikkel/588674 ja http://www.postimees.ee/?id=352787
    Minu arust illustreerib see juba taolist suhtumist, et tegin mis tegin, aga ma maksan kõik kinni. Niisugune kompensatoorne taust nagu kumab küll kõvasti läbi.
    Kui Siitanit ei oleks vallandatud, kui ta oleks saanud lihtsalt mingi distsiplinaarkaristuse ja riik oleks peale seda ERSOle rahaliselt appi tulnud, siis ma üldse ei iriseks. Sest see oleks olnud toetav ja abistav käitumine.
    Praegu toimuv on aga signaal sellest, et kultuuripoliitika toetab nii suhtumises, asjaajamises kui rahas ainult siis, kui juht on isiksusena ministeeriumile meelepärane. Päh!
    Aga Andres Siitan kommenteerib seda väga ilusasti: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/andres-siitan-mul-on-hea-meel-et-erso-raha-juurde-saab.d?id=36115269

  43. aidivallik said,

    6. dets. 2010 kell 19:29

    Kui Laine Jänes integratsioonist rääkides leiab, et ega vägisi inimestele mingeid programme peale panna ei saa, kas see näitab, et ta on lõpuks kogu sellest juramisest midagi õppinud ka? Või kultuurile see ei laiene?
    http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=405571

  44. Mari said,

    6. dets. 2010 kell 20:16

    Olen saagat algusest peale kasvava nördimusega jälginud ja mul on tõtt öelda hirm. Kultuuriinimesed on avaldanud oma arvamust ja selget vastuseisu kultuuriministrile (väga täpselt kirjeldab olukorda ka tänane intervjuu NO-teatri tegijatega Postimehes), parandamatu kahju on sündinud Eesti muusikaelule, ent selle eest vastutav isik on endiselt oma ametipostil, naeratab ja räägib siira, optimistliku häälega ilusat juttu ja nõuab töörahu. Nagu poleks mitte midagi vahepeal juhtunud.
    Ei mingit avalikku kahetsust või vastutuse võtmist. Selle asemel töötavad PR-masinad täie auruga.
    See viitab nartsissistlikule isiksusehäirele. Sinna kanti liigitub ka Siitani vallandamine, mida võib lugeda kiusamisjuhtumiks – loe nt soome autori Brita Jokineni raamatut “Kiusaja meie seas”.
    Kurbloolisus on selles, et avalikkus ei suuda uskuda, et sellised asjad on võimalikud ja lähtutakse arusaamast “küllap mõlemal on ikka oma panus” jne. Selline mõistapüüdev hoiak on enamasti omal kohal, ent juhtudel, kui tegemist on kiusamisega, on see kohatu ja jätab ohvri abita ning kiusaja võimupositsioonile otsima uusi ohvreid.
    Siinkohal on küsimus ka PR-masinate eetilisuses. Kas igasugust käitumist on võimalik osavate avalikkussuhete-spetsialistide kaasabil siluda? Ja kas me jääme käituma nagu lambad, uskudes ilusat telepilti? Palju huvitavaid küsimusi.
    Vastutav on ka peaminister, kes teemasse ilmselt süüvimata käitus kriisi ilmnedes iseloomulikult lahmivalt ja jäigalt, asudes “omade kaitsele”. Kas reformierakonna kindlaksjäämise taktika töötab ka seekord? Elu on näidanud, et uued skandaalikesed tulevad peale ja vanad unustatakse…

  45. Maire said,

    6. dets. 2010 kell 22:23

    Ma olen opositsioonierakondades pettunud. Umbusaldusavaldus oli juba käega katsuda ja siis äkki täielik vaikus. Ega neid telgitaguseid kõiki ju ei tea, aga tundub, justkui igaüks püüaks praegu oma nahka hoida. Kõige hullem on see, et valimistel pole ju rahval ka väga palju valikuid – keskerakonda eestlane ei vali, väikesed erakonnad tunduvad paljudele ehk liiga marginaalsed või võimetud midagi ära tegema ja mis jääb järele? Reformierakond! Mul poleks nende vastu midagi kui nad suudaksid olla sellistel hetkedel nagu praegu veidigi enesekriitilised ja õiglased. Kuidas ometi on võimalik, et Ansip ja Jänes ei saa aru, millist kahju kõik need kultuuriintsidendid Eesti rahvale teevad? Kultuur ei ole ju vaid simpel laul ja tants, kultuur on rahva iseteadvuse alustala. Kuidas on võimalik, et nad ei saa aru, millist kahju nad Eestimaale teevad? Piisaks ju vaid ühest väikesest otsusest – Jänese tagasiastumisest! Muud ei olekski esialgu vaja ja rahvas saaks uuesti hakata uskuma ka reformierakonda. Aga mis meile nüüd on jäänud? Mitte midagi! Häbi maailma ees, kurbus kõrgkultuuri hääbumise pärast ja palju-palju õnnetuid inimesi 😦 Ja hirm, et eestlased on rahvusena maamunalt kadumas. Ega laste sünnitamine üksi eestlast ei päästa, sellel rahval peab allesjäämiseks säilima ka kvaliteet…

  46. Rea Raus said,

    7. dets. 2010 kell 08:56

    Maire….tuleb lihtsalt leida ja valida need uued otsustajad, kes sellest, mida sa räägid, hoolivad. Totaalne hoolimatus ongi minu arvates kõige halvem. Ühe kliki absoluutse eneseupitamise ning ainult oma arvamuse õigeks pidamine. Intelligentsed inimesed tavaliselt uurivad tükk aega teiste arvamusi enne kui otsuseid langetavad. Sest nad tahavad teha õigeid otsuseid mitte iseendale vaid ka teistele. Vahel tuleb teha, tõsi ka nn. ebapopulaarseid otsuseid aga head juhti halvast eristabki see otsuste tegemise viis ja see kuidas otsuste halbu tagajärgi osatakse minimiseerida. Tegelikult on võimalik heal juhil põhimõtteliselt mida tahes ellu viia- see on suur kunst, “maha müüa” spetsialistidele, töötajatele, avalikkusele üks idee või mõte selliselt, et kõik usuvadki, et see on kõigile parim otsus.
    Niipea, kui tegusid saadab selline lapsik- minu klotsid, ise ehitan-still, järgneb sellele vastujõud. See on loomulik, teaduslikult kirjeldatud protsess…
    Pidades silmas, et praegu on sisuliselt jõulud ja kaks kuud valimisteni siis aega (jaan-veebr)- olen küll selle poolt väga, et kultuuriminister seni püsiks oma kohal.

  47. juhan said,

    7. dets. 2010 kell 11:40

    Ilon Wiklandi teemal.Tänases Postimehes väide Haapsalust tulnud meili ja
    autoriõiguste ülevõtmise kohta.Olen küll väga hoolega jälginud Rea Rausi
    vallandamisega seonduvat ,kuid kõiki nüansse ei mäleta.Rea,võib-olla võimalik
    võimalik just selle episoodi kohta lühike kommentaar.

    • aidivallik said,

      7. dets. 2010 kell 11:54

      Kus? Otsin seda artiklit ja ei leia üles. Saad ehk lingi panna?

      • juhan said,

        7. dets. 2010 kell 12:23

        Postimehe paberväljaandel,intervjuu Ilon Wiklandiga.

  48. aidivallik said,

    7. dets. 2010 kell 11:47

    Rea, ma nõustuks su viimaste väidetega, kui Refi reiting neis skandaalides näitaks mingeidki kukkumise märke. Aga ei näita. Suure tõenäosusega moodustab Reform ka järgmise valitsuse, sh paneb kohale ka kultuuriministri ja Refi kantslerid jäävad omadele kohtadele.
    Valimiste ajaks on Jänese pahandused nii meedial kui avalikkusel meelest läinud, kui muidugi sealt mingeid uusi sigadusi välja ei imbu, aga küllap sealtpoolt hoitakse ka nüüd valimisteni madalat profiili. Ja kui märtsis Ref. võidabki, ja kui neil parajasti kedagi teist Jänese asemele panna ei ole, siis pannaksegi ta äkki tagasi ja kultuurivallas jätkub kõik veelgi lootusetumalt.
    Teine asi on, et keda sa märtsis nii väga validki. Ref ja Kesk on minu jaoks alates 90-ndate lõpust olnud välistatud variandid, ja on edasi. IRL on praeguses valitsuses olnud osaline mitme rumalate ja kahjulike sätetega seaduse käikulaskmises (töölepinguseadus, perekonnaseadus, allikakaitseseadus) ja nüüd neis kultuuriministri skandaalides näidanud end täiesti munadeta olevat. Sotsid on olnud viimases otsas selgroolised ja asjalikud, aga neil on see pagana astmelise tulumaksu kava, mille otstarbekusest mina pole veel aru saama hakanud. Ja pealegi ka nemad hääletasid töölepinguseaduse poolt. Väikeerakondi või veelgi enam, üksikkandidaate valides läheb hääl suure tõenäosusega lihtsalt raisku, sest riigikokku saamiseks peavad nad hääli saama ikka tohutul hulgal. Ja pealegi, mida asjalikku on sel üksikkandidaadil riigikogus ära teha oma üheainsa häälega, mis tal on?
    Raske ülesanne seekord see hääle andmine, eks? Valimata ju ka ei jäta, see pole üldse mõeldav.

  49. aidivallik said,

    7. dets. 2010 kell 12:05

    Jah, aga see on nüüd küll päris üllatuslik uudis. Siitan astus IRL-i ja kandideerib riigikokku! Ma kukun kohe pikali. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/andres-siitan-kandideerib-irli-nimekirjas-riigikokku.d?id=36165023 ja http://www.tartupostimees.ee/?id=353325
    See nagu näitaks, et IRL-l on mingi plaan. Midagi nad küpsetavad.

    • Maire said,

      7. dets. 2010 kell 19:26

      Minu arvates oli see Siitanist väga õige tegu, et IRL-i astus ja et samas piirkonnas kandideerib, kus Jänes. Jumalast lahe käik, hakkan põnevusega asjade käiku jälgima ja kahju, et ise Tartus ei saa hääletada 🙂

  50. aidivallik said,

    7. dets. 2010 kell 15:56

    Vardo Rumessen võitis kohtuvaidluse kultuuriministeeriumiga: http://www.postimees.ee/?id=353476
    Vanemad meediakajastused selle kohtuprotsessi kohta on siin: http://www.postimees.ee/?id=256101 ja http://www.postimees.ee/?id=31200 ja http://www.postimees.ee/?id=183115
    Ja ei ole üllatus, et kirjastus oli Sirje Endre SE&JS.

  51. aidivallik said,

    7. dets. 2010 kell 15:59

    ERSO raamatupidaja esitas lahkumisavalduse: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/skandaalidest-rasitud-erso-raamatupidaja-esitas-lahkumisavalduse.d?id=36188689&l=fplead
    Hiljem: riigikontroll asub nii ERSO kui Eesti Kontserdi rahaasju uurima: http://www.postimees.ee/?id=353538

    • Maire said,

      7. dets. 2010 kell 19:23

      Raamatupidaja on see inimene, kes tegelikult peab kõige varem märkama ja häält tegema kui eelarvet nappima hakkab. Juhid teevad sageli selle vea, et usaldavad liialt ja avastavad liiga hilja, et raha hakkab otsa saama. Samas on paljud raamatupidajad sellised, et nokitsevad oma tööd teha ja tegelikku vastutust ei taju, teevad lihtsalt kõike mida juht ütleb. Ma muidugi ei tea, kuidas neil ERSO´s asjad seatud olid, aga sellist varianti, kus raamatupidaja ütleb,et tegin mida juht käskis ja juht ütleb, et tal polnud piisavat informatsiooni – seda on väga palju. Kõik sõltub konkreetsetest inimestest, väga palju ka raamatupidaja söakusest ja julgusest sekkuda kohe kui näeb, et asjad hakkavad kiiva kiskuma.

  52. aidivallik said,

    7. dets. 2010 kell 18:21

    Muide, intervjuu Wiklandiga on nüüd netis: http://www.postimees.ee/?id=353506
    Aga seda autoriõiguste “ülevõtmise” asja on Rea juba sada korda seletanud? See oli ju kultuuriministeeriumis endas kokku pandud tekst, mille Iloni Imedemaa inglise keelde tõlkis ja Wiklandi advokaadile saatis? Või?

    • Maire said,

      7. dets. 2010 kell 19:18

      Mind ka huvitaks see väga, et kes siis ikkagi autoriõiguste ülevõtmist puudutava kirja tegi ja kes selle mõttega üldse välja tuli? Kogu Wiklandi-tülis on see ju kõige olulisem fakt. Ehk Rea räägiks uuesti?

  53. Rea Raus said,

    7. dets. 2010 kell 20:48

    Vastuseks Juhanile ja Mairele.Katsun lühidalt.
    Asi oli nii- Ilon Wiklandiga oli meil jutt (saime ju väga hästi ja usalduslikult läbi), et IW soov oleks, et tema tööde näituseid organiseeriks Läänemaa Muuseum (koolidesse ja muljale). Arutasime, et selles osas peaks siis lepingu tegema, et IW annab näituste korraldamise õiguse muuseumile.Samuti oli meil temaga mitu korda juttu ja õnneks ka kirjavahetus (kohtule esitatud materjalides) tõendamas seda- et lisaks võiks sellise lepinguga ka paika panna, milliseid pilte võiksime kasutada oma reklaammaterjalides (plakatid vms.), et iga kord poleks vaja üle küsida, kas näiteks Sammeli või Bullerby laste võib ühe või teise ürituse plakatil või flaieril olla.
    Ilon ise palus (ja ka õnneks kirjalikult), et otsiksin sellise lepingu tegemiseks juriidilist abi, sest see oli ju seotud sellega, millised õigused tema meile annab-mida tohime teha ja mida mitte.Autoriõiguste äravõtmisest pole kunagi juttu olnud ammugi pole seda keegi mõelnud.
    Ütlesin, et võtan selles osas ühendust kultuuriministeeriumiga, kuhu helistasingi ja vastava spetsialistiga oli meil sellekohane telefonivestlus. Ta ütles, et mõtleb ja paneb kirja esmased küsimused, mida võiks arutleda, enne kui lepingu sõlmiseks läheb. Ütlesin talle, nagu olin enne lubanud Ilonile, et ma ei tee muud kui tõlgin need küsimused ära inglise keelde, tema advokaadi jaoks (ehk siis ei kustuta midagi ära või ei täienda). ja saadan siis talle ja advokaadile- et kuidas edasi minna.
    Ja täpselt nii tegingi.

    Mina näen, et arusaamatus võis tekkida sellest, et kultmini ametnik oli ka kirjutanud selliseid küsimusi, mis puudutasid Iloni autoriõigusi- kas need kuuluvad talle või tema firmale, kas ta soovib neid muuseumile loovutada või mitte jne. Ma sain aru, et näituste tegemise õiguse andmine puudutab ka autoriõigusi ja selline leping on ju seotud autoriõiguste teemaga.
    Rõhutan ka seda, et minupoolne kirja advokaadile saatmise mõte oligi see, et Iloni advokaat on inimene, kes kõige paremini oskab tema õiguste eest seista, ma olin samuti korduvalt öelnud, et ma ei tea midagi selleteemaliste lepingute koostamisest ja ei sekku muul viisil kui ainult tõlgin. Et advokaadid ja spetsialistid saaksid vaadata, millega tuleb arvestada ja kuidas lepingut koostama hakata.

    Ilon vastas mulle sellele kirjale, mille olin saatnud talle nende tõlgitud küsimustega. Ta kirjutas, et sai need kätte ja vaatas ja et ta saab kohe juba öelda, et kõik õigused kuuluvad temale. Aga et edasi räägime kui kokku saame. See tema vastus oli täiesti rahulik. ja sain aru, et selge, siis teame edasi minna ja hakkame temaga täpsemalt arutama.

    Ja mõne aja (kevadel oli see) pärast saimegi kokku Tallinnas. Ilon oli just veetnud kaks päeva Tammeritega, käinud Tartus Mänguasjamuuseumis ja mujal. Ja siis oli kuidagi tunda sellist kummalist jahedat suhtumist tema poolt, mida kunagi varem ei olnud- ja ta oli ülikriitiline selle kultuuriministeeriumi ametniku koostatud küsimuste üle. Ma püüdsin selgitada, et kindlasti on tegemist lihtsalt professionaalse ametnikuga, kes soovib väga täpselt aru saada Iloni soovidest, et sellest siis võib olla need küsimused. Ma tõepoolest ei osanud siis midagi kahtlast näha sellistes arengutes.
    Kindlasti oli mõnes osas ehk möödarääkimisi (kas meil mitte igapäev väiksemaid ja suuremaid möödarääkimisi teistest inimestest ei ole?), aga me olime ennegi Iloniga erinevaid probleeme arutanud, kuidas midagi teha- nii või naa, ja alati olid need konstruktiivsed arutelud, mõtlesime koos, selgitasime vastastikku mida mõtleme-arvame, ja mina ja muuseum alati arvestasime kõigega mida Ilon soovis.
    ja siis äkki…. tuli selline kriitika ka asjade kohta, mis talle enne olid meeldinud.
    Seda oli väga selgelt tunnetada, et keegi on talle lihtsal ja labasel moel väga palju halba rääkinud muuseumist ja minust..ja ma ei saanud midagi teha.

    Mis tänasesse Postimehe artiklisse puutub, siis need teemad, millest ta räägib on ju kõik arutelu teemad. Pühapäevane lahtiolek näiteks. Muuseum on iga päev lahti suvehooajal. Ka varem (2008 ja enne) oli muuseum talvel pühapäeviti lahti, aga see oli statistika, millele toetusime kui otsustasime pühapäeviti olla talvel kinni, ja selle asemel näiteks teisipäeval lahti. Pühapäeviti lihtsalt ei käi praktiliselt üldse inimesi talvel, ilmselt pole pühapäevane muuseumikülastus Eestis selline traditsioon kui Rootsis, samuti vahetuvad turistidegrupid spades ja hotellides, niiet pühapäeviti oli tõepoolest muuseum tühi. Selle eest aga oli just teisipäeviti väga palju tahtjaid muuseumi tulla- kooli- ja lasteaiagrupid. Niiet see otsus sai muuseumirahvaga mitut pidi arutatud ja niipidi otsustatud. Selleks, et ka pühapäeval lahti hoida talvel, lisaks, selleks on tööjõudu juurde vaja- teatavasti langesid aga kultuuriasutustele suured kärped.

    Loomulikult- kui Ilon Wikland nõuab, et peab olema lahti pühapäeval, eks siis tuleb nii ilmselt teha. Aga see on ju samuti arutelu või kokkuleppe küsimus- mitte ilma rääkimata inimest vallandada sellepärast.
    Seda enam, et me juba sellel suvel nägime ajalehe kaudu, et see teema on Ilonile oluline ja arutasime, et peame mõtlema mingi variandi, kuidas ka pühapäeviti talvel lahti olla….see arutelu muuseumiinimestega jäi minust pooleli, kui mind vallandati ja Iloniga ei jõudnud me seda arutada, sest ta oli pahane ja ei suhelnud suvel enam..

    • juhan said,

      8. dets. 2010 kell 09:41

      Tänud.Loodan siis,et vanasõna kohtuveskite aeglasest,kuid õiglasest
      jahvatamisest vastab tõele.Loogiline järeldus nendest faktidest ju
      selline,et usaldus kadus just Ministeeriumi targal juhtimisel.Huvitav,
      palju minu(jt. maksumaksjate) raha võib õigluse jaluleseadmiseks
      kuluda?Tahaks loota,et palju.Enamus sellest läheb küll advokaatidele.

  54. Rea Raus said,

    7. dets. 2010 kell 20:48

    normaalne- see oli siis lühidalt 😉

  55. Maire said,

    7. dets. 2010 kell 21:58

    Aitäh Rea! Jube nõme lugu ikka, täiesti süütut inimest süüdistatakse eiteamilles. Tegelikult ka Ilon ei käitu siin õigesti, mina isegi ei peaks teda ohvriks üldse. Tegemist küll eaka inimesega aga Rootsi ühiskonna toimimistega harjunud inimesena ta tundub Eesti suhtes veidi silmaklappidega olevat. Ta ei saa arvatavasti üldse aru, kes siin keegi on ja mida keegi teinud, läks lihtsalt emotsiooniga kaasa. Arukas inimene kuulab ära kõik osapooled ja teeb omad otsused – kui ta seda ei tee ja usub mingeid klatshijutte, siis on mul väga kahju, et nii suures inimeses sellist väiklust pean nägema 😦

    • Rea Raus said,

      7. dets. 2010 kell 23:02

      kurb see, et tegelikult on ju iga päev ja iga töö juures sellised lahendamist vajavad küsimusi, mida tuleb arutada. Mis siis kui iga arutelu algab kellegi poolt mittemillestki tüli üleskeeramisega? Ei olegi tegelikult võimalik efektiivselt töötada ja asjade sisule keskenduda.
      Nagu oleks ju igal pool mujal normaalne, et kui tekibki mingisugune arusaamatus, siis uuritakse põhjuseid KAS inimene üldse süüdi on, leitakse kompromisse, kui vaja selgitatakse ka neile, kes süüdistavad, milles asi. Sest ka süüdistaja ei pruugi ju teada kõiki asjaolusid ja fakte.
      Kahjuks aga selles ametkonnas lahendatakse asju ainult ühe reegli järgi- vallandada,elimineerida igaüks, kes mingil ajaperioodil, mingis küsimuses on iseseisva mõtlemise oskust demonstreerinud ja julgenud vastu öelda. Töötulemused ei oma absoluutselt mingisugust tähtsust sellise stiili harrastamisel.
      ja samas tolereeritakse, enamgi veel, kiidetakse ja upitatakse inimesi, kes tegelikkuses valdkonnas kuulsad oma skeemitamiste ja samasuguste intriigide poolest. Ning loomulikult- absoluutse kuulekusega.
      Mis siis kui enam kui ühes valdkonnas selline tegutsemine praktikaks saab? Mida teeb see tegelikule tööle, tegelikele tulemustele…

      Mida aga see pikemas perspektiivis teeb eesti rahvale ja riigile…seda suudab vist igaüks ise oma ettekujutusvõimet rakendades näha.

  56. aidivallik said,

    7. dets. 2010 kell 23:50

    Ikka jälle kinnitab Jänes, et 5 miljonit ja 5 miljonit… äkki mõni ei saanud veel aru? Lingin siis tänasegi kinnituse: http://www.postimees.ee/?id=353690

  57. Rea Raus said,

    8. dets. 2010 kell 10:45

    Panen siia ettepoole ka oma postituse, mis kultuuriinimeste pöördumise alla ka panin.

    jah, kõige valem ja halvem asi, mis tänases ühiskonnas reformierakonna tegutsemise tulemusena on juhtunud- ongi rahva lõhestamine (kas see on nende taotluslik poliitika?), ja hirmu ning vägivallakartuse külvamine inimeste hulka.
    ja on mõistetav, et inimesed kardavad, kui ümberringi toimetavad arusaamatute,mõistusevastaste ning repressiivsete tegutsemiste kandjad.

    Ilmselt tuleks asutada uus ühiskondlik liikumine “anna tööd ja moraalset tuge reformierakonna jälitusmaania ohvritele” Sinna võiks kuuluda siis teistest erakondadest mõtlevaid ja mõjukaid inimesi, parteituid südametunnistuse ja empaatiavõimega eestlasi- kes pakuks uusi rakendusvõimalusi vallandatud spetsialistidele (sest tundub et ned vallandatuid mingil kummalisel kombel seovad head töötulemused ja oma alluvate lugupidamine, ka tagantjärgi) ning samuti oleks moraalseks toeks, sellise võimu jõhkrutsemise vastu.
    kas asutaks selline Mõtte-, Vaimu- ja Töökoja?

  58. Kristina said,

    8. dets. 2010 kell 17:30

    Tänane Eesti Päevaleht: http://www.epl.ee/artikkel/588760
    Õhtulehes järjekordne “finantsdistsipliini” lugu http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=405737 – kuigi üldjoontes on asi sama, ei kiirustata mitte ühegi teise asutuse juhti päevapealt kohalt minema. Karjuv ebaõiglus!

  59. aidivallik said,

    9. dets. 2010 kell 11:41

    Näen rõõmuga, et IRL on asunud kultuuripoliitikat oma uueks prioriteediks seadma: http://www.postimees.ee/?id=354353
    … ja sellest artiklis saan ma nüüd aru, et see korduvalt maha hõigatud 5 miljonit lisaraha ERSOle on hoopis lisandus järgmise aasta eelarvele? http://www.postimees.ee/?id=354422

  60. Kristina said,

    15. dets. 2010 kell 18:46

    Lugu pole veel läbi:
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/siitan-poordus-vallandamise-osas-toovaidluskomisjoni.d?id=36641461
    http://uudised.err.ee/index.php?06220923
    http://www.postimees.ee/?id=357659
    Tahaks väga uskuda töövaidluskomisjoni erapooletusse, kuid nagu kahjuks Rea Rausi puhul nägime, ei pruugi sel asutusel olla julgust riigivõimu vastu astuda.

    • aidivallik said,

      15. dets. 2010 kell 20:32

      Jah, vaata – töövaidluskomisjonil ei ole kohustust tõenditega tutvuda ega neid arvestada. Ta võib seda teha, aga ei pruugi. Rea asja puhul ju ei peetud tõenditega tutvumist vajalikuks.

  61. Maire said,

    21. dets. 2010 kell 12:36

    Kõik siin elus tuleb kord ringiga tagasi, ka Jänese-Suklese taolistele pahalastele:
    http://www.postimees.ee/?id=360587


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: