Tere, 2011!

Kirjutan sulle esimest korda. Sa leiad selle kirja, kui tuled. Uhke oleks muidugi kirjutada kohe su olemasolu esimestel minutitel, aga siis ma ilmselt olen ametis su tuleku vaatlemisega oma kodu rõdult, klaaside kokkulöömisega ja armsate inimeste kallistamisega. Nii teengi seda praegu.
Ma loodan, et sa lased mul natuke vähem töötada ja natuke rohkem raha teenida kui 2010 – sest ausalt, mul on tunne, et olen end praktiliselt ribadeks tõmmanud, aga tasuks on peamiselt laste naeratused ja särasilmad, lapsevanemate kiidusõnad ja tunne, et olen jälle kuidagi inimeste elu veidike paremaks teinud. See on jube hea tunne, ausalt, ja see on minu jaoks väga, VÄGA suur väärtus, aga poes ega pangas ei maksa see kahjuks. Samas teeb mu kirjatöö ja raamatute ja lastega mässamine mu õnnelikuks, ma tunnen end selle juures absoluutselt omal kohal, õiges sahtlis ja väga kasulikuna. Nii et ma tänan südamest inimesi, kes on ostnud mu raamatuid ja kutsunud mind kuhugi rahvale esinema ning aidanud mul sellega konverteerida särasilmaväärtusi pangas kehtivatesse kroonidesse. Kasvagu neil inimestel toredad, tublid ja targad lapsed ning olgu neil elus rõõmu!
Aastal 2010 ilmus mul 4 lasteraamatut, nii palju pole varem ühe aasta jooksul mul neid tulnud eluski. Juuli lõpus “Mina, kana, lehm ja kratt” – vastukaja tänaseks kodudest, kus seda lastele loetakse, äärmiselt soe ja positiivne. Oktoobris mittetulunduslik ja hoopis Tartu Erahariduse Seltsi poolt kaante vahele torgatud “Ilmaveski terakesed” (mida ei müüda, ainult kingitakse) ja “Minu jalad” väikelastele, mille kohta sain ka juba kaks e-kirja, mis põhiliselt kirjeldavad 2-aastase vaimustust selle lektüüri suhtes. Nüüd vastu jõulu veel probleemiderikas “Mannikese lugu” – aga oi, kui ilus see raamat siiski sai!
Peaaegu pooleli on jutukogu täiskasvanuile, 2011, palun leia mu jaoks ka mõni pikem rahulik periood, et saaksid järjest süveneda ja selle lõpuni kirjutada! Samuti on juba ammust ajast pooleli Anni IV osa – palun sellegi jätkamise jaoks süvenemisaega!
2011, ja palun lase mul leida võimalusi välja anda “Pintsu ja Tutsiku” ühendatud kordustrükk, sest eelmised on juba peaaegu otsas, aga nii väga tahetakse seda!
2010. aasta kinkis mulle “Pintsu ja Tutsiku” eest ka Nukitsa konkursi auväärse II koha, kohe Kiviräha ja Ernitsa “Kaka ja kevade” järel – aga nende järel teiseks jäämine ongi juba sisuliselt esikoht mu meelest.
2010. aastal käisin esinemas 34 koolis/raamatukogus. Seda on umbes 10 kohta rohkem kui varasematel aastatel.
Kirjutasin täispika vabaõhuetenduse stsenaariumi (“Jäljed Promenaadil”, mis läinud suvel ka ette kanti), samuti koolinoortele muusikali libreto.
Kirjutasin 28 lugu “Saladusi”, á 14 – 17 lk.
2010. aasta parimad sündmused olidki see konkursiauhind, raamatute ilmumised ja see, et kõik mu kallid inimesed ja loomad on terved… või terveks saanud, näiteks Ints.
Kahju on sellest, et suvi otsa tolmutasin tööd teha ja aed oli kogu aeg just nagu tagaplaanil, oleksin tahtnud rohkem aega selle peale mõelda ja aiaasjadega tegelda, aga kõik käis kuidagi kiirustades ja ülejala.
2011, kas annad mulle aiaga tegelemiseks rohkem võimalusi? Ja pikemate kirjatööde tegemiseks? Ja uute raamatute väljaandmiseks? Kas hoiad mu pere ja loomad terved? Kas sa võimaldad mul jätkata vabakutselise kirjaniku tööga? Ütle jah, palun ütle jah!
Ma lähen nüüd vaatan, mis liha ahjus teeb. Ja raputan saiadele tuhksuhtkrut peale. Ja siis tulevad mõned inimesed ja me istume lauda, et sind täisväärtuslikult vastu võtta, 2011.
Head uut aastat!

4 kommentaari

  1. eva said,

    1. jaan. 2011 kell 04:14

    Ilusat ja õnnelikku uut, kallis Atsu!

  2. Köögikata said,

    1. jaan. 2011 kell 11:25

    Ma soovin südamest, et kõik Sinu ootused selle aasta suhtes täituksid! Oled nii tubli, töökas ja tore, et kes siis veel, kui mitte Sina, on ära teeninud soovide täitumise?
    Ise ootan pikisilmi Anni järge ja täiskasvanute jutukesi. Väikelapsi meie peres enam/veel hetkel pole.
    Veelkord, imelist 2011-nendat!

  3. Maire said,

    1. jaan. 2011 kell 11:46

    Head uut aastat, Aidi! Ja kõikide soovide täitumist!

  4. lagrits said,

    1. jaan. 2011 kell 14:06

    Vana aasta eelviimasel päeval juhtus meil kodus väike ime. Laps, kes endale vähemalt pool aastat üldse ette lugeda ei lubanud, vaid “luges” ise ehk improviseeris visuaalselt ette antud teemal, oli taas nõus ka kuulama, mis tegelikult kirjas on. Raamatuks, muide, mida ta ette lugeda palus, oli “Mina, kana…” 🙂

    Loovat ja lahedat aastat!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: