Ilmavaadete põrkumine

Ilmavaadete ja elustiilide põrkumine on hetkel olulise teemana üleval.
See “Saladuste” lugu, mida praegu teen, jutustab kahest neiust, kes olude sunnil kokku kolivad – ning siis on senised supersõbrannad sunnitud tõdema, et tegelikult kujutavad nad endist teineteise täielikku vastandit. Üks on ökohull ja teine kodukeemiafanaatik. Üks on boheemlaslik öökull, teine peaaegu pedantsest puhtusearmastajast lõoke. Nii et võite ise arvata, milleni asjad tüürivad. Kirja sees on aga detailset infot küllaltki vähe, ka konkreetset sündmustkku nagu polegi, ainult kogu aeg see nääklemine olmeküsimuste üle. Nii et mul tuleb viia need tülid mingisugusesse gradatsiooni ja keevitada nende põhjal kokku mingi teravam intriig ja siis vaatame.

Ilmavaadetest veel – see valimiskompass on üks huvitav asi. Tõesti, väga põnev ja lahe vidin. Tulemused rikastasid mu sisemisi poliitarusaamu vägagi. Kas nüüd keegi selle järgi just valimistel hääli andma peaks, on iseasi, aga asja võlu seisneb mu meelest selles, et see kompass on poliitiliselt väga hariv instrument.

Muide, mu Tark Naabrinaine lahkub soojadele maadele. See pirukas on tal juba ammu ahjus küpsenud, aga nüüd küpsetaski valmis ja läinud nädalal vormistati müügitehing. Tark Naabrinaine on väga õigel seisukohal, et kui pole enam väikseid lapsi ega lemmikloomi ega töökohustusi, vaid on pension ja hea tervis, siis on ülim aeg realiseerida oma unistused ja minna pikkadele reisidele soojadesse maadesse. Alustuseks on ta nõuks võtnud nii pool aastat olla Austraalias.
Minul muidugi vesi ahjus. Järjekordne tore naaber, kellega rohkesti isiklikku suhtlemist, läheb ära. Tema pärast on mul muidugi hea meel, aga egoistlikult platvormilt võttes kurvastan jälle väga.

Oti kampsuni esitükk sai valmis. Ei tulnudki liiga kitsas. Ma oskan ikka päris õigesti arvutada, kui mulle selleks aega ja rahu antakse.

Ja siis ma lugesin täna väga kurba juttu, milles Saaremaa ilmatarga arvamust mööda pool lund on alles maha sadamata, et teha seda rõõmsalt veebruaris, märtsis ja aprillis. Issand jumal, kas juba ei aita? Millal see kevad siis ükskord tuleb?
Vabandust, aga viis ja kuus kuud talve ületavad selgelt mu taluvuspiiri.

Advertisements

2 kommentaari

  1. thela said,

    25. jaan. 2011 kell 14:12

    See olmeküsimuste alane nääklemine on inimesi mitte ainult lahkumineku, vaid lausa ka mõrvadeni viinud, nii et peaks saama intriigi üles ehitada küll ;). Tark naabrinaine on tõesti tark, ma olen hakanud järjest rohkem samadele asjadele mõtlema, et kui pensionini ikka välja vean, siis talvesid siinmail küll veeta ei tahaks.
    Lume kannatab välja, vaat seda külma ei tahaks. Lähiaegadel õnneks ei lubata ka. Täna lendab vesi autoga sõites uhkelt üle katuse.

  2. Maire said,

    25. jaan. 2011 kell 21:52

    Tahan ka sellist elu nagu sinu naabrinaisel. Napilt vahel kahetsen, et üldse saarele maja ostsin – oleksin võinud juba 4 aastat tagasi otsad lahti tõmmata ja mööda ilma rändama minna. Aga läks nagu läks, unistus on alles ja küll ta kunagi täitub 🙂


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: