Taimekataloogid hävitavad meelerahu

Ma lubasin endale, et ma hangi enam juurde ühtegi lille, sest olemasolevatelgi on ruumi kole vähe ja see 200 m2 aeda siin on selles mõttes ainult üks suur hädaorg, et kunagi mitte midagi ei mahu.
Sel eesmärgil olen ma olnud tubli, end kokku võtnud ja pole vaatamas käinud seni ühtegi taime-, mugula-, sibula – ega seemnekataloogi, ja see on nõudnud karmi enesedistsipliini. Aiablogijate jutud millegi tellimisest raputavad mu maailma alustugesid ja kisuvad verist liha mu südamest ega lase kahjutundest ning kadedusest pärast magadagi, nii et tellimisejuttudest libistan silmad kiiruga üle. hoidun süvenemast ning parem ei vaatagi, kui õnnestub.
Ja igal õhtul enne uinumist viimase kujutluspildina istutan või rohin või multšin ma mitmesuguseid lilli avaratel, avaratel peenardel.
Nüüd käisin pattu tegemas sibullilled.com leheküljel, sest pidasin nende valikut ja värki suht ohutuks. Pulss tõusis kohe, süda hakkas kiiremini lööma, jalad lõpetasid külmetamise, käed hakkasid värisema ja eriti hulluks läks kõik siis, kui ma kujutasin ette, kuidas oleks, kui need liiliad moodustaksid suuri puhmaid mu laia unistuste aia istutusaladel.
Saaks selle maja siin kuidagi ratastele panna ja kärutada mingi maakoha ja Haapsalu vanalinna vahet edasi-tagasi, vastavalt vajadusele. Sest päriselt maalekolimise osas ei ole mu perekond minuga paraku sugugi ühte meelt. Ning pealegi – kogu meie sotsiaalne elu, võrgustik ja tööasjad on ju siin, Haapsalus.
Võib-olla kunagi tulevikus. Kui plika on päris suur ja oma elu peal, ja meie vanemad ning see sotsiaalne sullapulla ei määra enam eriti.
Ja võib-olla on võimalikud mingid vahevariandid. Oh, ma olen nendegi peale nii palju mõelnud, et kole, aga midagi arukat ja ökonoomset pole veel välja nuputanud.
Ja siis on ju alati olemas jumalik juhus, mille peale loota küll ei saa, sest ta on ju alati vaid juhus, aga ruumi peab imede sündimisele jätma.
Eks ma seni, kuni kunagi ilmub lahendus ühel neist kolmest viisist, istutan ja imetlen oma lillevälju siis uinumiseelsetes unistustes.

Advertisements

6 kommentaari

  1. Maire said,

    8. märts 2011 kell 20:28

    Lahe, et sa seda lillevärki nii kirega võtad 🙂 Mul oli eelmises kodus aed 2000 m2 ja olin alguses tohutus vaimustuses. Kasvatasin sadu suvelilli ette ja roomasin igal vabal hetkel mööda peenraservi, kõige pikem lillepeenar oli täpselt 25 meetrit. Õhtuti enne uinumist mõtlesin, mida järgmiseks aias teha või ümber kujundada. Kuni ühel hetkel tundsin, et enam ei taha. Elu läks nii, et jäin üksi ja igal nädalavahetusel 4 tundi muru niita ja ülejäänud aja peenraid rohida ei tundunud ühtäkki üldse ahvatlev ja müüsin kogu kupatuse maha. Nüüd on mul palju väikesem aed, jõuaks ühe päevaga rohimisringi peale teha, aga lilletamise hasarti enam pole. Kasvatan küll suvelilli ette, aga ei käi enam aiablogides ega muudel saitidel, kus varem lilli ja aiakujundusi imetlesin. Natuke kahju on isegi, et see aianduseisu üle läks. Imelik ka natuke, sest olin tõeliselt suur fanatt. Loodan, et sul jääb see alles, sest tean, millise naudingu võib saada esimesi tulbiklumpe imetledes või kasvõi värskelt rohitud lillepeenart kastes 🙂

  2. kommid said,

    8. märts 2011 kell 21:10

    Ma tean, mida Sa tunned… mul on sama jama – ruumi unistusteks vähe. Pigem eklektiline kollektsioonaed kui suured voogavad lilleväljad. Aga mis siis ikka, lepime vähesega 🙂

  3. thela said,

    9. märts 2011 kell 13:46

    Mitte ruum, vaid aeg paneb need asjad lõpuks paika…mul oleks ruumi peaaegu neli hektarit, aga töö kõrvalt tahaks ju mängida ja hängida ka, lugeda ja õppida, mitte ainult kärss mullas, aias tuhnida.

  4. aidivallik said,

    9. märts 2011 kell 21:10

    Aja argumendiga püüan ma end samuti korrale kutsuda, rahustada ja unistust tõrjuda. Et kui ma nagunii vehin enamuse ajast tööasju teha, mis ajast siis selle suure aia eest ka hoolitsetaks. Ja ma tean, et see argument pädeb täiega, aga ei mõju, üldse ei mõju!

  5. Rea Raus said,

    10. märts 2011 kell 16:31

    Sama siin- otsus tehtud, mitte ühtegi taime enam. Tuleb tegeleda olemasolevatega, kujudada, ümber tõsta, piirata ja sobitada. Kuigi..khm..mõni roos tundub siiski veel hädalavajalik… 😉

  6. Rea Raus said,

    10. märts 2011 kell 16:32

    Tüüpiline- hädalavajalik!!! Hädavajalik ikka 😉


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: