Asjad hakkavad vist jälle paika loksuma

Ilmad on nüüd küll täielikult aiatöid soosinud ja ongi hea, kui on kogu aeg tegemist. Olen olnud ikka aias ja tasapisi hakkab seal juba nagu looma, tagaotsast on veel puhastada jäänud, siis on ring peal.
Ma loen õuduse ja kaastundega blogidest teateid lume-, hiire-, muti- ja mügrikahjustuste kohta, ja nendin, et mul on vist peaaegu ülekohtuselt hästi läinud. Minu aias neid polnud, ka lumi ei ole midagi ära lõhkunud. Aga ma suudan kujutleda seda tunnet, mis on siis, kui aed osutub kevadel laastatuks… nagu minu oma 2006. aasta kevadel. Mul on südamest kahju, ma loen teie blogisid ja tunnen teie tundeid, kui puud-põõsad on maatasa, muru ja püsikupuhmad üles küntud, maasikapeenar kadunud ja lillesibulad nahka pandud. Olge tublid ja tugevad ja ärge ikka tegelikult oma aedu asfalteerige, sest aastad ei ole õnneks vennad!

Läinud nädalast veel – peale leina ja kurbuse oli ju veel muudki, näiteks neljapäeval noortemuusikali esietendus, kus mul ka rõõm oli lavale kutsutud saada. Aga noored esitajad ja lavastus ja muusika, see oli küll tore. Ma tegelikult ei julgenudki loota, et sellest nii lahe asi välja tuleb. Seda mängitakse muide teist korda veel, 6. mail. Üks laul sellest muusikalist on netis saadaval ka:

Aa, ja siis kolmapäeva õhtul veel kutsuti mind Sadama 5 “ajakirjanike majja” spaleerõunapuid lõikama. Hinge ja käte värisedes ning suure põnevusega asusin selle töö kallale, no kui tihti ikka spaleerõunapuid saab lõigata. Inglaste aianduskäsiraamatu järgi sai palmettvõra hoolduslõikus edukalt sooritatud ja siin pildi peal vasemal all on natuke tulemust näha ka.

Reedel olin esinemas Haljala rahvamajas õpilaskonverentsil, aga pilti ma parem ei pane, sest päris fotokas oli mu emaga Hollandis ja Ott sai pildistada ainult telefoniga. Piltide kvaliteet tuli saali valgustuse tõttu selline, et neid ei kõlbagi kuhugi panna. Aga esineda iseenesest oli seal väga mõnus. Noored olid ka huvilised.

Muidu läheb harjumine ikka raskelt.
Kui enne oli selline kohajaotus:

… siis nüüd on nii.

Hea, et Missu-Miisu-Punks ikkagi olemas on. Miks ta Punksuks sai, sellest peaks ma ka kirjutama, aga ehk mõni teine päev.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: