Lang andis intervjuu ka Postimehele

See oli juba küll mitu päeva tagasi, aga lingin ta ikkagi – kui juba mu blogi selle rubriigi mõte on pidada järge kultuuriministri tegevusega.
Isiklikult pean Sirbis ilmunud ja siin ühes eelnevas postituses lingitud intervjuud Langi vastuste kohapealt isegi asjalikumaks. Postimehele käib ta mitu korda välja tüüpilisi reformierakondlikke postulaate, mida me kõik oleme juba sada korda kuulnud ja millele annaks vägagi vastu vaielda. Kuid eks ta ongi Reformierakonna minister, ega ses suhtes üle oma varju ei hüppa.
Üks vastus sellest intervjuust aga tekitas küll minus imestust, nimelt: “Muidugi on ka teine aspekt – kas tõepoolest siis, kui raamat Eestis ilmub, peab see olema kõigile potentsiaalsetele lugejatele raamatukogust kättesaadav? Aga millest siis kirjastajad ja autorid elavad?
Raamatukogud olidki ju uudiskirjanduse suurostjad, st nende kaudu ostis (ja ostab ka praegu raamatuid Eesti riik. Näiteks tuhandesest tiraažist umbes 400 raamatut ostetigi esimese paari kuu jooksul raamatukogudele, ülejäänud kuutsadat siis müüdi umbes aasta – n aasta jooksul raamatupoodides eraisikutele. Praeguseks on raamatukogude ostumaht aga kahanenud rohkem kui poole võrra, samas kui masu hõrendas oluliselt ka eraisikuist raamatuostjate ridu. Uudiskirjanduse kättesaadavuse vähenemine raamatukogudes ei toonud kaasa raamatute jaemüügi suurenemist ja usun, et ei too ka tulevikus või paremates majandustingimustes. Eesti oludes on raamat siiski luksuskaup, mille inimene ostab siis, kui tal on arved, kindlustused, pensionisammas ja laenumakse makstud, lastele riided selga ja vorst leiva peale ära ostetud. Siis ta vaatab, mis järele jääb, ja kui jääb, siis võib-olla ostab ka raamatu.
Ka olen ma arvamusel, et tõepoolest peaksid väga paljud Eestis ilmuvad raamatud olema kõigile potentsiaalsetele lugejatele raamatukogust kättesaadavad. Vähemalt eesti algupärane uudiskirjandus küll, nagu ka tõlkekirjandusest klassika ja uusklassika, nobelistid ning muude suurte auhindadega pärjatud raamatud ja muudki. See on rahvahariduslik küsimus. Ei saa jääda lootma sellele, et kel huvi, küll see ostab.

Aga nagu ma Sirbi intervjuugi puhul nentisin, meeldivad mulle Langi prioriteetidest nii mõnedki, ja mulle tundub, et ta on üsna õigesti suunanud oma tähelepanu mitmele Eesti kultuurimajanduse pudelikaelale. Kui tal neis asjus õnnestuks midagi liikuma saada ja kui kultuuriministeeriumil õnnestuks tema ametiajal hoiduda repressiivmeetoditest, siis läheks Lang kangelasena ajalukku.

Advertisements

1 kommentaar

  1. eva said,

    21. apr. 2011 kell 13:48

    Lisan Su argumendile, et inime ei jaksa vaesuse pärast raamatuid osta, et kui ka jaksaks – ega kodu kummist ole. Lihtsalt ei mahu ära. Olen oma kodunt mitu kasti raamatuid Lutsu raamatukogu fuajeesse tassinud – seal oli sihuke riiul, kuhu võis oma ülearust kirjavara tuua.
    Raamatukogusid tuleb ikka korralikult komplekteerida, huvitav, millal see reformarite kolusse jõuab?


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: