Jaburuste kütkes

Ideed tormavad peas ringi, muudkui tulevad ja lähevad, aga ühelegi nagu ei saa õieti pihta ega suuda keskenduda… peas keerleks nagu tornaado. Ja need kindlad asjad, mida peaks kirjutama, ei tundu enam üldse huvitavad ega suuda mind köita ja loomulikult ei suuda ma neile ka keskenduda. Ohh. Selle asemel on saabunud taas mingi totruste nautimise ajajärk. Et kirjutaks “Tädi Klaara maja” jutte, mida kunagi ei julgeks trükki lasta, sest need on juba tõepoolest ning ilmselgelt absoluutselt jaburad.
Ma tallaksin sellega põrmu oma ontliku lastekirjaniku renomee ja inimestele jääks mulje, et ma olen nende juttude kirjutamise ajaks kolm päeva joonud või pilves või midagi veel hullemat.
Nii et seni ma olen “Tädi Klaara” jutte rääkinud vaid lähematele sõpradele õllelauas. Nad pole pahaks pannud.
Aga mul on ikkagi sisimas kohutav nõrkus jaburuste vastu. Nagu te ilmselt ka minu poolt siia blogisse üles pandud videotest olete juba aru saanud.
Ma siis paneks ühe veel, see räägib Jeanne d’Arcist ja on minu viimaste päevade lemmik. Laulab muide Neil Gaiman, üks mu kaasaegse lastekirjanduse lemmikuid. Sõnad on mõistagi ka tema omad. Geeniuste värk. See mees joonistab koomikseid, kirjutab lugusid nagu jumal ja nüüd on Amanda ta laulma kah pannud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: