See eilne nelja lapse uudis ületab igasuguse taluvusläve.
Postimees helistas, tahtsid arvamuslugu, kirjutasin. Aga ma ei tea, kas tuleb homses lehes või esmaspäevases.
Isegi Lääne Elu lullamillat ei suutnud teistsugust teha.
MÕNEL LAPSEL
ON LAPSI, KES IIAL EI MÄNGI.
NEIL POLE SÜÜA JA SÄNGI,
PUHTAID RIIDEID JA MÄNGUKARU
JA NAD EI SAA KUNAGI ARU,
MIKS NENDE EMA EI HOOLI
JA MIKS NENDE ELU ON POOLIK.
NII KOLE KAHJU
ON LASTEST NEIST,
KEL POLE EMAKS KEDAGI TEIST,
KES PUHUKS PEALE
JA PESEKS NÄO
JA SÜÜA KEEDAKS
JA KELLE PEOD
OLEKSID PEHMED JA SOOJAD
JA ALATI ANDJAD NING LOOJAD.
KUID MÕNEL LAPSEL ON VALUS
JA TA EI SAA KUNAGI ARU,
MIKS TEMA EMA EI HOOLI
JA MIKS TEMA ELU ON POOLIK.
Mare said,
27. mai 2011 kell 17:45
Südamlik luuletus! Kurb ka!
Ma olen otsinud Sinu blogist lullamillat, mis sobiks lastaia lõpupeole (lähen lapsi tervitama nende esimese õpetajana), aga pole leidnud.
Äkki on Sinu põhjatu luulepauna mõnes taskusopis väike lulla ka 1. klassi laste esimese septembri aktuse tarvis?
Tervitustega Harjumaalt
Mare
aidivallik said,
27. mai 2011 kell 18:37
Saatsin teile kirja e-mailile!
aidivallik said,
30. mai 2011 kell 13:46
See minu arvamuslugu Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=452918