Kuum ja peavalune nädalavahetus

Õhk muutus millalgi täna õhtu jooksul. Imelik, ilma äikesevihma ega milletagi. Päeval oli veel kolmekümne kandis sooja, eks ole. Aitasime ema juures küttepuid kuuri vedada ja laduda, higi vooooooooooooooooooolas. Siis käisime saunas ära ja ikka veel oli jube palav, aga kui õhtul Haapsallu tagasi jõudsime, oli ühtäkki kõik hoopis teistsugune ja soojast järele jäänud kõigest 20 kraadi. Tundus kuidagi ebatavaline. Harjumatu. Jahedavõitu.
Just eile ilmus Lääne Elus aga selline lullamilla, mis igati sobilik 30 soojakraadi juurde:

LASTE BASSEIN

HULLAB MART JA MÜRAB REIN
SEAL, KUS AIAS ON BASSEIN,
KÕHUST SAADIK AINA VEES,
LAS SIIS PÄIKE TEEB, MIS TEEB!

MIS TA TEEB SIIS?
OI, TA PRAEB,
NII ET SUUREL INIMESEL VAEV
ON OLLA ÕUES PÄIKSE KÄES
JA HIGISTADA KÕIGEST VÄEST,
VAADATA, KUIS MÖLLAB REIN
JA MART, KEL AIAS ON BASSEIN!

Nädalavahetus oli kiire ja seltsieluline. Reede õhtul Klotsi kontsert, kus oli megalt palju rahvast. Noored enamalt jaolt, mida ma päriselt imeks panin, sest ega Klots ei ole ju nagu noh, nii väga noorte ininimeste muusika mu meelest. Aga samas see Ehte kohvik ise on ju viimased viis aastat tegelikult peamiselt noorte koht.
Ma polnud lihtsalt enam tükk aega sattunud kuhugi sellisesse kohta istuma, kus õieti liikumisruumigi ei ole – Haapsalus. Siin tavaliselt on ikka ruumi, st ruutmeetreid ühe inimese kohta jagub. Sellepärast panin justkui imeks, et seekord oli teisiti. (Aga muidu, ma selle reedese kogemuse põhjal vanematele inimestele Ehte kohvikut ei soovitaks, sest siidrit ei olnud üldse, õlut oli väga piiratud valikus ja kõik soojad ja maksid 2.50, mis on Haapsalu jaoks natuke liiga palju, ja kange alkoholi valik oli ka suht ahtake.)
Aga Klots mängib sel suvel vähemalt ühe korra Haapsalus veel: nimelt 22. juunil Promenaadil vana sanatooriumi vundamendile ehitatud laval. Ka linna jaanituli on siis sealsamas. Nad pidid nüüd kiiruga ka mõned “jaanipäeva laulud” ära õppima, et mitte rahva käest peksa saada. Eks näis.
Vastu laupäeva hommikut algas migreen, mida käesoleva õhtuni olen Ibumaxiga püüdnud taltsutada. See rikkus mul ära ka laupäeva õhtu Sadama 5-s, kus olid Ivar, Tarmo, Sirts, Kaire ja veel mõned inimesed, kellega oli väga, väga, väga tore koos olla, aga no mis ma teha sain. Ühel hetkel kadus eelmise Ibuka mõju ära ja vasaku silma taga hakkas jälle kõrvetama, siis alustas kõrva tagant valu pealetungi. Ikka kukla vasakult poolt kaarega üles vasaku silma kohale otsmikule. Ja mul polnud rohtu kaasas.
Kui ma siis täna hommikul jälle selle jama peale üles ärkasin, siis mõtlesin tõsiselt, et lähen traumasse ja küsis süsti. See, et nüüd valutas parem peapool ja kõrvetas parem silm, ei lohutanud mind kuigivõrd. Kahe ööpäevaga leht Ibumaxi pole mingi tervislik lahendus. Lihtsalt et ma suudaksin traumasse jalutada ja paremat silma lahti hoida, võtsin veel ühe tableti.
Ja siis ma juba avastasin, et iiriseid on vaja siduda ja ronikaid aia ääres taltsutada. Ja et need naadid-sunnikud olid jälle ühes nurgas nina välja pistnud. Muidugi ma traumasse ei jõudnud. Pärast oli vaja ju juba ema juurde minna. ja siis õhtul veel Henkidega välja, Kuursaali. Nende ristilapse ja minu Mari kooliaasta edukat lõppu tähistama. (Koogid on Kuursaalis jätkuvalt väga suurepärased, nagu muidugi ka muud toidud. Lihtsalt portsud on seal väga väikesed ja üsna kallid. Nii et kui sinna sööma lähete, siis olge hoiatatud: kui eesmärk on kõht täis saada, siis tuleb hea isuga inimesel tellida kindlasti vähemalt kolm käiku. See ei ole eriti rahakotisõbralik, kuid on see-eest väga maitsev, elamuslik ning kaunis atmosfääris.)
Aga kui see “kinu” mu peavaluga homme hommikuks läbi pole, siis ma lähen tõesõna traumasse, ulun, trambin jalgu ja nõuan oma “nõukogude haige” õigusi.
Praegu see valu koguneb mu parema poole pealael. Aga silm ei streigi. Mul on järel viimane tablett Ibukat ja edasi on kodus veel ainult Paracetamoli, mille peale mu peavalu lihtsalt vilistab. Nii et mul tegelikult on hirm ka.

2 kommentaari

  1. Köögikata said,

    12. juuni 2011 kell 23:04

    Tunnen Sulle migreeni pärast kaasa. Maadlen ka ise viimasel ajal aina tihemini hullude peavaludega, seega kujutan natuke ette, mida tunned. Aga peenardesse sukeldudes ta kuidagi nagu taandub, eksju. 😉

  2. aidivallik said,

    13. juuni 2011 kell 01:21

    Peenras uperdades ununevad paljud valud ära. Ainult et selle ühepoolse peavaluga, millesse silm või silmad on kasa haaratud, ei talu eredat valgust ja näha on raske. See hommikune ibukas aitas peaaegu õhtuni välja.
    Ma olen märganud, et mu pikkadel (mitmepäevastel) peavaludel on tihti seos ilma muutumisega, õhurõhkkondade vaheldumisega. Eks praegugi on sellised päevad – suured äikesepilved liiguvad laupäevast saadik ümberringi, aga kahjuks Haapsallu nad seni maha sadanud ei ole. Ainult õhk on muutunud.
    Kole kuiv on. Tahaks vähemalt öö läbi kestvat korralikku sadu.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: