Minu iirised sel aastal

Naljakas on, et julge kolmandik sorte sel aastal mul ei õitse. Kas see raske lumikate oli neile liig? Eelmine august ju ometi oli õiepungade moodustamiseks väga ilus ja soodne. Samas, olgem aus, iiristel ei olegi mu aias eriti hea olla, neil on teiste taimede vahel kitsas ja teised kipuvad mõnigi kord nende risoome päikese eest varjutama, kuigi ma püüan suve teisel poolel ikka jälgida ja hooltseda, et nii ei juhtuks.
Aga siiski. Ma tean, et mu kullakestele meeldiks olla hoopis isekeskis ja üsna lagedal päikese käes varbaid praadida. Mul on kole kahju, et praegu veel ei ole mul neile selliseid võimalusi lihtsalt anda. Elan lootuses, et kunagi see aeg tuleb. Ja siis saab mul olema hoops rohkem ja hoopis edevamaid iiriseid veel, kui seni, ning oh seda rõõmuaega siis juunikuiti.

Aga praegu, sel aastal on olukord niisugune.

Abhasia õitseb rikkalikult ja rõõmsalt, on tulvil elujõudu. Aga ta enamasti ongi.

Best Bet ei ela väga hästi. Juurdekasv on jäänud niruks ja õievarsi ainult kaks. Ma ei tea, mis ta tahab.

Casa Morenal on aga head ajad. Ilus ja tubli vana, 1941. aasta sort.

Veel üks vana sort, Crispette (1954. aasta Schreiner), elab mu aias kah juba algusest peale, aga on mul niru õitseja, teeb lehelehvikute kohta väga vähe õievarsi. Sel aastal näiteks on neid ainult üks. Kahju, sest õis on lihtsalt imelist värvi.

Footloose’i paljunemine on tagasihoidlik, ootasin justkui enamat. Aga võib-olla kiirustan teda liialt takka. Ta on mu aias olnud ka kõigest kolm aastat.

Samast aastast ja umbes samas järgus näiteks ju on ka Hello Darkness. Nii et ehk on täitsa normaalne, et teda rohkem pole saanud.

Punkar Villu iiris on aga sel aastal päris pöörane. Ta lausa helgib ja särab üleni. Püüdsin teda pildistada nii mõõdukas päikeses kui ilma päikeseta, aga ühtviisi särav lugu tuli välja ikka.

Ja Stepping Out õitseb loomulikult alati. Igal aastal, iga ilmaga, täiesti vabalt. Ükskõik mis temaga teha või tegemata jätta. Täitsa pöörane ja väga mugav sort.

Siis õitsevad veel Marina Raskova, Maisie Lowe ja Gay Head, aga ma pole veel pildistada jõudnud. Ehk õhtul.

Muidugi on ka iirisemõistatusi jätkuvalt: kaks kunagi Sunwalkist hoopis teiste sortide pähe hangitud iirised, mis ei õitse küll esimest korda, aga mida ma pole veel tuvastada suutnud.

See tundub olevat õige vana lugu, st sort, aga õitseb alati usinasti, rohkelt ja lõhnavalt:

Ja see sõbrake on arvatavasti paar aastakümmet noorem sort, kuigi kindel ei saa olla:

Palun, Muhedik, kui sina mu nimetute kohta midagi arvata või välja pakkuda oskad, siis tee seda! Oleksin tänulik. Mulle meeldib oma lilli nimepidi kutsuda.

1 kommentaar

  1. 14. juuni 2011 kell 10:15

    Stepping Out on ju suisa iludus!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: