Südasuvi vanadel rannaluidetel

Käisime neljapäeva õhtul oma külalistega sõitmas. Tuli juttu vanadest pooleldi liiva sisse mattunud rannamändidest, hongadest, ja et pereisa on fotohobiline, siis lubasin näidata Nõva lähedal kohta, kus olen hongasid näinud päris hulganisti.
Minu lisamotiiviks oli muidugi ka piiluda, ega sealkandis kukeseeni ole. Muidugi mitte päris nende luidete peal, enne neid on ikka kohevam ja niiskem vöönd, kus kukekad teoreetiliselt elada võiksid. Etteruttavalt aga võin öelda, et kukekaid polnud ja üldse ühtki seent ei olnud ning mets oli täiesti krõbekuiv. Ning valdavalt suurema osa ajast kolasime ringi ikka luidetel endil, kus islandi- ja põdrasambliku seest olnuks kukekaid igal ajal täiesti mõttetu otsida. Sealt ma toon muidu sügiseti hoopis oma liivtatikud, männiriisikad ja hobuheinikud.
Aga hongad leidsime üles Aitäh Evale, kes enda tehtud fotosid lubas kasutada, nõnda et nii see kui ka kõik selle postituse järgnevad fotod on Eva tehtud.
Niisugused huvitavad jändrikud näevad nad välja. Leili Mihkelson on oma metsablogis neist samuti kirjutanud.

Nägime ja pildistasime veel põnevaid taimi, millest osa tundsime ära, näiteks nõmm-liivatee, kuid meie üllatuseks kasvas sealkandis umbes sama rohkesti ka selle heleroosaõielist vormi, ja tihtilugu selle tavalise lillaga lausa kõrvuti. Niisugune nägi see välja. Kui see nüüd ikka on sama liik?

Ja see peaks olema tõrvalill… vist. Või mitte?

Leidsime sealt liivast ka ühe käpalise, meie nii-öelda loodusliku orhdeeliigi, mille hiljem kodus suutsime määrata tumepunaseks neiuvaibaks. Pidavat Hiiumaal suhteliselt massiline olema. Lubjalembene. Nii et ma ei oska kujutleda, mis valemiga ta ennast sinna noorde männikusse sisse on seadnud.

See on tema alumine ots, lehed nagu päris:

Aga siis jäime me määramisega jänni. Ilmsiks tuli kohutav puudujääk mu koduses raamatukogus – et mul nimelt pole ühtegi looduslike rohttaimede määrajat! Ja eFloora netimäärajaga jäime me tõsiselt hätta. Nii et äkki keegi tunneb need kenakesed ära? Kasvukoht ikka seesama – vanadel samblastunud liivaluidetel mändide vahel.
Selle taime puhul on mul tunne, et ma nagu isegi teaks ta nime, oleks nagu keele peal, aga no välja ei tule! Õievarte kõrgus oli umbes 7 – 10 cm, kuid nupud kahjuks kinni. Võib-olla polnud need veel puhkenudki, aga võib-olla oli kellaaeg lihtsalt hiline (kohtasime neid taimi umbes poole kümne kuni kümne ajal õhtul).

Ja siis jäi meid kummitama veel üks mõistatus – niisugune kena väike roosaõieline taim. Näeb välja, nagu võiks talle miskid marjad otsa tulla, aga me küll ei osanud arvata, millised nimelt. Kui keegi oskab tema identiteedi kohapealt midagi arvata, oleks suurepärane. Pildistasime teda selleks otstarbeks igast asendist.


6 kommentaari

  1. Anneli said,

    18. juuli 2011 kell 16:02

    Vitoriiniküsimuse vastuseks pakun harilikku talvikut:
    http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_talvik

    eFloora http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/efloora dihhotoomne määramine on üsna lihtne, kui botaanikatundidest peamised termineid meeles on.

  2. aidivallik said,

    18. juuli 2011 kell 17:48

    Just see ta ongi, aitäh!

  3. Sirje said,

    18. juuli 2011 kell 22:07

    See tõrvalill peaks tegelikult olema longus põisrohi

  4. aidivallik said,

    18. juuli 2011 kell 22:51

    Longus põisrohi? Kleepuv selline? Ah soo. Aitäh teadmise jagamise eest!

  5. Köögikata said,

    19. juuli 2011 kell 20:17

    See eelviimane peaks uibuleht olema, aga ma hetkel ei tea täpselt, milline neist. Koju tuua ei tasu – kasvab mükoriisa abil. Aga nii ilus. See viimane – talvik – on ka imeilus ja mulle uudiseks. Aga liivateel on ka päris albiino variant olemas, Rammu saarel näiteks, heledamaid ja tumedamaid leidub lausa igal sammul. Rammus kasvasid veel ka karvane ja sile täiesti kõrvuti. Ja see valge on ikka põisrohi.

  6. aidivallik said,

    19. juuli 2011 kell 21:21

    Guugeldasin uibulehte – jah, on vist tõesti ümaralehine uibuleht! Aitäh! Koju õnneks teda ei toonud, kuigi kiusatus oli. Aga kui ta ainult mükoriisa peal elabki, siis pole mõtet taime piinata.
    Ma nüüd tunnen põisrohtu ka. Tore. See oli ju seesama taim, kes lillepeenra-blogis peenra peal hirmus kohevaks ja uhkeks läks? http://lillepeenar.blogspot.com/2011/07/tiigipeenra-pikendus-1osa-suvikud-jms.html


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: