Liiliate aeg

Nüüd on nii läinud, et varased liiliad on suutnud juba kõik ära õitseda, nii et ma pole fotoaparaadiga nende ligi saanudki. Hilised asiaadid aga õitsevad veel kenasti ning väikese retke nende seltsis suudan organiseerida küll.
Ootan orientaale ja orientpette – pungad on prisked nagu vorstid ja nad on hämmastavalt kenasti paljunenud viimasel paaril aastal. Nojah – kuumad suved on neile vägagi mokkamööda. Tuleb vaim valmis panna ja ootusi mitte liiga kõrgele kruvida, sest lokkamisaastatele järgnevad kardetavasti virelemisaastad, kui suved taas kahekümne kraadi ümber ennast kokku tõmbavad ja vihmased või lumeta talved tagasi tulevad.
Aga praegu asiaadid, jah.
Sõber Centerfold köögiakna alt. Ta ei pane mulle peaaegu üldse pahaks, et veel mai lõpus teda rappisin ja ta külje alt sibulaid välja urgitsesin (sõpradele, kes teda tahtsid).

All paremas nurgas elab aasia liilia, kes pole see, kes ta pidanuks olema. Tegemist oli Hollandi laiatarbesibulatega ja sordinimi “Dimention” kauniste paki pääl kirjas. Asiaatliilia Dimension, mis on väga kaunis ja suurejooneliselt mustjaspunane, aga ta kindlasti pole. See pilt polegi ausalt öeldes selle liilia presenteerimiseks suurem asi, on pigem tore ja veidi metsik grupipilt, kus ka mu aia ainus elupuu (Yellow Ribbon, istutatud 2006), elulõng Huldine ja metssalveid, mille nime olen ära kaotanud. Ja need humala “Aureum” kasvud on tänase seisuga juba korrale kutsutud.

Teisel pool elupuud elab aga Navona.

Minu töötoa akna all õitseb Gironde. Jõuline kollane.

Veel üks tugev kollane, Nove Cento, elab aga lõunapeenras oma elu ja kujutab midagi ette. Ma juba kolm suve plaanin teda ümber istutada, sest ta on liiga ette laienenud. Võib-olla sel suvel isegi suudan end kokku võtta ja ta ümber kolida.

Toronto meeldib mulle imeliselt hästi. Ma nii naudin seda kollakat kuma tugeval roosal.

Aga nüüd tuleb “müstikusi muinasmaailmast”. Mina ei tea, kes ta on ja kust siia sai, ja ta pealegi elab täiesti seljas ühel vaesel orientaalil, kelle päästmiseks läheb kohe, kui see kõrge punane on õied närtsitanud. Ma pole ainult veel päris selgeks mõelnud, kumb ära kolida: kas see punane elukas või orientaal “Lovely Girl”. Pakun siiski viimast, sest orientaalile oleks mul tegelikult hetkel ka paremat ja päikeselisemat kohta pakkuda kui see seal.
Ja see kõrge punane… ei ole mul sellist liiliat aias olnud, ei ole, ja raiuge või surnuks, mina ei mäleta, et ma oleks sellise siia istutanud. Ühtegi kirja pole kah maha jäänud, kust ma ta sain, miks ja kuidas. Oma meeter nelikümmend on ta kõrge ka, nii et nagu tõsine võsa.

Ta meeldib mulle oma tugeva olekuga hirmus hästi tegelikult. Isegi viimati siit üle läinud äikesehood oma rahe ja tuulepuhangutega, mis mul begooniad potist välja puhusid, ei teinud sellele kõrgele punasele mitte midagi – ja pange tähele: ta on mul sidumata!
Vägev lill.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: