Meie kinnistu tänavaäärne maja vajab sobivaid üürnikke

Ma FB-sse juba panin selle, aga see on tegelikult ka terve blogipostituse teema.

Kas leiduks kedagi, kes tahaksid Haapsalu vanalinnas (peaaegu piiskopilinnuse kõrval) võtta rendile meie krundil oleva tänavaäärse maja (ca 55 m2, 3 tuba (üks läbikäidav) ja väike köök, ahiküte)? Meil siin häda kohe, sest sel majal on teine omanik ja too tahab nüüd sisse võtta uued üürilised… soovi on seni avaldanud kolme lapsega perekond, kus neljas laps kohe sündimas. Kinnistu osadel vaheaeda ei ole, nii et mina ei tea, kuidas klapitada kolme last, meie kaht koera ja värava kinniseismise vajadust ning minu iluaiandust. Ma tõenäolisest mürareostusest parem ei räägigi, sest meie töötoa aknad on täpselt nende kinnistuosa poole. Ott on pärast seda uudist närvid täielikult kaotanud.

Omanik tahab selle eest renti 160 euri kuus.

Meie koerad on sõbralikud, sotsiaalsed, kontrolli all ja pole eluski kedagi hammustanud. Nad ei söö ära ei uusi naabreid ega küti nende lemmikloomi, sest tolle maja üüriliste pideva vahetumisega on nad õppinud tolerantsi (seal on aastate jooksul peetud erinevaid inimesi, kasse ja koeri). Me ei lase neil haukuda, korjame kokku junnid ja viime vahel naabritele pirukaid (teistsuguse täidisega, kui on meeldivad naabrid). Muidu oleme ka vaiksed ja puhtad vanainimesed.

Ja Ott niidab muru ka.

Nii et äkki tahaks ikka keegi peale paljulapselise pere seda maja tädi Urve käest üürida?

6 kommentaari

  1. Marge said,

    31. aug. 2011 kell 09:38

    Aidi, asjatu mure!
    Tunnen seda perekonda hästi, igati mõistlikud ja toredad inimesed.

  2. Merle said,

    31. aug. 2011 kell 10:19

    Kas te seda perekonda kohanud ka olete? Võib olla on tegu hulga meeldivate inimestega, kellega kohtumise üle hiljem väga rõõmsad olete?

    • aidivallik said,

      31. aug. 2011 kell 11:15

      Ei ole kohanud, teise maja omanik eile rääkis meile. Muidugi oleme avatud uutele positiivsetele elamustele naabritega seoses! Lihtsalt logistika meie tillukesel krundil viie täiskasvanu, kolme lapse ja kahe koeraga läheks kohutavalt keeruliseks.

      • Ülle Koha said,

        31. aug. 2011 kell 22:02

        Kallid Aidi ja Ott!
        Sellepärast küll närve kaotama ei pea!
        Ehk kohtute ja siis alles see….

        Tervitades Ülle.

  3. Maire said,

    2. sept. 2011 kell 13:57

    Kuidas teil seal asjad laabuvad naabri üürnikega? Olles ise kahe koera omanik, jääb mulle täiesti arusaamatuks, kuidas nii paljud inimesed ei mõista, et nii väikese aialapi koerte ja laste vahel jagamine on tõeline kunsttükk. Ma oleksin ka hullus stressis ja siin pole midagi pistmist sellega kui tore üks või teine inimene on. Kui ikka oled harjunud dogi hommikul üksi aeda laskma ja siis naabrinaine laseb samal ajal välja mängima oma pisikesed lapsed – no kes peaks seda kooslust siis valvama? Elu oleks ju täiesti pea peale pööratud, pealegi on suur oht, et lapsed unustavad värava lahti ja siis on ju koerad kohe külapeal. Sisuliselt tähendaks see seda, et kuigi elad majas, muutub koerapidamine sama tülikaks kui elaksid korteris – ehk siis koertega välja saaks minna ainult rihma otsas. Rääkimata sellest, et laste kisa akna all ei lase ju rahus kirjutada.
    Kuna tean, et üks mu tuttav ka selle maja üürimisest huvitatud on, siis nägin täna öösel unes, kuidas Aidit hoiatasin, et elu läheb jamaks. Täitsa naljanumber, peaks vist vähem blogisid lugema, juba elan nii kaasa, et probleemid tungivad unenägudesse 🙂

  4. aidivallik said,

    2. sept. 2011 kell 15:57

    Aitäh, et aru saad! Täpselt nii asi meie vaatevinklist ongi. Ja kerge olukord see ei ole. Praegu on väravamaja kohapealt siiski vaikus, omaniku poeg käib seal mingis ulatuses sanitaarremonti tegemas, ei ole ka mingisugust uut infot peale selle, et kõnealune perekond on tore ja kaks vanemat last on jooksumängude east väljas. Nii et ma arvan, et saaksime hakkama, kuid see üürnike vahetumine jääb ju kestma – need inimesed plaanivat siin olla järgmise suveni.
    Oleme kaalunud ka vaheaia tegemist krundi mõtteliste osade jagunemise joont mööda, aga see ei päde eriti – puukuur on ühine ja n.ö meie mõttelise osa peal, nii et tänavaäärsed naabrid peaksid ikkagi meie poole vahet käima.
    Ilmselt me hakkame kunagi elamispinda vahetama, aga mitte seni, kuni laps veel kodus elab ja kodu vajab. Kui pesa tühjaks lendab, eks siis on ka meil aeg midagi muud – ruutmeetritelt väiksemat maja, kuid märksa suuremat aeda – otsida.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: