Usinalt-pusinalt ehk pusin usinalt

.. aga tolku netu, eks.
Talinna Raamatutrükikoda saatis teate, et nende hulgimüügiosakond likvideeritakse ja et tuleb lattu minna ja oma raamatud sealt ära tuua. See ei ole hea uudis. Kas Raamatukoi poekett ja netipood siis ka kaovad? Või?
Kitsaks on raamaturul läinud jah viimastel aastatel (mitmuses, mis ilmselt ongi TRT hulgi viinud viimase piirini. Vinna või ära vinna seda mitmust… kui meenutada “Alice’it imedemaal”. Kirjuta või ära kirjuta või…)
Sellised uudised kütavad masendust.
Vannitoa kohalt hakkas nüüd nende suurte vihmadega katus läbi tilkuma. Ikka need igivanad valtsid. Kui keegi teab vastutustundlikku plekkseppa, kelle spetsiifika on vanade plekk-katuste renoveerimine, siis palun andke temast teada. No ei ole ju mõtet kogu katuse plekki hakata välja vahetama, kui ühtegi roostet kuskil ei ole, korralik sõjaeelne kolmemillimeetrine Inglise plekk, ainult valtsid on ajaga väsinud ja vajaksid üle pingutamist.
Vot nii.
Ellil on jooksukas, kogub praegu tuure. Järgmisel nädalal alustab Hermann ilmselt oma armuaariate ja vägistamisplaanidega, praegu lihtsalt topib nina teisele saba alla ja ahistab. Aga see olukord on osutunud nii ohjeldatavaks, et ma isegi ei muretse. Kui nädal aega kõrvaklappidega käia ja koeri eraldavad uksed lukus hoida, siis probleemi ei ole.
Pühapäeval käisime hobuheinikute järel. Muuhulgas vaatasime ka mu lehterkukeseenekohta. Rõhk sõnal: muuhulgas. Tulemus oli siiski 14 liitrit lehterkukekaid ja 6 liitrit hobuheinikuid. Ma ei tea, kas jäime hiljaks või mis, aga hobuheinikutega oli tänavu suhteliselt ikaldus. Sügavkülma jagus pärast nende pannil kuumutamist siiski kolm pakikest ja ühe portsu tegin kohe pirukateks. Natuke sibulat, keeduriisi ja keedumuna ka hakitud seentele sekka, poest ostetud lehttainas ja tulemuseks on Überpirukad.
Kirjutan “Klassi”, õigemini, ma vist suren selle otsa.
Mingi hetk peab aknaid pesema hakkama ja aias sügistööd ära tegema, eks. Ma ainult ei tea, mis hetk see on.

Advertisements

6 kommentaari

  1. Maire said,

    12. okt. 2011 kell 22:39

    Ma ei kujutaks ette emast ja isast koera samas majapidamises. Või õigupoolest kujutan küll, mul omal on ka, aga mu emasel Napoli mastifil ei ole neid olulisi asjandusi enam alles, millega poegi produtseerida. Meil on pisike isane nässu, kes end suure Napoli otsas niisama lõbustab, tulemust sellest õnneks ei tule 🙂
    Aga see akende pesu – tead, see pole üldse oluline! Mul jäi vist vähemalt kaks hooaega aknapesu vahele ja kui siis suve esimeses pooles lõpuks pesin, siis oligi tulemust kohe palju parem nautida 🙂
    Järgmine aknapesu toimub meie majapidamises arvatavasti siis kui olen magistri ära kaitsnud 🙂 Nii, et naudi parem elu, need aknad ei peaks seda takistama! 🙂

  2. 13. okt. 2011 kell 09:56

    TRT ei pane hulgiladu kinni. Nad üritavad ladu puhastada pikalt seisma jäänud raamatuist. Kes soovib, saab ilmselt hoiutasu eest oma raamatuid seal edasi pidada. Ja kuigi Raamatukoil on TRTga väga sujuv koostöö, ei ole ta siiski sama ettevõte. Raamatukoi seilab vanal kursil edasi!
    Margo Matsina, Raamatukoi juhataja

    • aidivallik said,

      13. okt. 2011 kell 15:05

      Aitäh seletamast, seda on hea teada! Millegipärast meie MTÜle saadetud kirjas teatati otsesõnu, et osakond likvideeritakse, ning et oodatakse kõigi raamatute äraviimist. Veider tunne on omaks võtta, et nt alles üheksa või kümme kuud müügis olnud raamatut peetakse pikalt seisma jäänud raamatuks.

  3. thela said,

    13. okt. 2011 kell 13:01

    Mustade akendega ongi parem tööle keskenduda, väljast ei paista midagi sisse 😉

    • aidivallik said,

      13. okt. 2011 kell 15:07

      Sellise seisukorrani siin veel aega on. Nii et annab venitada!

  4. aidivallik said,

    13. okt. 2011 kell 14:09

    Mul oli ka plaanis Elli steriliseerida lasta, kui ta võtsin. Aga nagu ta selleks sobivasse ikka kasvas, jõudis ka masu kohale ja ressursid kuivasid kokku. Nagu ikka – kulutused, mida annab edasi lükata või vähegi vältida, saavad edasi lükatud ja välditud. Siiani. Nüüd on ta kolmeaastane ja elu näitab, et saab isast ja emast ilma kutsikate tegemiseta koos pidada küll, maksab natuke närve, hoolsust ja tähelepanu lihtsalt.
    Aga akendest… no kevadel juba jäi vahele, pean tunnistama. Teisel korrusel katuseaknaid küll pesin, aga siis hakkas üks otse meie aia ääres tuulehaugirapetega kajakaid toitma ja järgmisel päeval olid mu pestud aknad jubedaid larakaid täis. Võttis isu jätkata ära küll. Rääkimata sellest, et mul olid majakatusel ja kasvuhoone katusel ja kogu aias kümnete kaupa kajakaid, suured nagu haned, kõigi sihiks naabri lahtine kompostikast, mis aastakese eest oli rajatud täpselt aia äärde ja 2 m meie pere istumisnurgast. Situatsioon kordus paar korda, enne kui tolle naisterahva rappekausiga teolt tabasin, ja päädis ebameeldiva ja ägeda vestlusega… kuid minu rõõmuks ka sellega, et kompostikast aia äärest ära kadus, kajakatoitmine lõppes ning see naine ei tunne enam pidevat vajadust minuga jutelda iga kord, kui mind vähegi aias liikumas näeb.
    Ainult et aknad, jah, tuleb mul ikka lõpuks pesta ja ülemised üle pesta.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: