Pluss- ja miinuspoolelt

Sa armas Mooses, ütleb Majasokk. Ma pole tervelt kümme päeva midagi blogisse kirjutanud. Õudne. Mis minuga lahti on.
Nagu liimist lahti või.
Tõele au andes, jah, tegelikult juba tükk aega ja see forsseerub. Aga ma tean, et lõppude lõpuks tulen ma endaga ikka toime. Julgelt üle poole akendest on pestud ka. Ja mõnel peenral sügispuhastust tehtud. Kasvuhoone on sel aastal lausa erakordselt korda tehtud. Ju ma häbenesin siis kohutavalt, et eelmiseks talveks mul jäidki sinna tomativarred sisse.
Kirjutatud on ka. Isegi. Kuigi õudselt raske on keskenduda, peaaegu võimatu. Iseenda sisemised mustad mõtted muudkui tiirlevad ja keerlevad ega jäta eriti võimalust teiste (tegelaste) mõtete jaoks.
Toredat on ka. Tegin metsas ühe imetillukese hilissügisese tiiru ja leidsin triibulisi heinikuid, hobuheinikuid ja sügis-limanutte. Palju mitte, sest Ott oli kärsitu, närviline ja tahtis kogu aeg koju minna. Seenekastme jao sain siiski. Metsas oli veel muidu mingeid kahtlasi pruune vöödikuid või kühmikuid, mida ma ei tundnud ja koju vedades määrata ka ei õnnestunud. Justkui ei leidnudki seeneraamatust niisugusi seeni. Anomaalia. Ning muidugi ei söönud ma neid tundmatuid. Vaja mul jah näiteks kühmvöödiku otsa sattuda, pärast vaata, kust sa uued neerud saad. Kui üldse ellu jääd.
Aga väga huvitav on see hilissügisene seeneriik siiski.
Vahepeal käisime niisama külas, Henkidel, kirsikoogiga (kirsid mu oma kompotist). Tore oli.
Siis käisime veel sünnipäeval. Mu väike vanaema sai 93-aastaseks. Et tal on kogu aeg külm, siis sai ta kingituseks minu kootud hästi soojad villased põlvikud. Ma kudusin need tegelikult juba millalgi suve lõpus, laatadel laua taga seistes.

Üks äge kudum selle sügise esimesest poolest on mul ette näidata veel, nimelt kena roosa titetekk. No oli mul üks kena kogus roosat mohäärisegust lõnga, mis oli nii pehme ja mõnus, aga roosat kampsi ma enda ega tütre seljas ette küll ei kujuta. Nii hakkasingi titetekki kuduma kohe samal päeval, kui tädipoeg sõnumi saatis, et nende peres hommikul tütar sündinud. Mustri ja idee sain siit. Nii ilusa serva jaoks mul roosat lõnga siiski enam ei jagunud, nii et sinna sai hoopis valge heegeldatud vähikäik.

Teki juurde õmblesin valge tekikoti, augu ümber nunnud kitsad pitsisakid. Kui tüdrukute värk, siis tüdrukute värk.

Et titat pidi vanaema sünnipäeval näitama tuldama, siis pakkisin kogu kraami kaasa, rääkisin sugulastega läbi ja noor pere sai n.ö katsikukingi suguvõsa poolt kohe sealsamas kätte. Üks tädi lisas lilled ja vennanaine kaks titesärki. Sest ega me siit Läänemaalt vast hakka viie perekonnaga neile sinna Tallinna külje alla koos katsikule minema, meie lähedaste sugulaste ring on ju tõesti suur. Hea, et me vanaema suure laua taha veel enam-vähem kõik ära mahume. Aga noorelt titemammalt ei saa oodata, et ta suudaks vastu võtta umbes kakskümmend katsikulist ühekorraga. Väikeses korteris. Peaasi, et õnnitlused korraga kätte sai, küll on aega edaspidi neil ka ükshaaval külas käia.
Mis siis veel. Ah jaa, eile käis Ivar, aga me olime täitsa viisakalt ja vaikselt. Umbes südaööni. Mis siis ikka väga välja kippuda, kui isegi söögirahaga käib igavene nipitamine.
On lootust, et midagi sellel rindel isegi hakkab juhtuma. Oti suunalt. Tal susiseb midagi, aga mis, seda ma veel ei ütle. Äkki sõnun ära. Aga isegi see tekkinud lootus on juba selgelt plusspoole nähtus.
Miinuspoolel muidugi on see, et jõulujuttude raamatu projekt ei teostu. Saime Kulkalt selleks raha küll, aga peaaegu poole vähem, kui tarvis oli. Olen neile tänulik ikka, aga selle eraldisega ei saa me tõesti midagi peale hakata, ma kalkuleerisin nii- ja naapidi ja võrdlesin eelmiste jõulude aegseid müüke, et äkki saaks trükikojale paarikuulise järelmaksuga selle trükkimise kinni maksta – aga ei tule kuidagi välja. Isegi positiivse müügiprognoosiga ei tuleks välja. Nii et see raha läheb Kulkale seekord tagasi ja jõulujutud lükkuvad edasi… eh siis järgmisel aastal proovime uuesti?
Ja see pagana “Klassi” romaan ei ole mul ikka veel valmis.
Ja see kuu on “Ühikarottide” kohapealt absoluutne vaikus. Mis toimub?
Probleemid autoga püsivad, Pürksi Ott ei ole meie jaoks aega leidnud. Seni sõidame, aga kui kauaks?
Ühesõnaga, miinus- ja plusspoole balansis hoidmine on minu jaoks alati jube keeruline olnud, aga praegune aeg tundub seda nõudvat rohkem kui miski varasem aeg. Ja ma mõtlen seda nii majanduslikus kui muus mõttes, saate aru küll.

Advertisements

4 kommentaari

  1. Maire said,

    27. okt. 2011 kell 22:20

    Jubetumalt ilus titetekk!

  2. Maarja said,

    27. okt. 2011 kell 22:28

    Titetekki peab tõesti kiitma, sellist himustaks kohe enda põrnikatelegi 🙂

  3. aidivallik said,

    28. okt. 2011 kell 13:16

    Kusjuures seda pole tegelikult üldse keeruline kududa. Muster on ootamatult lihtne ja loogiline (Pitsikuduja blogis on link mustrile!). Motiivi pitsiline servariba vast tahab alguses rohkem harjumist, aga raske pole seegi. Üheksa motiivi, teki mõõdud tulid meeter korda meeter. Lõng oli mul selline jämedam ja vardad 3 1/2 (motiivi keskosas sukavardad, hiljem ringvardad) Mis ma muidugi soovitaks, oleks motiivi mahakudumiseks kasutada veel number või pool jämedamat varrast, siis annavad motiivi servad paremini venima ja teki kokkuõmblemisel oleks mugavam ning ka tulemus jääks vast parem. Mina olin natuke hädas sellega nimelt. Kõik motiivid ühtmoodi kootud, aga pärast ometi selgub, et mõni serv jäigem kui teised… kokkuõmblemise ja vormi venitamisega pidin omajagu pusima ja siis kirusingi ennast, et oleks pidanud veniva mahakudumise tegema servadesse.

  4. Köögikata said,

    28. okt. 2011 kell 13:33

    Tõesti nunnu tekk (ja tekikott). Ja selliseid põlvikuid oleks mul praegu väga hädasti vaja – sidugu ma seda elastiksidet kui lõdvalt tahes (vahel seon lamades jala hoopis lahti), ikka on veri kinni ja jalg põlvest altpoolt külm ja külmetab. 😦
    Hoian pöialt, et see Oti asi ikka susiseks. Ise saadan ka iga päev ikka mitu kandideerimisavaldust laiali, aga olen siiani vaid äraütlevaid kirju saanud, kui neidki.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: