Poolik demosalvestus ja muud tühja-tähja

1. nov. 2011 kell 15:08 (Muiduelu, Töised asjad)

Klotsid jõudsid stuudiost tagasi nii heade kui halbade uudistega. Hea uudis on, et jõuti teha sisse neli lugu… peaaegu. See tähendab, et Oti trumme sisse võtta ei õnnestunud, sest sealne tehnika hakkas Oti elektroonilistele trummidele mingeid huvitavaid efekte lisama. Trummid tuleb eraldi salvestada mingi muu tehnikaga või sama tehnika juures kasutada mingeid teisi trumme.
Ott ajab nüüd seda asja. Väga loll lugu igatahes. Samas, kokkumiksimise juurde pidi Ott ju nagunii sinna minema. Iseasi, mis raha eest.
Segast asja on üldse viimasel ajal väga palju. Eile helistas Tuuli ja rääkis mingist uuest sisseostetavast formaadist, mille stsenaariume tõlkima/adapteerima nad mind vajavad. Asi oleneb Kanal 2 otsusest nüüd, kas asi läheb töösse või ei.
“Ühikarotid” on lännu. Režissöör olla oktoobri algul innustunud asjast sedavõrd, et hakanud ise järjest ka episoode kokku kirjutama ja jätkavat seda silmade põledes ning tõelise loomingulise tuhinaga. Nii mulle enam tööd ei jäänudki.
Eilsetes “Saladustes” säras Vaido Neigaus imetabaselt hästi. Mulle endale meeldis seda stsenaariumit kirjutada ka, tore lugu ju. Selle lõpu mõtlesin ma siiski ise omast peast juurde – kuidas paar leiab, et sellist eluvürtsi suudavad siiski mõlemad nautida. Inimese kiri aga (naise kirjutatud) nii hästi ei lõppenud, vaid too naine kaalus ikkagi tõsiselt lahkuminekut.
Mina ei saa aru, miks. See mees ei tee ju kellelegi halba oma kummalise hobiga, vastupidi, temast on kodus palju kasu, kui kokkab ja koristab. Mis siis, et kleidi, sukkade ja kõrgete kontsadega.
Teine lugu meeldis mulle ka. Oli just nii välja tulnud, nagu ma lootsin. See sundseis jõudis kohale küll, kuidas mees sisuliselt survestatigi valetama kummalegi naisele. Muidugi, tegelikult oleks ta kohtu abil kindlasti saanud õiguse eksnaise vastuseisust hoolimata lapsega kohtuda, aga Eesti reaalsus on ju selline, et inimesed tihti ei teagi oma seaduslikke õigusi mingites olukordades, või kui teavadki, siis nende jaluleseadmiseks kohtusse ikka ei pöördu. Selles suhtes oli see mees mömm. Aga tema armastus tütre vastu oli jälle imetlusväärne. Jah, lapsega manipuleerimine on võimas, kuid väga alatu relv.
Kirja saatjaks oli see uus pruut, kellega mees eksi eest salaja abielluda lootis. Kirjas oli fookus muidugi tema enda ja tema solvumise peal, ja tundus, et ta ei saanud aru, miks mees üldse niimoodi kahele naisele vaheldumisi valetas. Aga sündmuste kirjelduse (oli kiiduväärselt detailne kiri selles suhtes) järgi tuli minu jaoks päris selgesti välja, mis mängu mängis selle mehe eks ja mis rolli täitis väike süütu laps kogu selle jama juures.
Õudne naine oli muidugi see eks, kas polnud?