Loo keskkoolis kolm aastat hiljem

Jõudsin just tagasi esinemissõidult Loo Keskkooli. Ma olen väga rahul. Kolme aasta eest esinesin muide sealsamas, aga lapsed teadupärast vahetuvad koolis aeg-ajalt. Täna olid mul saalis 7. ja 8. klassid, väga huvitav vanuserühm, ja mul oli neile absoluutselt tore ning hea rääkida. Nad oskasid nii hästi kuulata, et silmad särasid peas, ja olid üleüldse vahvad. Eelmisest visiidist Loole jäid ka aina head mälestused. Hakka või regulaarseid visiite tegema.
Õnnestus ka raamatuid müüa ja autogramme jagada. Ning õpetajatega mõtteid vahetada koolielust, uuest haridusseadusest ja eesootavast eesti keele kompleksriigieksamist. Selle viimase suhtes muide ei ole ma absoluutselt vaimustuses. Ja minu lapsel on õnnetus olla eksperimentaallennus, kes esimest korda seda eksamivormi sooritab.
Mul on kogemus 9. klasside üleviimisega riiklikule komplekseksamile eesti keeles, ja siis oli uue eksamivormi ettevalmistus igatahes palju põhjalikum, kui praegu on. Olid aegsasti olemas harjutus- ja metoodilised materjalid, hindamisjuhised jmt – aga praegu ei ole. Siis olid eelnevad koolitused õpetajatele, aga seekord pole märgatud neid kuigi ulatuslikult korraldada. Mingid kursused küll nüüd talvel viimase info järgi tulevad, aga kas see natuke hilja pole, kui juba aprilli keskel tuleb noored eksamile saata?!
Ning sellest hoolimata, et tookord oli õpetajate ja õppematerjalide ettevalmistamine uue eksamivormi jaoks oluliselt põhjalikum kui praegu, võttis paar-kolm aastat aega, enne kui see eksam oma raskusastmes korralikult paika loksus. Kaks esimest aastat oli see tehtud üheksandike jaoks liiga keeruliseks, nii et isegi üheksa aastat järjest puhtviielistest paljud ei jõudnud oma sooritusega maksimumpunktide lähedale ning läbikukkujaid oli rohkem kui kirjandiga. Kuigi kah räägiti, et on jõukohane ja eakohane ja läbikukkujate protsent ei suurene… Noh, kogu ettevalmistatuse juures see kõik siiski tõele ei vastanud. Oli ikka päris kole küll.
Abituuriumis aga annab see jahmerdamine kestvaid tagajärgi, sest nemad peavad oma eksamipunktidega ju kandideerima kõrgkoolidesse. Kõrvuti varasematel ja mõnedki ka hilisematel aastatel lõpetanutega. Aga see kandideerimine ei toimu võrdsetel alustel.
Jah.
Ilm oli ilge. Hommikul, kui läksime, oli ainult tuul, aga tagasi sõitsime lisaks veel lausvihmas ja otsekui Mordori musta varju all. Et meil oli vaja tagasiteel tulla läbi Tallinna raamatutrükikoja laost ja ära võtta oma kaubad, pidime läbima totaalses remondis oleva Peterburi maantee ja veidike vähem totaalses remondis oleva Järvevana tee, enne kui inimese moodi sõita sai. Närvid olid püsti nagu pommikoeral.
Raamatutrükikoja kohta selgus kohapeal juttu ajades, et likvideeriti vaid väikekirjastajatega tegelev osakond. St suurkirjastuste raamatute hulgimüügiga tegeleb Tallinna Raamatutrükikoda ikka edasi. Eks see tundub mulle veidike ülekohtune, aga mis seal ikka. Nad on senisest kitsama pinna peal ja endise kolme töötaja koha täidab nüüd üks inimene. Mina aga pean vist oma võimalike uute raamatute puhul hakkama ise otse raamatukogudele pakkumisi saatma. Vist. Ma ei ole veel täpsemalt suutnud mõeldagi, kuidas see raamatukogudeni jõudmine nüüd hakkaks olema. Raamatukogudel oli tihe kaubanduslik side ju just eelkõige Raamatutrükikojaga.
Eks ma pean uurima ka Apollost ja Rahva Raamatust neid asju: kas ja mis mahus raamatukogud neilt tellivad. Ning siis alles saab oma tegevuse osas mingeid otsuseid langetada.
Nüüd kodus, väsinud. Rahul. Rõõmus. Kuid kui olla siiralt aus, siis mul oleks vaja täna õhtul veel neli kirja kirjutada, sellist väga asjalikku ja numbreid sisaldavat. Ma siin nüüd mõtlengi, et mis juhtuks, kui kirjutaksin need homme hommikul kohe. Täna on ju tööpäevad läbi, keegi neid enne homset nagunii ei loe, ja äkki ma homme ikka jõuan oma muude asjadega ka, isegi kui need kirjad juurde lükata.
Väsimus ajab viilima ju.

2 kommentaari

  1. Mare said,

    25. nov. 2011 kell 06:26

    Minu poeg peab ka selle komplekseksami tegema. Aga mina olen lootusrikas. Nimelt on ta väga-väga vilets kirjutaja. Kirjand on tema jaoks üks õuduste labürint. Poisi naha võib päästa just see komplekstöö, kus kirjandil vaid osaline punktikaal.

  2. aidivallik said,

    25. nov. 2011 kell 10:34

    Loodame siis, et lootus täitub! Kirjandi osakaal eksamihindes on 60 %. Mis võib siiski kujuneda probleemiks, on lugemisosa analüüsi ja arutlust nõudvad vastused.
    Minu arust on suur puudus, et nende lugemisülesannetega killustatakse õpilase mõttetegevus ära – ta ei saa enam keskenduda ühele suurele ülesandele (kirjandi kirjutamine), vaid jagama end selle 6 tunni ( ja alates 2014. aastast 5 tunni) vältel mitme erineva tegevuse vahel. 400 lk kirjandit on siiski 2 lk A4 ning nii pika sidusa arutleva teksti kirjutamine nõuab üksjagu keskendumist.
    Näen murekohta ka lugemisülesannete vastustes, mille hindamine eeldab nende vastuste standardiseeritust. Samas nõutakse vastamist arutluse vormis, mis tähendab, et ei küsita mitte mõistete defintsioone näiteks või muud üheseltmõistetavat faktiteadmist. Minu jaoks on imelik juba mõte sellest, et enne eksamitööde hindamist keegi kuskil otsustab, milline on õige arutlev mõttekäik sellele küsimusele vastates. Seda nimetatakse viisakalt eksamiülesande hindamise võtmeks.

    Ma kopin siia info, mida REKK oma kodulehel ise selle eksami osade kohta annab:

    3.3. Eksamitöö vorm
    Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast ning sellega kontrollitakse õpilase tekstimõistmis- ja
    tekstiloomeoskust ehk funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.

    1. osa. Tekstimõistmine
    Tekstimõistmise osa koosneb 4–6 kõige rohkem 1000-sõnalisest alustekstide komplektist, millest igaüks
    omakorda sisaldab 1–3 teksti. Alustekstide komplektid esindavad luulet, ilukirjanduslikku proosat,
    draamat, publitsistikat ja/või (populaar)teadust. Eksaminand valib ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad terviklikke vastuseid, mille pikkus on 50 – 100 sõna. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40%.
    Ülesannete lahendamiseks on aega 120 minutit.

    2. osa. Tekstiloome
    Tekstiloome osa põhineb alustekstidel ja esitatud probleemil, millest lähtudes kirjutab eksaminand
    vähemalt 400-sõnalise sidusa arutleva teksti (kirjandi). Kirjandi kirjutamisel võib õpilane valida ükskoik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloome ülesande. Kirjand peab põhinema ette antud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik. Eksaminand pealkirjastab ise oma kirjandi. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 60%. Ülesande lahendamiseks on aega 240 minutit.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: