Metsik

15. dets. 2011 kell 21:59 (Muiduelu, Töised asjad)

Mind juba huvitab, kui kaua nii saab. Sportlik hasart on tekkinud. Keerlen ülihelikiirusega ringi ega taju enam, kuhu ma välja vurritan. Irreaalne tunne on.
Mulle pakuti pikka tööd.Raha hakatakse maksma täpselt nii palju, kui küsisin.
Ja siis selgus, et saan veel ühe pika töö, millest Tuuli oli minuga tegelikult millalgi varasügisel rääkinud, aga pidasin seda juba Kadunud Asjade hulka kuuluvaks.
Aastast 2012 kirjutan ma niisiis kolme seriaali. Ja siis vaatame, kas toidab või ei toida.
Läinud laupäeval müüsin Viimsis, pühapäeval Pirital. Pärast seda oli paaritunnine nõupidamine selle päris uue seriaali sisu asjus, siis sugulaste pool kolmiksünnipäev, siis keskööks kodu.
Esmaspäeva varahommikul alustasin sellise inspiratsiooni ja innuga, milline polnud mind ammu külastanud. Ja ma olen vaimustuses. Mulle meeldib hullupööra seriaali hooaega kavandada, sündmustikku fabuleerida, nuputada dramaatilise struktuuri detailide üle, luua tegelasi, jaotada sündmustikku episoodidesse, kõrvutada, põimida ja ristata tegelasliine, üles ehitada esimest episoodi ja vormistada step-outline’i. Nii nämma. Ma olen seda esmaspäeva varahommikust saadik teinud kolme kuuetunnise pausiga, mis kulusid magamiseks. Ja ma tunnen ennast jube õnnelikuna.
Ott värvis kultuurimaja galeriis seinu. Kunstnikutööga kattuvusi on.
Mari helistas, et tema mälumänguvõistkond võitis maakondliku koolinoorte mälumängu, mis toimus üleeile. Õigemini, Noarootsi Gümnaasiumi kolm võistkonda võitsid maakondliku koolinoorte üleeilse mälumängu üleüldse. Panid kõik kolm kohta kinni. Kusjuures osalesid tegelikult kõik Läänemaa gümnaasiumid. Ma olen väga uhke, et minu lapse võistkond sai esikoha. Ja tema koolikaaslased ülejäänud kaks. Huvitav auhinnatseremoonia muidugi võis see olla.