Käimised ja uudised

Kevad on toonud kaasa uue seltsielu puhangu – terve see nädal on käinud külalised saabunud uudised ja üllatused.
Seda, et Tints ja Pürksi Ott käisid, seda juba kirjutasin – noh, järgmine päev oli Ivari-päev, istusime taas meie köögis ja otsustasime, et tuleb rohkem kodust väljas käia, püüda seltskond uuesti kokku ajada, sest kas mäletate, kuidas me enne masu igal teisipäeval Gambrinos istusime ja mis me veel tegime…
Neljapäeva ennelõunal tuli Pürksist meie lapse toakaaslane ja sõbranna paistes põsega. Toitsin, rääkisime, käis EMOs arsti juures, kus ei tehtud röntgenit ega midagi, vaadati peale ja öeldi, et kui paistetus paari päevaga alla ei lähe, siis tulgu uuesti, ja et võib-olla peaks ta seda asja ka hambaarstile näitama. Helistasin Tintsule hambaravisse ja saime tüdruku sinna vähemalt hambapilti tegema, ja selles asi oligi. Viimane aeg, sest neiu saab mais 19 ja siis haigekassa kulul hambaravi ka lõpeb, nii et tark on praegu kõik korda teha. Ma hakkan teda siis nüüd senisest hoopis sagedamini nägema, see on tore. Hambaravi kohapealt on mul tast küll kahju ka, sest vaene laps on samasugune habaarstifoob nagu mina ise… Seilasime, teame. Aga Dentistas ravitakse hambaid hella käe, piisava empaatiatunde ja personaalse vajaduse järgi doseeritud tuimestusega. Ning kui mu senine elukogemus hambaarstide kohapealt näitas, et algul öeldakse küll:”Ärge kartke, see ei ole üldse valus”, aga tehakse ikkagi kõvasti haiget, siis Dentistas päriselt ei tehtagi haiget. Päriselt-päriselt.
Ja ülejäänud osa päevast tegin tööd ning venisin sellega üsna öösse välja, lõpetasin umbes kahe ajal.
Eile aga käisime Augustibluusi sissejuhataval üritusel – Dramamama kotserdil kultras ja pärast istusime poolde öösse Soffas. Päris lõbus õhtu oli.

Eilne uudis oli veel see, et naabermaja meie tulemüüri taga müüdi maha ja sisse kolis uus elanik hiigelsuure ja väga süpaatse koera ning ülielusuuruse punase pikakarvalise kassiga. Väga muljetavaldavad loomad! Ja perenaine ise ka sümpaatne. Koertel oli päev otsa juba põnev aialippide vahelt ninu kokku panna ja tutvust teha. Õnneks suhtuvad kõik kolm elukat asjasse huvi ning rahuliku meelega.
Ja see uudis ka veel, et sõbranna Anne oma emaga (elasid viis maja minust edasi) müüsid kah oma maja maha. Palju pikki suveõhtuseid tunde on selles väikeses ilusas aias mööda saadetud. Kahju.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: