Nuckö lõpetamine ja jaanipäev

Lapsukesel on nüüd gümnaasium lõpetatud. Jeerum, on ikka sekeldamist selle väikse asjaga. Mul on tegelikult päris kahju, et ta Noarootsist ära peab tulema. Võiks ta kohe tagasi kümnendasse panna ja uuele ringile saata, talle sobis seal ju nii hästi. Nad on väga loominguline seltskond seal, minu tüdruk sai lausa eraldi kiituskirja loomerõõmu, julguse ja loomingulisuse eest koos kõigi viimasel aastal võidetud kirjatöökonkursside loeteluga. Suure osa aktusest sisustasid õpilaste ja ka lõpetajate endi muusikalised ja sõnalised numbrid. “Andetus ei ole andestatav”, nagu seal kunagiste õpilaste poolt vundamenditsementi kraabitud mitteametlik deviis teatab.
Eks siis nüüd vaatame edasi. Ta on väga põikpäiselt omale pähe võtnud, et tahab ikkagi eesti filli, sest sealne õppekava meeldib talle kõige rohkem ja ta peab seda väga huvitavaks. Teine eelistus on romanistika. Palju õnne, eks ole. Mõlemal juhul läheks tal hädasti vaja võimetekohast emakeeleeksamihinnet, mida kahjuks ei ole. Mujale, teistele erialadele, kus peamiselt loeksid inglise keel ja ajalugu, ta kandideerida ei taha, sest ütleb, et need õppekavad ei kõla isuäratavalt. Oleme noored lõvid ja kompromisse ei tee. Jajah. Ja ega mina ka tea, kuidas just õige oleks – tegelikult.
Ootame apellatsioonile vastuse ära ja siis on ehk midagi natuke selgem. Kui on.
Tähistasime pärast kodus sugulastega… tegin seenepirukat juustu- ja munakattega, tellisin kringli, jõime mõned pudelid šampust ja noh.
Jaanilaupäeval maal ema juures – vihm, vihm, vihm. Jaanituli oli toas laua peal küünlaleegis. Telekas jalka. Väsinud.
Täna püüaks kuidagi jälle joonele saada. Vaatasin siin “Saladuste” asju, tahetakse, et kaks lugu ümber teen, oeh. Ümbertegemine ei meeldi mulle, see ei ole lihtsalt huvitav enam. Õhtul pidime minema vanade sõprade juurde pittu, aga jäi minemata – arvuti hakkas tegema imelikke asju, sellal kui Ott Päevalehe jaoks homset koomiksiriba joonistas. Vahepeal pani end üldse kinni ja tükk aega lahti ei teinudki.
Mitu tundi õudust ja paanikat. Kui Oti arvuti oma tegevuse lõpetab, siis no tõesti… praegu ei ole mingeid vahendeid talle uut masinat osta, ja millega ta siis tööd teeks? Jube. Nii lihtsalt ei tohi minna.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: