Töötan kuueaastaste teemal

Tegelen siin Õpetajate Lehele ühe artikli jaoks materjalide läbitöötamisega. Teema puudutab 6-aastaste kooliminekut, millest nüüd jälle õhinaga räägitakse – aga millegipärast ei ole kusagil mainitud, et see on Eestis korra juba läbiviidud eksperiment, mis lõpetati kolme või melja aastaga ära. Kuueaastaselt mindi kooli aastatel 1987 – 1989 ja selle ürituse tulemusena tekkiski meil 12 klassi. Nii et mina olen nende aastakäikude seas, kellel n.ö üks klass lihtsalt vahele jäi.
Mina läksin ise kooli seitsmeaastaselt, 1978, kuigi kolmeselt olla ma juba lugema õppinud ja nelja-aastaselt kirjutasin trükitähtedega grammatiliselt veidrat teksti. Väga tahtsin minna nii viieselt kui kuueselt ja ma arvan, et minu jaoks isiklikult oleks kuueaastase koolikohustus olnud väga tervitatav. Seitsmeselt minnes ma õppisin koolis algklassides põhiliselt viisakalt igavlema ja looderdama.
Kuid vähemalt sama palju, kui on neid kuueselt täiesti kooliküpseid, on neid, kes kuueselt vaevu veerida suudavad, kelle sotsiaalsed oskused, enese eest hoolitsemise võime ja kogu muu areng vaevalt süsteemseks ja konventsionaalseks õppetööks valmis on. Jah, eriti poiste hulgas. Mulle on mõni algklassiõpetaja rääkinud, et praegu seitsmeseltki kooli tulles on ikka klassis paar last, kellel on probleeme näiteks vetsus eneseteenindamisega, oma asjade korrastamise, ülesannete täitmise, keskendumise ja muu sellisega.
Ma usun, et kui selliste aeglasema arenguga laste puhul on tegemist lisaks veel mingi käitumis- või psüühikahäire seemnega, siis neile oleks varane kooliminek otseselt lausa kahjulik.
Peale selle on oht, et kuueselt kooli tulnud klassis on oskuste, arengu ja võimete erinevused nii suured, et see destabiliseerib kogu klassi õppetööd. Tublimad jäävad unarusse, kui õpetaja võhm läheb titemate kantseldamise peale. Või siis vastupidi – kannatavad nõrgemad, kui õpetaja eelistab keskenduda lastele, kellega on mugavam töötada. Ma ei ütle, et praegu seitsmeselt kooliminejate klassid võimete poolest ühtlased oleksid, vaid seda, et kuueselt on see pilt veel kirjum kui seitsmeselt. Ja siin ma näen probleemi.
Minu meelest oleks mõistlik lasta see kooliminekuiga üldse lõdvemaks ja teatud ulatuses lapsevanemate endi otsustada. Eks nemad näevad oma lapse arengut ja valmisolekut vast kõige paremini siiski, ja kõhkluste korral peaks neil olema võimalus lasta nõustajal oma lapse suutlikkust objektiivselt hinnata. Selles on kasvatusteadlased ju üsna sama meelt, et kooliküpsus saabub lapsest olenevalt 6 – 8 aastaselt. Intellektuaalselt võimekast perekonnast pärit heade geenidega lapsed on kuueselt kooliks igati valmis, vähemalt tüdrukud kindlasti. Kuid samas on terve rida teistsugusest keskkonnast pärit lapsi, eriti poisse, kellele sobiks märksa paremini alustada kooliteed 8-aastaselt.
Praegu ajakirjanduses käivast poleemikast oli minu meelest väga arukas ka see sõnavõtt (ei mäleta küll, kelle), mis meenutas suurt väljalangevust juba põhikoolist ning kutseõppe praeguse korralduse haakumatust käsiloleva plaaniga. Tõsi – mida teha siis lastega, kes praegu katkestavad oma põhikooli nii 8. – 9. klassis, olles ise 15aastased? Siis oleksid need katkestajad veel nooremad. Täielikud lapsed. Ja kutsekoolides jätkamine langeks ka varasemasse ikka, kuid kui juba praegu 16-aastaselt ei olda kutsevalikuks või kodust kaugemale õppima minekuks võimeline, siis mis selles valdkonnas saama hakkab? Samasugused raskused tuleksid lapse saatmisega kaugemale gümnaasiumisse ja õpilaskodusse.
Täpselt selline mulje jääb, et kuueaastaselt algava koolikohustuse propageerijad näevad oma vaimusilmas ainult suurte linnade hea tasemega (eliit)koole, kus õpilaste vaimsete võimete tase ühtlasem, kus õppiv laps oma haridusteed naljalt pooleli ei jäta, kust reeglina minnakse edasi õppima ülikooli ja mitte põhikoolijärgsesse kutseõppeasutusse. Aga Eestis on enamik koole siiski ju teistsugused.

Kui nüüd oleks nii, et hiljemalt kaheksaselt peab iga Eesti laps kooli olema läinud ja koolide esimesse klassi võib lapsele kohta taotleda alates 6. eluaastast, siis oleks see minu meelest kõige lapsesõbralikum ja individuaalset arengut arvestavam viis. Nii me teeksime, kui mõtleksime eelkõige lastele. Kuid siis muutuks lasteaedade lõpurühmadesse puutuv jälle väga segaseks. Osa lapsi ei teekski seda kaasa, aga osa peaks siis nagu seal veel mingi lisa-aasta saama. Nii et see oleks päris-päris keeruline. Kuigi lastele vist parim.
Aga kui me mõtleme rahale, lasteaiakohtade juurdeloomisele ja sellele, kuidas oma lapsed noorte spetsialistidena võimalikult vara tööturule paisata, siis jah, olen nõus, et kuueaastased kooli lüüa oleks ökonoomsem. Teatud ajaks.

Aga ma tegelen selle teemaga edasi, võib-olla mu vaatenurk muutub veel.

Advertisements

11 kommentaari

  1. Maire said,

    8. sept. 2012 kell 21:16

    Tegelikult nägi see kuueaastaste klass välja nagu lasteaia viimane rühm. Kui 6-aastaste klassid tehti, siis olin veel lasteaias tööl ja kuna minu rühm kevadel lõpetas, siis alustasid nad esimest klassi samas majas, kuigi esimese klassi õpilastena. Õpetaja tuli koolist lasteaeda tööle ja mina olin siis terve aasta selle klassi õhtupoolne kasvataja. Ei mäleta, et see oleks eriti lasteaiast erinenud, kuigi jah, tunde oli kindlasti rohkem. Aga lapsed isegi magasid lõuna ajal nii nagu lasteaialapsed ikka. See oli vist minu viimane tööaasta lasteaias, pärast seda läksin kooli tööle ja hakkasin paralleelselt tõlgina tööle. Millalgi üsna 90-ndate alguses sattusin kord Lõuna-Rootsi Vara kommuuni, kus poliitikud just vaidlesid sama teema üle – kas kooli peaks minema 6 või 7 aastaselt. Kuna meil oli oma negatiivne kogemus värskelt olemas, siis seletasin seal rootslastele väga elavalt, miks see pole hea mõte. Seepeale kutsuti mind kohaliku raadio otsesaatesse samast asjast rääkima. Mäletan, et olin väga enesekindel ja tegin 6-aastaste koolimineku täiega maha. Kahjuks ei mäleta mingeid täpsemaid fakte või argumente, aga mäletan, et kohalikud moderaadid olid minu sõnavõtust väga vaimustunud, kuna just nemad selle ümberkorralduse vastu nii elavalt võitlesid. Kummaline, et ma ei mäleta, mis täpselt selle kooliminekuga halvasti oli, aga mäletan, et mu oma laps pidi ka kuueselt minema, kuid jäi tervise tõttu veel üheks aastaks lasteaialapseks. Seda otsust pole me kunagi kahetsenud, sest olles kooli minnes teistest vanem, oli tal silmnähtavalt palju kergem kui neil, kes aasta nooremad.

  2. Hundi ulg said,

    8. sept. 2012 kell 22:03

    Millegipärast on mulle meelde jäänud, et see 6 aastaste eksperiment hakkas aasta või kaks varem kui Sinu poolt märgitud 1987. Ja kas ta ikka niiväga eksperiment oligi – hoopistükis paberile pandud üleüldine kohustus?

  3. Kats said,

    8. sept. 2012 kell 22:31

    Mina läksin kooli 7-aastasena 1986 a. ja meil oli samal aastal nn 6-aastaste ehk 0-klass. Oli ka selline lasteaia ja kooli vaheline, mida nad täpselt seal tegid ei tea, aga neil oli eraldi ruumid koolimajas, mängutuba jms.

  4. surjukas said,

    9. sept. 2012 kell 10:26

    Minagi läksin kooli aastal 1986, olles alles augustis saanud 6! Mida aasta edasi, seda selgemini oli näha, kuidas nõrgemad jäid istuma. Nüüd, olles ise ema, ma ei poolda, et minu laps läheks 6-aastasena kooli.

  5. Marlin said,

    9. sept. 2012 kell 16:10

    Praegu saab ju ka koolipikendust taodelda. Ja kui on laps ikka tõeliselt andekas ja küps, vist ei keelata enne seitsmeseks saamist kooli panna?
    Vähemalt mina tean sellist poissi, kes sai aasta lõpus 7 ja läks kooli kuueselt, seda otsust pole pere kahetsenud. Aga, et kõik ühe puuga kuueselt kooli? Võiks ikka jääda individuaalse lähenemise võimalus, et keskmiselt 7-aastaselt kooli.

  6. aidivallik said,

    10. sept. 2012 kell 11:46

    Hundike, minu käes hetkel oleva info järgi selgub, et 6- või 7-aastasena kooliminek sõltus paari aasta jooksul konkreetse kooli enda otsusest. 1984. aastal toimus Nõukogude Liidus haridusreform, mis andis soovituse kooli alustamiseks 6-aastaselt. Ühtlasi hakati ette valmistama üldist 6-aastaste koolikohustust, ja sellega alustatigi 1987. Vähemalt nii ma saan praegu asjast aru.

    • aidivallik said,

      13. sept. 2012 kell 12:43

      Vabandust, haridusreformi alustati 1983 siiski.

  7. aidivallik said,

    10. sept. 2012 kell 11:49

    Aga eksperimendiks seda nimetada pole mul vist tõesti õige, kasutasin seda sõna, rõhutamaks selle ürituse lühiajalisust.

  8. T said,

    11. sept. 2012 kell 08:03

    Siiski, ka tänapäeval võib minna kooli kuueaastaselt – ja tegelikult toimib see ju -lasteaedades tehtava algõppega saavad lapsed nii tähed kui numbrid ja esimesed arvutamised jms kätte. Paraku on see KOV haldusala ja mitte kohustuslik. Mikipärast tundub, et kirjutistes eeldatakse (ja siis vastuväidetes ka) et kuueaastaste kool peab olema samasugune kui praegu, seitsmeaastaste oma. Kuid ei peaks ju? Ka 0-klass, kus käisin, oli täitsa tänase lasteaia lõpurühma taoline.
    Teiseks – iga laps, ka tagasihoidlikuma arenguga laps võib minna kooli seitsmeaastaselt, aga siis peaks kool pakkuma talle ka võimetekohast keskkonda ja mitte lööma ühe vitsaga. Teoreetiliselt võib iga kool tekitada tasandusklassi või abiõpetaja, et tasemed pikkamööda ühtlustada. Aga kas seda tehakse? Loomulikult mitte. Kulukas ju. Ka väikeklassidega ei ole kiidelda, aga neiski oleks kergem.

  9. Jants said,

    13. sept. 2012 kell 11:35

    Saa siis aru. Mina sündisin 1981 ja läksin esimesse klassi 1987 ehk siis 6-selt. Samas paljud minu eakaaslased läksid kooli aasta hiljem (1988), kas siis oli juba muudatuste aeg? Ja mu vennas olles sündinud 1982, alustas kooliteed 1989.

  10. aidivallik said,

    13. sept. 2012 kell 12:42

    Ma ei oska praegu arvata muud, kui et võib-olla käisid need eakaaslased ja vennas lasteaia juurde avatud esimeses klassis. Paljudes kohtades, kus koolis polnud võimalik nõuetele vastavat kuueste klassi avada (nõutav oli peale klassiruumi ka selle juures asuv mängunurk ning magamisruum vooditega), anti esimese klassi haridus lasteaias, st koolist käis õpetaja sinna.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: