Just nimelt. Kuu aega tagasi sai tüdruk Tartusse viidud ja nüüd lõpuks saabus tema kauaoodatud koduskäimine. Ta ise arvab, et umbes sellise intervalliga kodus käia on kõige mõistlikum, sest eks see nelja ja poole tunnine bussisõit on paras tüütus ning kallis kah. Nii et nüüd liigub mu tütar kooskõlas kuuringiga. Minu emapilk mõtleb talle kohe kuldse kuu kuklasse. Lihtsalt nii tore on teda näha. Pealegi annab tema ilmumine taas üle pika aja põhjust kooki küpsetada!
Tegelikult on kuulõpuliselt kiire tööasjadega. Üks “Suletud uste” lugu saab veel täna valmis, jäänud on kakskümmend lehekülge seda asja ümber panna. Õhtuks saab tehtud. Lugu räägib teismelisest noorest emast, kes ei saa kuidagi aru, et ta on nüüd ema, mitte vaba ja vallatu teismeline tüdruk.
OOtan “Saladuste” järgmise hooaja kinnitust – et kas siis tellitakse veel järgminegi hooaeg või ei. Nad seal telekanalis reitingute pealt vaatavad. Aga et me sel hooajal oleme “Saladustega” TOP 10 telesaadete hulgast välja kukkunud, siis ma ei julge midagi ennustada. Kuu lõpuks lubati otsustada, see ongi ju praegu käes, aga vastusest pole ikka kippu ega kõppu veel.
Pagan, minul sõltub sellest sissetulek – see oluline osa stabiilsest sissetulekust, mida mul hädasti vaja on. Vaadake “Saladusi” ja tõstke reitingut! See on tore sari, ja ma mõtlen seda täitsa tõsiselt. Ise vaatan vanu osi ja kiidan sisimas ennast ja režissööre. Hästi tehtud asi. Iseasi on muidugi see, et teemadering ja formaat iseenesest ei pruugi paljudele meeldida.
Aga siis on mul augustikuistest kudimistest veel ühed sokid näitamata. Jälle ühed, mis siksaktriibukiiksust kantud. Kootud neist peaaegu et kõige väiksematest lõngalõpukeradest… ja kokku on neis sokkides 9 värvi. Need saab endale kindlasti keegi väga eriline inimene.
Aidi Vallik avalikult 
Köögikata said,
30. sept. 2012 kell 01:29
Mul mõlguvad ka just sedatüüpi sokid juba pikemat aega meeles. Peaks ikka käsile võtma.
Ja minu tartlanna tuleb järgmisel nädalavahetusel (emme sünnipäevale peab ju ikka tulema). Aga tema mul juba selle Nõos veedetud kolme aastaga harjunud harvem käima ja omaette elama. Tunneb end seal väga hästi. Aga mina juba niiväga ootan teda. 🙂
aidivallik said,
1. okt. 2012 kell 11:27
Võta käsile jah, sellised triibud on vahvad! Aga see ootamine, see on vist jah emade amet.
Köögikata said,
3. okt. 2012 kell 00:10
Eh, selgus, et need triibu-sakisokid peavad veel ootama, sest poja ja kaasa trügisid sokijärjekorras järgmiseks ja meestele vist eiriti selliseid ei tee…
Hundi ulg said,
3. okt. 2012 kell 08:46
Ma ei teagi, mis on vaevanõudvam. Kas sisseostetud stsenaariumide mugandamine või algupärandi loomine. Kindel on see, et triibuliste sokkide kudumine oleks paljude kirjutajate jaoks enneolematu eneseületus 🙂
“Saladused” on hea. Stsenaarselt, lavastuslikult ja teostuselt kõigis AV komponentides. Ning tõepoolest, ainuke viga nende lühifilmide, tegelikult süžeeliselt seosetu seriaali demonstreerimisel teleekraanil on raamistav formaat. On mõistetav, miks sellest formaadist kinni hoitakse, kuid eks ta üks oma oksa saagimine ole. Saate pähe reklaamitav seriaal ei suuda konkureerida teiste kodumaiste nn. pärisseriaalide reitingutega. Pealegi kui teame, millised stsenaariumid neist tippudest on sisse ostetud.
Mina isiklikult aga soovin, et ka sellel “suurel kinol” tuleksid Sa stsenaristina kuidagi meelde… Äkki peaksid Sa neile ise märku andma, et Sa olemas oled?
aidivallik said,
3. okt. 2012 kell 12:04
Üks asi susiseb, aga väga varases etapis. Olen ühe produtsendiga eellepingu läbirääkimistes selle täispika filmistsena asjus, mille aastavahetuse ajal inspiratsiooni ajel ja täiesti omaalgatuslikult kirjutasin. Ja siis hakkasin sellele produtsenti otsima, pakkusin kolmele, kaks vist ei lugenudki, igatahes ei vastanud, aga kolmas sattus õhinasse ja tahab teha võtta. Mu detsembri lõpu ja jaanuari alguse postitustes on sellest tuhinaga kirjutamisest natuke juttu ka, kuigi võib-olla liiga kaude. Ega ma praegugi taha veel täpsemalt rääkida, mis see just on, enne kui asi pole enam-vähem kindel.
aidivallik said,
3. okt. 2012 kell 12:10
“Saladuste” raami kohapealt olen ise ka mõelnud, et nüüd pärast viiendat hooaega võiks selle ümber muuta. On jah kuidagi “keskkoolikas” ja kerglane, samas kui enamus neist lugudest räägib siiski rasketest inimesestevahelistest probleemidest. Kui Tuuli ja Arbo kevadel Siberist tagasi tulevad, siis hakkan vaikselt veenma.
aidivallik said,
3. okt. 2012 kell 12:36
Köögikata, ühed tagasihoidlikud “meeste sakid” saad patentkoe võttega nii:
1. rida: 1) pahempidine silm; 2) pahempidise võttega järgmine silm ilma kudumata vardale koos vaba lõngakeeruga (nagu teistpidi võetud õhksilm); 3) pahempidine silm jne.
2. rida: 1) pahempidine silm; 2) õhksilm ja eelmisel ringil kudumata silm parempidi keerdsilmuse võttega kokku (varras pista paremalt vasakule); 3) pahempidine silm jne.
Sellega on mul kootud sõber Ivari sokid eelmise aasta lõpus (ja just praegu hakkasin selles koes veel ühtesid hästi triibulisi meestesokke tegema):
